Hüppa sisu juurde

Rajacas

Autor Sisu
ago
Postitatud 2011-08-09 13:03:03. Tsiteeri

Kunagise Tartu Riikliku Ülikooli tudengite pulli- ja paroodiaansambel Rajacas oli vahepeal näiliselt ainult inimeste mäludes.

http://www.rajacas.eu/

Nipi
Postitatud 2012-03-30 22:35:43. Tsiteeri

Rajacas kui protsess

Olles nii aastat 20 tagasi jõudnud ühele poole Ain Kallise meenutustega, soovitas intervjueeritav mul pöörduda veel biokeemikust õppejõu Mihkel Zilmeri poole, seda just Rajaca muusikalise külje osas.

Nii ma tegingi ja 1992. a oktoobris jutustas Zilmer ülikooli helistuudios paljugi põnevat, millele tugineb käesolev ja järgnevadki lood.

„Minu meelest,“ ütles Mihkel Zilmer, nüüd juba professoriseisuses populaarne raadiohääl, „oleks õigem nimetada Rajacat mitte ansambliks, vaid protsessiks. Sest kümnekonna aasta vältel esines noortele mitte üks, vaid kolm üksteisele järgnevat ja erineva koosseisuga loomingulist üliõpilaskollektiivi.

Alguses oli KVN-i laadis ainult sõnaline koosseis. Siis lisandus muusikaline omalooming, nii et võime rääkida sõnalis-muusikalisest Rajacast. Ja lõpuks jäid ainult muusikamehed ehk Postrajacas. Just kahe viimase vormiga olin lähedalt seotud, lõpus juba selle kandev tala.“

„Kuidas minust sai Rajaca liige?

Olin Valga poiss ja juba keskkoolipõlves harrastasin pillimängu ning muusikalist omaloomingut. 1960. aastate algupoolel panime koolipoistest kokku kitarristide ansambli ja käisime koolipidudel ning Läti Valka üritustel mängimas. Mulle tundub, et meie punt oli siis Eestis esimene omataoline. Oli biitlite aeg ning levimuusika noorte hulgas hästi populaarne. Kitarrimäng seda enam. Hakkasin selle ansambli tarvis instrumentaalpalu komponeerima, 1965/66. aastal abituuriumis tegin juba mõned laulud.

1966. a sügisel tulin Tartusse biokeemiat õppima. Tudengiks löömisel lasti meil esitada paar omaloomingulist laulu. Need meeldisid lööjatele, kelle hulgas olid ka Ain Kallis, Priit Pärn ning Rein Tensing. Rääkisid meile, et nende KVN-i laadis esineval pundil olla tugev sõnaline osa, muusikaline pool aga puudub. Kas me ei tahaks oma kaasalöömisega seda tühikut täita? Loomulikult olime nõus ja nii sai sõnalisest Rajacast sõnalis-muusikaline ansambel, mis sellises formaadis esines 1970. a kevadeni. Siis sai sõnalise osa poistel suurkool läbi ja aasta hiljem lõpetasid ka laulupoisid.

1970. a oli meiega liitunud minu hea sõber, germaani filoloogiat studeeriv Toivo Tasa – praegune Eesti Vabariigi suursaadik Jaapanis. Mina olin siis aspirantuuris, tema tudeng. Koos Toivoga tegime 1975. aastani ridamisi uusi laule ja esinesime duona. Mõnikord ka triona, kus kolmandaks oli Jüri Kask.

Rajaca kontsert kestis ikka oma poolteist tundi. Saime poistega kokku kas mõnes Uus-Pälsoni intri toas või all keldris. Sõnalise osa naljade peamine lihvija oli Priit Pärn, kel oli eriline talent panna teiste poolt pakutule lõppu selline puänt, et lugu muutus vähemalt kaks korda naljakamaks, lausa löövaks.

Oli sõnaline osa paigas, siis anti meile, muusikapoistele, tellimus: olgu pool tundi teemakohaseid laule ja pillilugusid. Sellega oli täismetraažiline stsenaarium koos ja seda esitati ikka kindlas rütmise: suuline sketš – muusikaline vahepala – jälle tekstiosa ja jälle muusikat. Minu ülesanne oli laulude tegemine, seda koos teiste taidlejate-poistega. Just laulude sõnad-refräänid valmisid meil ühistöös. Teiste sõnadega – oli kollektiivne looming selle sõna otseses ja paremas tähenduses.“

Autor: Hillar Palamets
29.03.2012 Tartu Ekspress
http://www.tartuekspress.eu/index.php?page=1&id=909

andrus k
Postitatud 2012-04-01 20:38:27. Tsiteeri

see pullimeeste bänd on esinenud Elva lauluväljakul,teda võiks ehk Kuldse Trio ja Päratrusti eelkäiaks pidada,kus show ja muusika ühendati

Nipi
Postitatud 2012-04-06 01:14:18. Tsiteeri

Rajaca populaarsusest

Mihkel Zilmer jätkab meenutamist.

Tolleaegses üliõpilaskonnas oli Rajacas oma lugude ja lauludega erakordselt populaarne. Tähe tänava klubi saal oli ikka puupüsti täis ja osa publikut seisis koguni fuajee sisetrepil, mis viis teisele korrusele. Ka ülemise korruse ametiruumidesse jagus huvilisi. Laval öeldud naljad kadusid ahelikku mööda suust suhu edasi ja noored naersid ka kõrgemal korrusel kuuldu üle. See oli enneolematu, sest nalja ennast originaalis ju ei nähtud ega kuuldud, kuuldi üksnes ümberjutustust ja ometi naerdi kogu südamest.

Võidakse küsida: mis siis tingis Rajaca esinemiste sellise menu? Arvan, et tõene oleks järgmiste asjaolude kokkulangemine. 1) Peaaegu kõik pakutav oli üliõpilaste algupärane omalooming. Seda vähemalt 90% ulatuses. 2) Rajacas oli esimene, kes tõi Eesti estraadile julgelt ja mastaapselt musta huumori. 3) Samuti olime esimesed, kes söandasid hakata parodeerima konkreetseid isikuid, tudengitele hästi tuntud kujusid. Seni oli paroodia estraadil olnud ikka umbisikuline, reaalseid persoone vaevu riivav.

Seetõttu kujunes osas publikus mingi Rajaca riigivastasuse legend, kuigi me sihilikult midagi sellist ei taotlenud ega ka teinud. Ühel Tallinna etendusel esitasime klassikalise absurdinalja – lavale pandi üles telk. Üks noormees riietati laval ujumispükste väele, ta keha seebitati sisse ja seejärel visati poiss telgis olevatele madratsitele. Ja kogu lugu. Täiesti mõttetu tegevus, mis andis vaatajatele võimaluse nuputada, mida sellega üldse öelda taheti? Mis selle mõttetuse mõte oli?

Pärast etendust tuli minu juurde üks tuttav tallinlane ja ütles: „No küll andsite hästi pihta Tšehhoslovakkia sündmustele!“ Meil ei olnud seda numbrit tehes neid sündmusi mõtteski, aga ju siis nähti Rajaca absurdis kavalat reageeringut tagurlikule päevapoliitikale. Noogutasin Tallinna härrale vastu ja olin tema tunnustusega nõus: „No sai ikka antud küll…“

Kui Rajaca sõnalise osa poisid lõpetasid ülikooli, laulsime lõpuaktusel aula rõdult esmaettekandes „Armsas Tartus vana ülikool“. Viis minult, sõnade tegemisel osalesid veel Jüri Kask ja Rein Tenson.

05.04.2012 Tartu Ekspress http://www.tartuekspress.eu/index.php?page=1&id=917&type=2

Nipi
Postitatud 2012-04-12 14:45:41. Tsiteeri

Rajacas ja ühikad

Mihkel Zilmer meenutab.
Enamik meie ansambli poisse elas ühiselamutes, mida varem nimetati tudengiargoos intriteks, hiljem ühikateks. Ühikaelu lausa koondas poisse taidlusprogrammide loomisel. Ja inspireeris mitmeid sketše ning laule tegema.

Kui 1966. a tulin ülikooli, siis määrati mu eluasemeks linnast väljas Emajõe kaldal paiknev Kvissental. Ain Kallis on selle kohta kirjutanud: „Varem oli siin olnud kõrts ja tudengite väljasõidukoht.

Siis anti ta üliõpilaste majutuspaigaks ja seda intrit hooldas vana Rudolf Luik, kes elas seal oma naise ja jahikoeraga. Hoolitses nagu isa meie eest. Mingeid mugavusi ju ei olnud, pealegi linnast eemal, aga mida kauem me seal elasime, seda enam hakkas see koht meeldima. Nagu elu on mind õpetanud: mida raskem aeg, seda lõbusam olme. Kui sa ainult oskad selle elu-olu rõõmsaid külgi märgata.“

Kvissentalis oli elanud teisigi Rajaca poisse ja pole siis imeks panna, et 1967. a novembris sündis laul, mis algas sõnadega:

Linna taga Tartumaal
on üks inter Kvissental
vaikne kena kohake
meie tudengitele.
Toad on suured, avarad
soojust palju, valgust ka jne.

See laul läks meie kontsertidel tudengitele hästi peale. Pruukis vaid laval alustada „Kvissentali“, kui paljud saalis viibijad hakkasid kaasa laulma. Ilmselt andis tunda omamoodi igatsus, sest sügisel ja kevadel oli ju Emajõe kalda haljuses olnud ilus olla.

Mul läks korda elada alguses“partisanina“ Uus-Pälsonis, kus minu kehakultuuri õppival vennal oli voodikoht olemas. Kuna ta suusatajana viibis sageli treeninglaagrites, siis kasutasin tema aset. Või mõnda muud vaba voodit. Mingit pahandust sellest ei tõusnud. Mõni aeg hiljem majutati bioloogid Leningradi (nüüd Narva) maantee äärde ehitatud hästi pikka viiekorruselisse ühikasse. Seal olid köökides korraliku võimusega elektripliidid ja see soodustas kodust toiduvalmistamist. Stipp oli küllalt väike ja sageli tuli läbi ajada vaid kodunt kaasa pandud toidukraamiga.

Eriti levinud oli kartulite praadimine rasvase pekiga, millest poistel juba puudust ei olnud. Selles osas oli ületamatu zooloogiks õppiv Rajaca poiss Nikolai Laanetu, üldiselt tuntud Kolla nime all. Kui juba Kolla hakkas kartuleid praadima, siis hõõrus pool korrust rõõmust käsi: täna õhtul saab jälle hästi süüa! Sest lahke loomuga Kolla kostitas paljusid, kes kogunesid kööki tema kokameisterlikkust jälgima.

Sinna juurde käisid kirglikud mõttevahetused bioloogiateaduse põhiprobleemide üle ja ümber. Nii kujunes ühikaköögist mingi improviseeritud diskussiooniklubi, kus lendasid vaimukused ja pandi alus mitmele Rajaca loolegi. Peale bioloogide elas selles suures ühiselumajas veel arvukalt arste ja kehakultuurlasi. Minu tuba oli alumisel korrusel. Täpselt korrus kõrgemal elas mu vend ja kolmandal korrusel meie onupoeg. Nii kenasti oli saatus meid paigutanud ja seda ilma mingi onupojapoliitikata.

Aga „Kvissentali“ laul lõppes sõnadega:
Kvissi vana elab seal
oma ahtrat lehma peab.
Tudeng piima ostab sealt
piima hinda kalliks peab.
Öösel aga vana tüssab
lehma ise ära nüssab.

Lisan omalt poolt: nüssab ei ole rumal sõna. Lõuna-Eesti keeles tähendab see lüpsmist.

Autor: Hillar Palamets
12.04.2012 Tartu Ekspress http://www.tartuekspress.ee/index.php?page=1&id=937&type=2

Nipi
Postitatud 2012-04-19 22:04:05. Tsiteeri

„Kus on mu stipp, kus on mu stipp...?“

2012. a veebruari lõpul, kui külastasin professor Mihkel Zilmerit tema töökohal, TÜ Biomeedikumis Ravila tänaval, meenutas ta järgmist.

Nagu juba mainitud, oli Rajaca laulude populaarsuse üheks põhjuseks nende omaloominguline originaalsus. Olid sõnalise osa poisid järjekordse kava paika pannud ja mulle muusikalise poole tellimuse esitanud, tuli hakata uusi laule sepitsema. Mitte nii, et mingi viis on juba olemas, sobita sellele ainult sõnad juurde. Meloodia ja sõnade tegemine käisid ikka käsikäes.

Mõnikord alustasin esimesest salmist ja refräänist, teinekord hoopis laulu lõpust. Oli toorik olemas, tutvustasin seda laulupoistele, kes lisasid üht-teist omalt poolt. Just tekstide osas olid meie laulud kollektiivne looming.

Teinekord tuli teha Rajacale sobivad sõnad juba tuntud meloodiale. Üks selline laul oli spirituaal, mis algas küsimusega: „Kus on mu piip, kus on mu piip“. Alustasime sama salmiga, aga jätkasime juba hoopis ajakohasemalt:

„Kus on mu stipp /jah/, kus on mu stipp,
pole mu stippi ega kedagist.
Valge pilve peal kõik mu stipid on reas
aga kätte stipi saab alles /huh/
jah taevas, jah taevas.
Rikkad mitme stipiga,
mina ilma stipita,
uuu, uuu, uuu!

Olen mitu laulu teinud Hando Runneli sõnadele. Tema luulet oli väga mõnus viisistada ja mul oli tunne, et osa oma värsse kirjutas ta just selleks, et neist saaksid rahvalikud laulud. Näiteks tooksin „Kristine on karjanaine“ ja „Nutikas lutikas“, mis omandasid peagi hästi laialdase populaarsuse.

Meie originaalsõnadele tehtud lauludest muutus peagi kõige tuntumaks „Tuhanded külad, tuhanded talud“, levinud ka „Eestimaa“ nime all. Laul valmis 1971. a sügissuvel, peale minu olid sõnade autorid veel Jüri Kask ja Toivo Tasa. Laulu leviku kohta kuulsin ülikooli rahvamuusika õppejõult Udo Kolgilt, kes suviti rändas mööda maad, kogudes uuemaid rahvalaule, et tal olla kirjas üle 300 modifikatsiooni sellest „Eestimaa“ laulust.

Taoline hulk viitavat tõigale, et rahvas on loo omaks võtnud ja selle uuemaks rahvalauluks muutnud. Vastasin siis Kolgile: „Ei saa ju autoril olla suuremat unistust, et tema laulu tunnistab ka kutseline folklorist rahvalauluna.“

Selle melanhoolse lauluga osutas Rajacas juba oma 40 aastat tagasi meie külaelu ühele peamisele valupunktile. Laul oli mulle lähedane veel seetõttu, et 2010. a komponeeris selle alusel Hollandis Amsterdami konservatooriumis õppiv Mihkel Zilmer juunior kõigile reeglitele vastava sümfoonia. Alustas sellega Eestis, lõpetas tulpide maal. Loen seda Rajaca tegevuse 4. astmeks, nii et Rajacas on tõepoolest päris pikale veninud protsess.

Lõpuks lisas M. Zilmer , et pettununa uuemates „Eesti laulu“ lugudes, plaanitsevat veel rivis olevad Rajaca poisid astuda 2013. a konkursil publiku ette oma uue lauluga, et näidata, milline peab olema üks tõeline eesti laul ja selle ettekanne. Elame-näeme!

Autor: Hillar Palamets
19.04.2012 Tartu Ekspress http://www.tartuekspress.ee/index.php?page=1&id=944&type=2

Vasta & Uus teema