Postita :: Ruja.ee

Vasta

Sinu nimi:
Sinu e-posti aadress:
Parool:	(vajalik vaid reserveeritud nime(de)ga postitamiseks)
BB kood:
Sisu:	[quote]„Kus on mu stipp, kus on mu stipp...?“ 2012. a veebruari lõpul, kui külastasin professor Mihkel Zilmerit tema töökohal, TÜ Biomeedikumis Ravila tänaval, meenutas ta järgmist. Nagu juba mainitud, oli Rajaca laulude populaarsuse üheks põhjuseks nende omaloominguline originaalsus. Olid sõnalise osa poisid järjekordse kava paika pannud ja mulle muusikalise poole tellimuse esitanud, tuli hakata uusi laule sepitsema. Mitte nii, et mingi viis on juba olemas, sobita sellele ainult sõnad juurde. Meloodia ja sõnade tegemine käisid ikka käsikäes. Mõnikord alustasin esimesest salmist ja refräänist, teinekord hoopis laulu lõpust. Oli toorik olemas, tutvustasin seda laulupoistele, kes lisasid üht-teist omalt poolt. Just tekstide osas olid meie laulud kollektiivne looming. Teinekord tuli teha Rajacale sobivad sõnad juba tuntud meloodiale. Üks selline laul oli spirituaal, mis algas küsimusega: „Kus on mu piip, kus on mu piip“. Alustasime sama salmiga, aga jätkasime juba hoopis ajakohasemalt: „Kus on mu stipp /jah/, kus on mu stipp, pole mu stippi ega kedagist. Valge pilve peal kõik mu stipid on reas aga kätte stipi saab alles /huh/ jah taevas, jah taevas. Rikkad mitme stipiga, mina ilma stipita, uuu, uuu, uuu! Olen mitu laulu teinud Hando Runneli sõnadele. Tema luulet oli väga mõnus viisistada ja mul oli tunne, et osa oma värsse kirjutas ta just selleks, et neist saaksid rahvalikud laulud. Näiteks tooksin „Kristine on karjanaine“ ja „Nutikas lutikas“, mis omandasid peagi hästi laialdase populaarsuse. Meie originaalsõnadele tehtud lauludest muutus peagi kõige tuntumaks „Tuhanded külad, tuhanded talud“, levinud ka „Eestimaa“ nime all. Laul valmis 1971. a sügissuvel, peale minu olid sõnade autorid veel Jüri Kask ja Toivo Tasa. Laulu leviku kohta kuulsin ülikooli rahvamuusika õppejõult Udo Kolgilt, kes suviti rändas mööda maad, kogudes uuemaid rahvalaule, et tal olla kirjas üle 300 modifikatsiooni sellest „Eestimaa“ laulust. Taoline hulk viitavat tõigale, et rahvas on loo omaks võtnud ja selle uuemaks rahvalauluks muutnud. Vastasin siis Kolgile: „Ei saa ju autoril olla suuremat unistust, et tema laulu tunnistab ka kutseline folklorist rahvalauluna.“ Selle melanhoolse lauluga osutas Rajacas juba oma 40 aastat tagasi meie külaelu ühele peamisele valupunktile. Laul oli mulle lähedane veel seetõttu, et 2010. a komponeeris selle alusel Hollandis Amsterdami konservatooriumis õppiv Mihkel Zilmer juunior kõigile reeglitele vastava sümfoonia. Alustas sellega Eestis, lõpetas tulpide maal. Loen seda Rajaca tegevuse 4. astmeks, nii et Rajacas on tõepoolest päris pikale veninud protsess. Lõpuks lisas M. Zilmer , et pettununa uuemates „Eesti laulu“ lugudes, plaanitsevat veel rivis olevad Rajaca poisid astuda 2013. a konkursil publiku ette oma uue lauluga, et näidata, milline peab olema üks tõeline eesti laul ja selle ettekanne. Elame-näeme! Autor: Hillar Palamets 19.04.2012 Tartu Ekspress http://www.tartuekspress.ee/index.php?page=1&id=944&type=2[/quote]
Valikud:	- Jälgi teemat (uute postituste kohta saadetakse e-kiri) - Peida e-posti aadress