Hüppa sisu juurde

Küsi Jaanus Nõgistolt

Autor Sisu
Alar Sudak
Postitatud 2008-09-17 23:36:38. Tsiteeri

Saatsin Jaanus Nõgistole järgmise meili:

TERE JAANUS
Ruja saidil on uus hoog ja elujõud.
Ettepanek Sulle, Jaanus, kas oleksid nõus andma ruja rahvale intervjuu, kus Sa vastaksid ruja rahva küsimustele? 10 päeva jooksul saadaks ruja rahvas küsimused ja vastaksid küsimustele oma parema äranägemise järgi. Küsimustele vastamine ei pea toimuma ühel päeval ja korraga, sest küsimusi võib tulla palju, vaid vastaksid nii, nagu Sul aega on.
Juhul, kui oled nõus, algaks küsimuste kogumine ettepaneku ja Sinu vastuse avaldamisega Ruja saidil.

Austav Alar

Sain vastuseks:

Loomulikult olen ma nõus!
Jaanus Nõgisto

Saades vastuse 17.septembril, teeksime siis nii, et küsimused kogunevad 10 päeva jooksul ja ootame vastuseid alates 27. septembrist.

Lauri
Postitatud 2008-09-17 23:47:41. Tsiteeri

Ma arvan, et me ei peaks asja siiski ajaliselt piirama - vastata võib ju ka jooksvalt siia teemasse.

Laura.
Postitatud 2008-09-19 15:32:34. Tsiteeri

Kuigi Ruja tegutsemisaastate jooksul oli mitmeid erinevaid stiiliperioode, kas on Teie meelest üht lugu, mis võtaks kokku kogu Ruja olemuse?

kalle
Postitatud 2008-09-20 21:25:51. Tsiteeri

Jaanus Nõgisto võiks veidi jutustada kitarridest ja kitarristidest. Kuidas valitakse kitarri? Millest tulenevad eelistused, kas võtta Fender või Gibson jne. Kas saab üldse öelda, et üks on "parem", teine "halvem". Kitarristi suhe oma pilliga, kuidas suhtuda kitarri lõhkumisse kontserdi ajal, miks seda tehakse, kas pillist kahju ei ole? Loomulikult tellib mees uue kitarri aga hea pill on ju ainulaadne!
Kas kitarristid respekteerivad üksteist, või on iga mees ise kõige kõvem tegija? Keda Jaanus ise respekteerib Eestist, laiast maailmast? Mis üldse teeb kitarristist tegija, kedagi ülistatakse, kedagi vihatakse ja vastupidi. Meenub kunagisest ajaleheartiklist Nõgisto suht kriitiline hoiak näit. Ritchie Blackmore' suhtes, miks nii?

Zog
Postitatud 2008-09-21 00:09:42. Tsiteeri

Mille peale endal viimasel ajal aeg kulub ning palju kuulub sinna sekka muusikaga seonduvat tegevust? Ruja päevil saite Margus Kappeliga hästi läbi, kas temaga ka veel suhtlete?

Alar Sudak
Postitatud 2008-09-21 11:51:19. Tsiteeri

Üks loll jõuab rohkem küsida, kui 10 tarka vastata.
Ja nii ma siis küsingi 10 küsimust, aga äkki on mul olnud nii palju tarkust, et Sa oskad ka vastata?

1. Kirjanduses, kunstis ja teatris on tihti nii, et looja säilitab loomisevõime kõrge vanaduseni. Eestis näiteks Jaan Kross, Evald Okas, Eino Baskin, Arne Üksküla.
Heliloomingus, eriti rockmuusikas, kipub helilooja ennast ammendama küllaltki noorelt, mängides järgmised aastakümned oma nooruse loomingut. Sinagi lõid kahekümnendates eluaastates Üle müüri, Põhi lõuna ida lääs, Mis saab sellest loomusevalust, Läänemere lained, jt. maailmatasemel rockilood.
Nüüd oled vaikinud aastakümneteks.
Miks on Sinu meelest nii, et rocki helilooja kõrgperiood möödub vananedes?

2. On Sul varuks Ruja järgselt loodud rocki, mida pole veel esitanud? Kaalud nende esitamist?

3. Millised on heliloojana Su enda lemmikud Ruja loomingust?

4. Millised Ruja lood on Sind kitarristina viinud esinemistel katarsiseni?

5. Kas Sul on olnud isiklikus elus ja televisiooni töös otsuseid, mille otsustamise langetamist on mõjutanud Ruja looming?

6. Telerezhissöörina tegid väga häid saateid kunstist ja kunstnikest. Oled mõelnud mõne doki tegemisele eesti kunstist?

7. Kuidas Su pereelu on kulgenud? Kellega abielus? Kui vanad Su lapsed on ja mida nad teevad? On keegi Su lastest muusikaga seotud?

8. Kas ja kuidas Sa nüüd Rein Rannapiga läbi saad?

9. Oled Sa isiklikult ka kohtunud Sind "Rujas" mänginud Risto Kübaraga?
Kas ja milles Risto Kübar Sind mõistis ja olemuslikult ära tabas Su iseloomus, hinges ja vaimus?

10. Led R 5 liikmetest on Rujas mänginud 4 liiget. Kui Led R kokku tuli, siis üks esimesi teateid oli, et ansambel hakkab mängima rockiklassikat ja lihtsalt Led Zeppelin on esimene, kelle loomingut viljeldakse. Nüüd olete aastateks jäänud Zepi muusika juurde, samas kui Ruja ja Alenderi muusikat on publik nautinud teiste esitajate poolt elavas esituses juba selle kümnendi algusest ning sostiaalne tellimus kulmineerus "Ruja" muusikaliga.
Samas Sinu, Garshneki ja Kappeli muusika on jäänud teenimatult varju.
Kas poleks Led R-il aeg kaaluda Sinu ja Garshneki Ruja lugude mängimist, kui publiku ootus on juba aastaid kestnud ja soe vastuvõtt seega garanteeritud?

J.N.
Postitatud 2008-09-26 14:55:49. Tsiteeri

Külastasin saiti üle pika aja. Vabanda. Leian lähipäevi paar tundi ja hakkan vastama...
Jaanus Nõgisto

J.N.
Postitatud 2008-09-26 14:59:05. Tsiteeri

Kuigi Ruja tegutsemisaastate jooksul oli mitmeid erinevaid stiiliperioode, kas on Teie meelest üht lugu, mis võtaks kokku kogu Ruja olemuse?

Pakun hetkel välja näiteks Rannapi/Runneli "Kel on laulud laulda"
Selles loos on nii muusikaliselt kui tekstis midagi olulist, mis on Rujale üldistavalt oluline.

J.N.
Postitatud 2008-09-26 15:07:36. Tsiteeri

Jaanus Nõgisto võiks veidi jutustada kitarridest ja kitarristidest. Kuidas valitakse kitarri? Millest tulenevad eelistused, kas võtta Fender või Gibson jne. Kas saab üldse öelda, et üks on "parem", teine "halvem". Kitarristi suhe oma pilliga, kuidas suhtuda kitarri lõhkumisse kontserdi ajal, miks seda tehakse, kas pillist kahju ei ole? Loomulikult tellib mees uue kitarri aga hea pill on ju ainulaadne!
Kas kitarristid respekteerivad üksteist, või on iga mees ise kõige kõvem tegija? Keda Jaanus ise respekteerib Eestist, laiast maailmast? Mis üldse teeb kitarristist tegija, kedagi ülistatakse, kedagi vihatakse ja vastupidi. Meenub kunagisest ajaleheartiklist Nõgisto suht kriitiline hoiak näit. Ritchie Blackmore' suhtes, miks nii?

Mängu füüsilislt tehnilised võtted on Gibsoni ja Fenderi, eriti Strati puhul väga erinevad. Tele on natuke sarnane Les Pauliga. Ei saa öelda, et miski on "parem", "õigem" jms. Võimaluse korral võiks mõlemad klassikalise rocki põhipillid olla. Eks ta rohkem muidugi eelarvamuse asi ole.
Mulle meeldib Gibson Les Paul ja veel paar mudeli - 333, EST 175. Kuidagi luksuslik puudutus on Gibsoni asjadel. Ma ei ole mingi maniakaalne kitarrifriik ega kollektsionäär. Kui raha ja tahtmist on võib vaba mees oma varandusega teha mida iganes. Mul ei ole pille, millesse ma perverselt armunud oleks. Ma armastan oma naist ja lapsi.
Mulle meeldivad: (jätkan hiljem)

J.N.
Postitatud 2008-09-26 22:07:54. Tsiteeri

[quote]Jaanus Nõgisto võiks veidi jutustada kitarridest ja kitarristidest. Kuidas valitakse kitarri? Millest tulenevad eelistused, kas võtta Fender või Gibson jne. Kas saab üldse öelda, et üks on "parem", teine "halvem". Kitarristi suhe oma pilliga, kuidas suhtuda kitarri lõhkumisse kontserdi ajal, miks seda tehakse, kas pillist kahju ei ole? Loomulikult tellib mees uue kitarri aga hea pill on ju ainulaadne!
Kas kitarristid respekteerivad üksteist, või on iga mees ise kõige kõvem tegija? Keda Jaanus ise respekteerib Eestist, laiast maailmast? Mis üldse teeb kitarristist tegija, kedagi ülistatakse, kedagi vihatakse ja vastupidi. Meenub kunagisest ajaleheartiklist Nõgisto suht kriitiline hoiak näit. Ritchie Blackmore' suhtes, miks nii?

Mängu füüsilislt tehnilised võtted on Gibsoni ja Fenderi, eriti Strati puhul väga erinevad. Tele on natuke sarnane Les Pauliga. Ei saa öelda, et miski on "parem", "õigem" jms. Võimaluse korral võiks mõlemad klassikalise rocki põhipillid olla. Eks ta rohkem muidugi eelarvamuse asi ole.
Mulle meeldib Gibson Les Paul ja veel paar mudeli - 333, EST 175. Kuidagi luksuslik puudutus on Gibsoni asjadel. Ma ei ole mingi maniakaalne kitarrifriik ega kollektsionäär. Kui raha ja tahtmist on võib vaba mees oma varandusega teha mida iganes. Mul ei ole pille, millesse ma perverselt armunud oleks. Ma armastan oma naist ja lapsi. Alati on võimalik leida parem pill, minu kitarride puhul võin öelda,et muidugi on nad head pillid aga nende hulgas pole ju 1958 - 59 originaale mille puhul tuleb enne kindlustusfirmast luba küsida kui kodust välja mängima lähed.
Ma ei ole kunagi muretsenud selle üle, kes mind Eestis respekteerib või vastupidi, on lihtsalt inimesed kes mulle meeldivad või siis mitte eriti...
Eesti kidrameestest on mind inspireerinud ja mingil moel mõjutanud Andres Põldroo, Viktor Vassiljev, Tiit Kõrvits, Ain Varts, Riho Sibul , Robert Jürjendal ja noorematest kollidest näiteks Toomas Vanem ja Elmar Liitmaa.
Maailma mastaabis Stewe Hove, Al DI Meola, Paul Kossoff, Brian May, Jimmy Page ja Steve Hackett.
Raske öelda miks...originaalsus, uued shnitid, unikaalsus nii mängutehniliselt kui soundiliselt, loomulikult on oluline muusika, mida nad on loonud.
Mis puutub nüüd Blackmore - siis vastupidi - ma ei seedi Deep Purplet ilma selle meheta - kuigi Steve on ju igati vinge vennike - aga sorry, hästi keevitavaid nobenäppi on sadade kaupa.
Blackmore käitus Pirita kloostri konserdil publiku suhtes vastikult ja nägi laval perse rahva poole nõme välja. Oma sitta tuju pole mõtet lavale välja elama tulla.

J.N.
Postitatud 2008-09-26 22:13:15. Tsiteeri

Mille peale endal viimasel ajal aeg kulub ning palju kuulub sinna sekka muusikaga seonduvat tegevust? Ruja päevil saite Margus Kappeliga hästi läbi, kas temaga ka veel suhtlete?

Aega on alati liiga vähe, eriti kui tegeled mitme asjaga - minu puhul võtavad purjetamine, teletöö ja muusika enam vähem võrdselt aega. Kappel on mu südamesõber, kuigi näen teda kui kuuvarjutust. Loodan, et tal läheb hästi.

J.N.
Postitatud 2008-09-26 23:05:08. Tsiteeri

Üks loll jõuab rohkem küsida, kui 10 tarka vastata.
Ja nii ma siis küsingi 10 küsimust, aga äkki on mul olnud nii palju tarkust, et Sa oskad ka vastata?

1. Kirjanduses, kunstis ja teatris on tihti nii, et looja säilitab loomisevõime kõrge vanaduseni. Eestis näiteks Jaan Kross, Evald Okas, Eino Baskin, Arne Üksküla.
Heliloomingus, eriti rockmuusikas, kipub helilooja ennast ammendama küllaltki noorelt, mängides järgmised aastakümned oma nooruse loomingut. Sinagi lõid kahekümnendates eluaastates Üle müüri, Põhi lõuna ida lääs, Mis saab sellest loomusevalust, Läänemere lained, jt. maailmatasemel rockilood.
Nüüd oled vaikinud aastakümneteks.
Miks on Sinu meelest nii, et rocki helilooja kõrgperiood möödub vananedes?

2. On Sul varuks Ruja järgselt loodud rocki, mida pole veel esitanud? Kaalud nende esitamist?

3. Millised on heliloojana Su enda lemmikud Ruja loomingust?

4. Millised Ruja lood on Sind kitarristina viinud esinemistel katarsiseni?

5. Kas Sul on olnud isiklikus elus ja televisiooni töös otsuseid, mille otsustamise langetamist on mõjutanud Ruja looming?

6. Telerezhissöörina tegid väga häid saateid kunstist ja kunstnikest. Oled mõelnud mõne doki tegemisele eesti kunstist?

7. Kuidas Su pereelu on kulgenud? Kellega abielus? Kui vanad Su lapsed on ja mida nad teevad? On keegi Su lastest muusikaga seotud?

8. Kas ja kuidas Sa nüüd Rein Rannapiga läbi saad?

9. Oled Sa isiklikult ka kohtunud Sind "Rujas" mänginud Risto Kübaraga?
Kas ja milles Risto Kübar Sind mõistis ja olemuslikult ära tabas Su iseloomus, hinges ja vaimus?

10. Led R 5 liikmetest on Rujas mänginud 4 liiget. Kui Led R kokku tuli, siis üks esimesi teateid oli, et ansambel hakkab mängima rockiklassikat ja lihtsalt Led Zeppelin on esimene, kelle loomingut viljeldakse. Nüüd olete aastateks jäänud Zepi muusika juurde, samas kui Ruja ja Alenderi muusikat on publik nautinud teiste esitajate poolt elavas esituses juba selle kümnendi algusest ning sostiaalne tellimus kulmineerus "Ruja" muusikaliga.
Samas Sinu, Garshneki ja Kappeli muusika on jäänud teenimatult varju.
Kas poleks Led R-il aeg kaaluda Sinu ja Garshneki Ruja lugude mängimist, kui publiku ootus on juba aastaid kestnud ja soe vastuvõtt seega garanteeritud?

Ma ei jaga sinu positiivset hoiakut kõigi loetletud persoonide suhtes v.a. A. Üksküla.
Noorena on lihtsalt energiat ja ülbust rohkem ja enesekriitilist hoiakut vähem , seetõttu võimalus tulla millegi originaalse ja uuendusliku peale olemas. Eks jumal või mis iganes juhib ikka ka. Ma olen väga (enese)kriitiline persoon. Oma vanuse peale ma eraldi sündmusena ei mõtle aga muidugi, ma olen ettevaatlikum ja võibolla kardan end loominguliselt lolliks teha...
Kahjuks pole mul ka partnerit, eriti sõnumi ja teksti osas. Olen selles suhtes alati olnud väga nõudlik.
2. Ma ei ole kunagi komponeerinud sahtlisse. Kõik, mis ma olen tahtnud on avaldunud. Mis mulle endale pole meeldinud, pole jõudnud isegi proovifaasi.
3. Mu enda asjadest: Üle müüri, Elupõline kaja, Kivi veereb, Mis saab sellest loomusevalust.
Rannapi lugudest: Kel on laulud laulda, Ülemlaul, Meie elu, Kutse, Sügispäev, Mida me räägime teistest
Kappeli lugudest: Ei mullast, Kaks pihtimust
Igori asjadest: Murtud lilled, Luigelaul
Koos tehtud lood: Ahtumine, Mida teeksid siis, Teisel pool vett
4.Must lind, Ootamisest ja olemisest, Põhi-lõuna-ida-lääs....see oleneb emotsionaalsest seisundist
5.Ma ei tunne huvi sadomaso ja enesepiinamise vastu.
6. Mind ei koti eriti praegune eesti näiliselt aktuaalne kunst. Minu viga ilmselt.
7. Ma olen suht õnnelik inimene. Jan Erik 25, (lõpetas Muusikakeskkooli ja mängis Led R- eelkäijas trummi) Joonatan15 (õpib ise kitarri), Roosi Natali 8(läks just Viimsi muusikakooli ettevalmistusklassi ja tahab õppida kitarri) ja Robin 16 ( on Eesti koondise purjetaja klassis 470)on normaalsed ja tavalised aga emotsionaalsed lapsed. Mina ei ole neist kedagi sundinud ega plutitanud. Mul puudub pedagoogiline talent ja alaväärsuskompleks, mis sunniks mind oma lapsi igale poole toppima. Öäk!
8. Rannap elab minust Viimsis umbes 1 km kaugusel. Me ei käi just eriti tihti läbi aga meievahelised suhted on sõbralikud ja kus iganes võimalik, toetame me üksteise ambitsioone.
Kõik on vägagi normaalne.
9. Risto Kübar käis ühes Led R- proovis, vaatas asja ja värki - küllap on ta enamuse minu välisest
kuvandist ammutanud pigem telesaateid vaadates. Etenduses olin mina pigem kõrvaltegelane. See on sellise dramaturgilise tasakaalu küsimus ja pole minu asi kritiseerida protsessi, mis tervikuna oli õnnestumine. Paljugi mis... Oma hinge ja vaimu ei laota ma kunagi nagu vaipa kellegi ette. Hoian selle endale ja eriti lähedastele.
10. Led R on nishivärk. Mind see inspireerib ja meile meeldib niimoodi. See bänd ei hakka kunagi mängima RUJA lugusid. Ja mis me peaksime?
Kui siis - siis midagi täiesti uut. Selleks peab olema suurem põhjus kui Ruja- meelse publiku ootus. See peab meile endale olema totaalselt vajalik. Ma ei kujuta hetkel ette sõnumit, millega lagedale tulla... Küpses eas on enesekriitika teinekord tappev seisund.

Alar Sudak
Postitatud 2008-09-26 23:47:54. Tsiteeri

Led R on nishivärk. Mind see inspireerib ja meile meeldib niimoodi. See bänd ei hakka kunagi mängima RUJA lugusid. Ja mis me peaksime?
Kui siis - siis midagi täiesti uut. Selleks peab olema suurem põhjus kui Ruja- meelse publiku ootus. See peab meile endale olema totaalselt vajalik. Ma ei kujuta hetkel ette sõnumit, millega lagedale tulla... Küpses eas on enesekriitika teinekord tappev seisund.

Tänan seniste vastuste eest.
Viimases vastuses on enesekriitika koha pealt üks ebaloogilisus.
Miks Sa arvad, et Ruja endised liikmed viljelevad zepi muusikat paremini, võrreldes Ruja vanade lugude ja uue loomingu esitamisega?
Sõnumiks oleks viljastav mõju eesti rockmuusika arengule.
Ruja teise perioodi viljastavat mõju oli omal ajal tunda In Spes, Ultima Thules, Pantokraatoris. Loomingulise konkurentsi korras tegi Rannap ansambleid Hõim, Noor Eesti.
Usun, et Sinu ja Igori looming inspireeriks ka tänase eesti rockmuusika arengut.
Seega poleks uut hingamist vaja mitte ainult publikule vaid eesti rockmuuskale tervikuna.
Mis Sa arvad?

J.N.
Postitatud 2008-09-27 00:45:10. Tsiteeri

Tänan seniste vastuste eest.
Viimases vastuses on enesekriitika koha pealt üks ebaloogilisus.
Miks Sa arvad, et Ruja endised liikmed viljelevad zepi muusikat paremini, võrreldes Ruja vanade lugude ja uue loomingu esitamisega?
Sõnumiks oleks viljastav mõju eesti rockmuusika arengule.
Ruja teise perioodi viljastavat mõju oli omal ajal tunda In Spes, Ultima Thules, Pantokraatoris. Loomingulise konkurentsi korras tegi Rannap ansambleid Hõim, Noor Eesti.
Usun, et Sinu ja Igori looming inspireeriks ka tänase eesti rockmuusika arengut.
Seega poleks uut hingamist vaja mitte ainult publikule vaid eesti rockmuuskale tervikuna.
Mis Sa arvad?

Ebaloogilist pole siin midagi.
RUJA on meie seltskonna jaoks läbitud etapp nii muusikas kui elus. Kuigi ma loodan teistele sama oluline kui minule. Sinna tagasipöördumiseks puudub sisemine vajadus ja põhjus.
Ruja pole rändav tsirkus - selle sees ja ümber toimunu puudutab mitmeid meie hulgast väga isiklikult ja teinekord isegi valusalt. Maailm on väga palju muutunud, mina näiteks ei näe praegu vajadust sellise kanaarilinnu järele nagu RUJA seda oli.
Led Zep on senini inspireeriv väljakutse ja põnev allikas interpretatsiooniks. Esteetilistel põhjustel, mitte missiooni pärast.
Mina ei tunne mingit erilist messianistlikku kohustust nn. "eesti rockmuusika" ees.
Ma olen eesti patrioot EW kodanikuna, mitte muusikuna. Muusika on minu jaoks universaalne kunst. Tegelikult on alati olnud.

huvitav oleks kuulda
Postitatud 2008-09-27 23:51:35. Tsiteeri

ei tea kas veel küsida saab, aga tahaks kuulda mõnda naljkat seika mis kunnagi lavataga juhtunud on, et vot ükskord oli nii et..

kalle
Postitatud 2008-09-28 21:21:04. Tsiteeri

Tõesti tänud asjalike kommentaaride eest ja ka viitsimise eest seda teha, küsida võiks ju ei tea kui kaua. Kui siiski veel millalgi arvutiklaviatuuri klõbistada tahtmist on siis uuriks veel mõnd kitarri-teemat.

Kas Jaanus ka mõnd naisterahvast kitarristiks peab ja kes neist esimeste hulgas meenuvad?

Olen tähele pannud, et vasakukäelistel kitarristidel esineb, et keeled kitarril on erinevalt peal, jämedamad allpool ja vastupidi. Paremakäelistel ei ole küll kohanud, et need kuidagi teisiti oleks, kui ikka peenemad allpool ja jämedamad üleval. On see mingi mängutehnika küsimus või mis? Kas parema- või vasakukäeline kitarrimäng on nagu parema- või vasakukäeline kirjutamine? Ise ma kitarrimängija ei ole, nii et vabandust, kui midagi väga lollisti väljendusin.

Miks sellised kitarrid, nagu Ibanez, Rickenbacker, Gretsch on vähem levinud, kui varemküsitud Fender/Gibson, mida siiski suures enamuses kastatakse. On ju needki kindlasti väärt pillid, lisaks veel "omatehtud" (B. May).

Mida Jaanus Nõgisto arvab Eric Claptonist?

J.N.
Postitatud 2008-09-29 20:51:00. Tsiteeri

ei tea kas veel küsida saab, aga tahaks kuulda mõnda naljkat seika mis kunnagi lavataga juhtunud on, et vot ükskord oli nii et..

Ma väga palun, ärge sedasi enam kunagi küsige....

J.N.
Postitatud 2008-09-29 21:12:32. Tsiteeri

Tõesti tänud asjalike kommentaaride eest ja ka viitsimise eest seda teha, küsida võiks ju ei tea kui kaua. Kui siiski veel millalgi arvutiklaviatuuri klõbistada tahtmist on siis uuriks veel mõnd kitarri-teemat.

Kas Jaanus ka mõnd naisterahvast kitarristiks peab ja kes neist esimeste hulgas meenuvad?

Olen tähele pannud, et vasakukäelistel kitarristidel esineb, et keeled kitarril on erinevalt peal, jämedamad allpool ja vastupidi. Paremakäelistel ei ole küll kohanud, et need kuidagi teisiti oleks, kui ikka peenemad allpool ja jämedamad üleval. On see mingi mängutehnika küsimus või mis? Kas parema- või vasakukäeline kitarrimäng on nagu parema- või vasakukäeline kirjutamine? Ise ma kitarrimängija ei ole, nii et vabandust, kui midagi väga lollisti väljendusin.

Miks sellised kitarrid, nagu Ibanez, Rickenbacker, Gretsch on vähem levinud, kui varemküsitud Fender/Gibson, mida siiski suures enamuses kastatakse. On ju needki kindlasti väärt pillid, lisaks veel "omatehtud" (B. May).

Mida Jaanus Nõgisto arvab Eric Claptonist?

Kindlasti on säravaid naiskitarriste klassikalise kitarrimängu kosmoses. Ma pole siiski nii suur spetsialist, et seda analüüsida.
Mulle meeldivad naised ka ilma kitarrimänguoskuseta piisavalt. Kahtlemata on Eesti kuulsaim naiskitarrikunstnik Piret Järvis. Kahjuks käib selle imetlusväärse mängutehnika kommenteerimine minul üle mõistuse ja jätaksin selle meeleldi Anu Saagimi või Iglesiase- Anetti toimetada.

Vasakukäelised kitarrimängijad on sageli väga andekad - Andres Põldroo ja tänastest noortest mängijatest näiteks Paul Daniel on väga-väga head. Keeled on kitarril ikka sedapidi nagu paremakäelistelgi - peenemad all ja jämedad ilusasti nendest kõrgemal.

Mis kitarriga keegi mängib - on sügavalt pillimehe enda asi. Mina ei vaata viltu kui keegi kasvõi luuavarrele traadid peale paneb. Aga palun...
Paraku on kallimad pillid sageli lihtsalt paremad. Gibson on kallis ja pole oma tootmist koonerdamiseks pilu- ja koeramaale või Nigeeriasse viinud. Ameeriklased oskavad kitarrisid teha.

Klaptoni Eerik on nähtus omaette ja üks suuri kitarrimängu uuendajaid niikuinii. Ma pean eriti huvitavaks just tema 60-ndate aastate asju - Cream, Bluesbreakers, Yardbirds ja muu psühhedeelia. Staadionivärk mulle väga ei istu.
...oli meeldiv vastata!

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-01 22:13:17. Tsiteeri

Miks Sa Propellerit ei sallinud? Oli Sul vastuseis punkmuusika suhtes või oli Sul pahameel, et muusikud, kes olid võimelised paremaks muusikaks, hakkasid tegema punki?
Punk oli 1980ndate alguses protest nõukogude võimu vastu. Sa ei võtnud tookord punki protestina, vaid muusikalise allakäiguna?
Kas Su pahameelt tasubki üldse nüüd meenutada, sest Praegu ja Eile nägin ma Eestimaad, milles Sa tegid filigraanse soolo Kunileiu meloodiaga, oli ju samuti punk.

J.N.
Postitatud 2008-10-02 10:07:05. Tsiteeri

Miks Sa Propellerit ei sallinud? Oli Sul vastuseis punkmuusika suhtes või oli Sul pahameel, et muusikud, kes olid võimelised paremaks muusikaks, hakkasid tegema punki?
Punk oli 1980ndate alguses protest nõukogude võimu vastu. Sa ei võtnud tookord punki protestina, vaid muusikalise allakäiguna?
Kas Su pahameelt tasubki üldse nüüd meenutada, sest Praegu ja Eile nägin ma Eestimaad, milles Sa tegid filigraanse soolo Kunileiu meloodiaga, oli ju samuti punk.

Ei saa salata, et Propeller käis mulle tol ajal raskelt närvidele. Nii isiklikel kui muusikalistel põhjustel. "Protest nõukogude võimu vastu" oli juba see kui hommikul üles tõusid ja silmad lahti tegid - selleks polnud vaja teha mingit muusikat ja lõõritada, et miks moonaliisa naeratab. Kas "Sex Pistols" oli midagi muud kui Malcolm Mclareni poolt väljamõeldud projekt raha kokku kühveldada? Mulle ongi tänapäevani vastumeelt see nn "punkfilosoofia" - segu venepärasest pohhuimist/anarhismist, lumpenproletariaadi purjus mässust jne.
Eesti punk on rohkem eneseparoodia - ainult ma ei saa aru kuhu see on fokusseeritud. Peeter Volkonski asjad Propa kontekstis pole mingi punk - pigem lähedane Led Zepile, nii muusikaliselt kui mõtteliselt. Volk ongi ainus põnev loovisiksus selles suht nõmedas koosluses. Sorry, ma saan aru küll, et olen maru subjektiivne ja õel. Mulle ei meeldi ka selline loomismeetod.
Rannapipunk on flirt lihtsakoelise - isegi primitiivse rütmienergiaga, mingit vaimset seost punkiga ei oska mina küll kahtlustada. Sinu loetletud laulud on terava tekstiga eksperimendid, mis ainult väliselt meenutavad seda proletaarset tobedust. Eile nägin ma Eestimaad sisaldab 16 takti Elleri "Kodumaist viisi" - nii palju siis Kunileiust...

Triin
Postitatud 2008-10-02 10:58:17. Tsiteeri

Tere!

Mitme loo autoriks on märgitud T. Aunaste, näiteks "Kõik läheb mööda".

Kas on võimalik rääkida T. Aunastest veidi lähemalt.

Aitäh :)

kalle
Postitatud 2008-10-02 11:23:26. Tsiteeri

Ikka kripeldab see vasakukäeliste kidremeeste keelte asetus kitarril. Vaatasin korduvalt videosid ja hulgaliselt pilte, näiteks Doyle Bramhall II ja Otis Rush, no on keeled teistpidi kitarril. Võib-olla ongi need ainsad erandid.

J.N.
Postitatud 2008-10-02 16:22:48. Tsiteeri

Tere!

Mitme loo autoriks on märgitud T. Aunaste, näiteks "Kõik läheb mööda".

Kas on võimalik rääkida T. Aunastest veidi lähemalt.

Aitäh :)

Ühegi RUJA esitatud loo autor ei ole kunagi olnud Aunaste. Kõik läheb mööda on DATA lugu?

J.N.
Postitatud 2008-10-02 16:24:34. Tsiteeri

Ikka kripeldab see vasakukäeliste kidremeeste keelte asetus kitarril. Vaatasin korduvalt videosid ja hulgaliselt pilte, näiteks Doyle Bramhall II ja Otis Rush, no on keeled teistpidi kitarril. Võib-olla ongi need ainsad erandid.

No ma ei tea, võibolla slidega mängides võib nii olla... Või on video sel hetkel peegelpildis?
Mida pole näinud, ei oska ka komenteerida.

Triin
Postitatud 2008-10-02 22:46:33. Tsiteeri

[quote]Tere!

Mitme loo autoriks on märgitud T. Aunaste, näiteks "Kõik läheb mööda".

Kas on võimalik rääkida T. Aunastest veidi lähemalt.

Aitäh :)

Ühegi RUJA esitatud loo autor ei ole kunagi olnud Aunaste. Kõik läheb mööda on DATA lugu?[/quote]

Aitäh, vastuse eest :)
Kuna vastav inf on Ruja kodulehel, siis pani see mind imestama..

"Hoia mind nii"
http://ruja.ee/?p=song&id=184

"Kõik läheb mööda"
http://ruja.ee/?p=song&id=180

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-03 14:13:58. Tsiteeri


Ei saa salata, et Propeller käis mulle tol ajal raskelt närvidele. Nii isiklikel kui muusikalistel põhjustel. "Protest nõukogude võimu vastu" oli juba see kui hommikul üles tõusid ja silmad lahti tegid.

Vabanda mind, aga Sa ei vastanud küsimusele - miks Propeller ja punk närvidele käis?

2008 aasta Pungilaulupidu Rakveres näitas, et pungil on aastakümneid hiljem sama elujõud mis Rujal. Rujal ja pungil on praegusel ajal samaväärne elujõud.
Rokkarina oled Sa kindlasti isegi tähele pannud, et kontserdi õnnestumine ei sõltu mitte publiku hulgast, vaid esitajate ja publiku ühisosa suurusest.
2000 koorilauljat pungilaulupeol ja esinejate publikuga ühtekuuluvustunne oli võrdne Öölaulupeoga.
Telerezisöörina on Sul kindlasti ligipääs ETV arhiivile. Mine ja vaata, mis Rakveres toimus.
Aga ma ei tulnud Sind õpetama. Sina oled maailma tasemel rockilooja, mitte mina.
Küsin selleks, et mõista maailma mitmekesisust - miks isiklikel ja millistel muusikalistel põhjustel punk ja Propeller Sulle ei meeldi(nud)?

J.N.
Postitatud 2008-10-04 19:33:51. Tsiteeri

Ma kardan, Alar, et sa ei taha lihtsalt aru saada... Kõigile küsimustele ei saa ma normaalse ja viisaka inimesena otse vastata.
Propeller pole üldse punk. Õnneks. Ma mäletan väga hästi mismoodi see asi peale hakkas.
See hakkas peale purjus pillimeeste jämmimise ajal Tartu muusikapäevadel fraasist" Mauno soittaa strereo" (muide mina mängisin kitarri) Kas keegi mõtleb tõsimeelselt, et Konservatooriumi eriharidusega Kuulberg, vaimuhiiglane ja seda mitte jutumärkides - Sibul ja kidravirtuoos Varts on mingid punkarid? Ära aja naerma - see on absurd. Nad tõmbasid oma fänne tillist ja jumal sellega.
Punk oli oma illumineerumisperioodil vanal heal Inglismaal kõige madalama klassi prolede õel ja kade protest "liiga rikaste" loovmuusikute (Yes, Zep, Genesis ja muud ajastu supertegijad) muusika ja elustiili vastu suunatud rottide revolutsioon. See, et kõik see jälk ja lilla peudovasakpoolsus kiiresti muusikabusinessi haide poolt pandi raha teenima on loomulik - prole peabki peremehele plekki teenima. Pettunud punkarid süstisid ja jõid end peale sellest arusaamist massiliselt segaseks ja surnuks. Muidugi oli ka selles jamas midagi positiivset - kastiline staarisüsteem mõranes ja plaadikompaniide shefid pidid otsima inimlähedasemaid teid oma produkti turundamiseks. Pungi lainel alustas ka mitmeid uuenduslikke suundi ja bände - kas või POLICE. Aga Inglismaa muutus aastateks muusikaliseks prügimäeks, nagu tabavalt on kunagi öelnud Cris Squire. Inglise bändid kolisid lihtsalt USA-sse ja tuuritasid seal...kuni see saast ka sinna järele jõudis.
Ära too mulle näiteks jaburdust, et "Rakveres oli 2000 inimest laulmas" ja televisioon tegi sellest erisaate - Meie Mehe kontserditel hüppas higiselt oma lotendavat rasva liputades veel rohkem inimesi. "Tõehetke" vaatab 300 000 inimest. Kas see on mingi näitaja? See pole mõõtkava, milles siin saidil argumenteerida! Kohalik punk imiteeris vaid välist outlooki. Ilmselt polnud inglise keel tollal siinmail veel piisavalt levinud ja seltzkond lihtsalt ei saanud aru millest need lumpenid laulsid. Valdavalt oli see puhas provokatiivselt kommunistlik räigus.
Eesti punk oli surnud juba sündides. KGB sai hea argumendi kruve perse hakata keerama. Just intellektuaalidele. Eestlasele pole ju paduvasakpoolsus, lausa anarhism kunagi massiliselt omane olnud? Nüüd on selle stiili kohalikud iidolid ka ise sellest aru saanud.

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-04 20:13:12. Tsiteeri

Tänan, sain küsimusele vastuse - Sulle ei meeldinud punk sellepärast, et eesti parimad pillimehed kulutasid end punkmuusikale, samas kui nad olid võimelised palju enamaks. Liiati, kui nende punk oli outlook.
Hardi Volmer on mulle samuti öelnud, et Eestis pole kunagi õiget punki olnud, kuna punk on prolede muusika.
Aga see on paljuski defineerimise küsimus. Mina olen nõus nendega, kes leiavad, et kuigi eesti ja inglise punki eristab eesti tegijate intellektuaalsus, mis oli kaugel higi, haisu ja viina segust, tehti Eestis ikkagi maailma parimat punkmuusikat just tänu intellektile.
Protest nõukogude võimu vastu polnud ainult see, kui tegid hommikul silmad lahti, vaid see, mis mõtted silmadest paistsid.
1982 suvel saadeti mind haridusosakonna juhataja nõudmisel kuu aega enne keskkooli lõpueksameid sõjaväkke nagu vanglasse just punkari olemuse ja tegude pärast.
Ja kui laulva revolutsiooni ajal jõudis läbi ajaloo minuni Hurda üleksutse, et kuigi me pole suured rahvaarvult, peame saama suureks vaimult, siis aitasüleskutset mõista Ruja teise perioodi muusika ning rõhutada Ruja lood Praegu ja Eile nägin ma Eestimaad.

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-04 20:24:47. Tsiteeri

Mitmete Sinu lugude kuulamise, eriti Üle müüri, ajal rulluvad mul vaimusilmas lahti eredad ja värvilised kujutluspildid.
Kuidas Sa heliloojana muusikat loomise ajal tunnetad?
Kas muusikana või muusikana koos visioonidega?

J.N.
Postitatud 2008-10-04 20:40:03. Tsiteeri

Teema lõpetuseks...
Poliitiline laul, poliitiline, erakondlik manifestatsioon, tänavameeleavaldused, marssimine rivis, parteilisus loomingus, jõugu-kamba- ja etnokraatia - on mulle inimesena absoluutselt võõrad nähtused.
Ma parem lähen Hiiumaale metsa elama aga sellistes asjades mina ei osale! Jah, ma olen individualist ja ainult oma pere eest väljas.
Ma olen vaba Eesti patrioot. Selle riigi kaitseks olen ma valmis haarama ka relva kui vaja on, veel enam - sellest isegi laskma. Aga mitte kunagi ei osale ma poliitlaulu- või loomingu kontekstis. Ma olen alati selline olnud ja pole vajadust tundnud oma sisemisi veendumusi ümber hinnata.

Laura
Postitatud 2008-10-07 17:48:42. Tsiteeri

Milleks "Laulud tähtedega"?

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-07 20:04:20. Tsiteeri

Milleks "Laulud tähtedega"?

Intervjuu algatajana vastan: küsitava väärtusega küsimusi me ei esita.

Laulud tähtedega ehk saadete tegemine on telerezisööri jaoks igapäevane töö.
Ärme esita küsimusi - miks Jaanus tööl käib?

kalle
Postitatud 2008-10-08 12:17:52. Tsiteeri

Rahustaks veidi foorumit ja võtaks üles neutraalsema teema. Ikka veel kitarridest. Kuidas Jaanus Nõgisto kommenteerib nn "double-neck" kitarre? Kas on tegemist lihtsalt efektse show-instrumendiga, või annab mänguliselt mõnigate lugude esitamiseks lisavõimalusi? Kuuldavasti on Jimmy Page kuulus Gibson ehitatud just "Stairway To Heaven" esitamiseks kontsertitel. On variante, kus on ühendatud lausa bass ja soolokitarr (Genesis, Michael Rutherford - Rickenbacker). Ka Rein Laaneorg on üles astunud "kahekaelalisega".

Pole juhtunud märkama, kas Jaanus Nõgisto ka ainult naturaalkitarril esinemisi on ette võtnud?
Võib-olla kuskil kitsas ringis ehk? Või ei ole see lihtsalt meelepärane rida, pigem sobib elektrikitarr?

J.N.
Postitatud 2008-10-08 22:33:05. Tsiteeri

Rahustaks veidi foorumit ja võtaks üles neutraalsema teema. Ikka veel kitarridest. Kuidas Jaanus Nõgisto kommenteerib nn "double-neck" kitarre? Kas on tegemist lihtsalt efektse show-instrumendiga, või annab mänguliselt mõnigate lugude esitamiseks lisavõimalusi? Kuuldavasti on Jimmy Page kuulus Gibson ehitatud just "Stairway To Heaven" esitamiseks kontsertitel. On variante, kus on ühendatud lausa bass ja soolokitarr (Genesis, Michael Rutherford - Rickenbacker). Ka Rein Laaneorg on üles astunud "kahekaelalisega".

Pole juhtunud märkama, kas Jaanus Nõgisto ka ainult naturaalkitarril esinemisi on ette võtnud?
Võib-olla kuskil kitsas ringis ehk? Või ei ole see lihtsalt meelepärane rida, pigem sobib elektrikitarr?

Olen proovinud Gibsoni doublenecki Torontos muusikapoes ja muljed ei olnud eriti positiivsed. Ebamugav, tasakaalust väljas ja kehvasti häälestuv vigur tundus olevat. Ma pole nii rikas, et endale ainult välise efekti pärast sellist asja lubada. Tõsi, see pill polnud väga kallis, 2900 Kanada dollarit. Seda pilli on olnud võimalik müüa minu arvates ainult seoses LZ kultusega. Kahtlemata on mitmekaelalised pillid otseses seoses live praktiliste vajadustega. Stuudios on see asi täiesti mõttetu.
Page kasutas seda spetsiaalselt talle disainitud pilli ainult lives ja STH ja TSRTS mängides.
..tänan asjaliku küsimuse eest1

J.N.
Postitatud 2008-10-08 22:36:55. Tsiteeri

Mis puutub nüüd akustilisse kitarri, siis olen mõnikord ikka solistina üles astunud ikka küll.
Üksvahe oli see teema mulle aktuaalsem - praegu mitte eriti. Mulle meeldib akustilisega jämmida kodus täiesti omaette...väga inspireeriv.

J.N.
Postitatud 2008-10-08 22:44:16. Tsiteeri

Intervjuu algatajana vastan: küsitava väärtusega küsimusi me ei esita.

Laulud tähtedega ehk saadete tegemine on telerezisööri jaoks igapäevane töö.
Ärme esita küsimusi - miks Jaanus tööl käib?

Ok. Ma olen tõesti elukutseline teletegija ja tegelikult on mulle kaamera ees kohtunikuna esinemine paras väljakutse, erinevalt sellise saate rezhiist. Minupoolsed kommentaarid jäävad loodetavasti siiski hea maitse piiridesse ja "massimõrva" inimeste kallal, kes ainult heast tahtest ja natukesest armasast edevusest Teid teleekraanil lõbustavad, ma küll korraldada ei kavatse...

Laura
Postitatud 2008-10-09 01:01:31. Tsiteeri

Aitäh, mina jäin vastusega rahule.

Tunnistan, et mu küsimus võis olla halvasti (ehk isegi provokatiivselt?) esitatud, kuid selle tagapõhjaks oli siiski lihtne uudishimu, et kas antud saade ongi lihtsalt üks suvaline tööots või peitub seal taga midagi rohkemat...

J.N. to Laura
Postitatud 2008-10-09 10:01:38. Tsiteeri

Ei ole sel küsimusel häda midagi!

urmas
Postitatud 2008-10-09 20:37:23. Tsiteeri

Kas on lootust, et Led R veel midagi plaadistab?

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-09 22:37:34. Tsiteeri

Kasd on lootust, et Jaanus Nõgisto midagi veel plaadistab?

J.N.
Postitatud 2008-10-10 21:49:27. Tsiteeri

Ma arvan millegipärast,et Led R ei tee rohkem plaate. Kuigi see pole ainult minu otsustada. Mis puutub nüüd mind isiklikult, siis juba õige varsti osalen ühe noorema põlve helilooja autoriplaadi kontekstis kitarrimängijana.
Olen viimasel ajal päris palju mänginud akustilist kitarri, kui leian energeetilise keskpunkti tervele kontseptile, võimalik, et avaldan midagi.

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-11 11:31:21. Tsiteeri


Olen viimasel ajal päris palju mänginud akustilist kitarri, kui leian energeetilise keskpunkti tervele kontseptile, võimalik, et avaldan midagi.

Tee seda palun kindlasti.
Kui asetada Ruja 70ndate rockimaailma, siis on Rujal kindel koht Genesise, Led Zeppelini, Pink Floydi ja Yesi kõrval.
Kui võrrelda Sind kitarristina, siis jääks eeltoodud loetelu väiksemaks.

kalle
Postitatud 2008-10-11 20:34:52. Tsiteeri

2006 suvel esines Eesti kirikutes Robert Fripp oma "Soundscapes" kavaga. Mida Jaanus Nõgisto sellisest kitarrimängust arvab?
Kui palju on üldse aega/huvi külastada maailmaartistide esinemisi siin Eestis, või ehk mujalgi? Kes neist on enam muljet avaldanud, kelle kontserti sooviks veel näha?

J.N.
Postitatud 2008-10-12 11:10:58. Tsiteeri

Kahjuks ei näinud ma Robert Frippi kontserti Eestis ja kardan, et jäin millestki olulisest ilma.
Ma ei ole küll tema ande hard -core fänn aga saan aru, et see on tähtis tegelane üldises protsessis. Nägin Rock Cafes Steve Vai-d ja olin igat pidi vapustatud. Ma käiksin muidugi heal meelel vaatamas paljusid asju - aga mitmetel põhjustel käib see mulle sageli üle jõu.

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-12 14:20:22. Tsiteeri

Millist muusikat ja keda kuulates saaksime Sind heliloojana ja kitarristina paremini mõista?
Ehk siis kes on Sulle muusikas väga lähedased hingesugulased?

Zog
Postitatud 2008-10-13 00:39:09. Tsiteeri

Loodan et Jaanust pole nende küsimustega väga ära tüüdatud, aga noh, kui on, siis minu poolt küll mingit survet vastamiseks ei ole. Aga... igastahes... siin varem sai veidi räägitud pungist ja suhtumisest sellesse, ning sellest, et see mida Volkonski tegi kohati päris punk ei olnudki. Aga mida arvab Ruja kitarrist sellest, mis Allan Vainola teinud on? Kas Vennaskonna Riia mu arm, Tuled öös, 3, Insener Garini hüperbolid on punk? Nagu oleks, aga samas, JMKE´ga neil küll väga midagi sarnast pole... või Metro Luminali, Sõpruse Puiestee tegemised? Oled kuulanud? Tekitab mingeid mõtteid, või jätab täiesti külmaks?

J.N.
Postitatud 2008-10-14 20:01:12. Tsiteeri

Millist muusikat ja keda kuulates saaksime Sind heliloojana ja kitarristina paremini mõista?
Ehk siis kes on Sulle muusikas väga lähedased hingesugulased?

The Beatles, Stravinsky, Sibelius, Yes, Led Zep, Police, Genesis (varajasem), AC/DC, Segovia, Steve Hackett, Free, Gary Moore, John Mayall, erinevate maade rahvamuusika. Oh jumal, ma ei jõua...isegi Cheryl Crew , Norah Jones ja näiteks Madonna (Ray of Light)on minu arvates väga inspireerivaid lugusid teinud.
Mind saab siiski, ma loodan kõige paremini mõista minu enda lugusid kuulates. Neid ei ole võiolla üleliia palju - aga seal on kõik mulle endale oluline.

J.N.
Postitatud 2008-10-14 20:08:08. Tsiteeri

Loodan et Jaanust pole nende küsimustega väga ära tüüdatud, aga noh, kui on, siis minu poolt küll mingit survet vastamiseks ei ole. Aga... igastahes... siin varem sai veidi räägitud pungist ja suhtumisest sellesse, ning sellest, et see mida Volkonski tegi kohati päris punk ei olnudki. Aga mida arvab Ruja kitarrist sellest, mis Allan Vainola teinud on? Kas Vennaskonna Riia mu arm, Tuled öös, 3, Insener Garini hüperbolid on punk? Nagu oleks, aga samas, JMKE´ga neil küll väga midagi sarnast pole... või Metro Luminali, Sõpruse Puiestee tegemised? Oled kuulanud? Tekitab mingeid mõtteid, või jätab täiesti külmaks?

Kõigi Sinu poolt loetletud artistide loomingu hulgas on asju mis on olulised - tõsi küll, see ei mahu otseselt minu huvisfääri. Ma ei ole ortodoksne mingi ühe stiili fänn ja ei pea end kohtunikuks kellegi teise maitse üle. Kui ikka massidele meeldib luuletuste joristamine 3 noodi piires - siis jumal temaga.

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-15 18:37:17. Tsiteeri

Panin just foorumisse Ideaalmaailma saate aastast 2004 Ruja 1979 ilmumata jäänud plaadist, kus jagad mäestusi.
http://forum.ruja.ee/?act=viewtopic&id=803
Sa mainisid saates, et oled püüdnud teha muusikat, mida poleks hiljem häbi kuulata.
Et Sind foorumis austada muusika, mitte isikukultuse põhjal, siis luba palun järgmine küsimus.
On Sul siiski olnud lugusid, mida Sul on olnud hiljem, kas just häbi, aga ebamugav kuulata?
Kitarristina? Heliloojana?

J.N.
Postitatud 2008-10-16 11:31:12. Tsiteeri

Ikka on lugusid, mida ma kuulan ebamugavustundega.
1. Mis teha? (Natuke liiga otsene kujund, ja tekst on väljatulnud kehvavõitu, kraabib kõrva ka ebaorgaaniline ja mitteveenev vokaal.
2. Päikeselapsed (minu õelust arvestades on lugu naiivsevõitu - aga noh, sel ajal olin ma maailmakodanik rohkem kui praegu)
3. Meeste laul (lindistades jäi üks sümmeetriline osa salvestamata, kuna mahuliselt oli vinüülpladi maht üele normi - seetõttu on lugu, mis mulle endale väga meeldib, vormiliselt veider)

J.N.
Postitatud 2008-10-16 11:56:49. Tsiteeri

Mis nüüd ebamugavustundesse või suisa häbisse puutub, siis kõige piinlikumad tänapäeval on :
1. Tule minuga sööklasse ( väga mage värk)
2. Ootan Sind (ilane rockhotelli koopia)
3. Asfalttee
4. Leiutaja ja laiutaja
5. Abielukantaat
6. Kitarrikontsert
7.Künna, künna
8. Mine metsa (või oli see tule metsa....)
9. Koolirock (oo õudust)
Ma olen püüdnud need lood unustada.

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-20 19:17:33. Tsiteeri

Rujal oli algusest peale kahtlemata väga palju meeldejäävaid kontserte.
Teisel perioodil muutus publiku menu kõige suuremaks. 1982 Tartu Tähtvere lauluväljakul oli 16000 inimest, mis eesti bändide soolokonsterdina on jäänud siiamaani ületamatuks. Seda publikuhulka pole ületanud mitte ükski eesti bänd. Soolokontserdina ületanud ainult Michael Jackson, Rolling Stones ja Metallica Tallinna Lauluväljakul. Aga siis oli publiku hulgas ka fänne naaberriikidest.
Millised kontserdid on Sulle endale meelde jäänud kui fantastilised elamused Ruja kitarristina?
Ei küsi publiku suuruse vaid fiilingu poolest.

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-20 19:38:35. Tsiteeri

Urmas Oti legendaarne lemmikküsimus oli - palju raha saite?
Mis oli keskmine taks, mille eest Ruja esines?
Mis oli Ruja suurim taks?
Mis oli Su suurim sissetulek ühe kontserdi pealt?
Kuna Ruja kontserdid lõppesid juba 20 aastat tagasi ja Maksuamet saab uurida ainult kuni seitsme aasta taguseid sissetulekuid, siis võid ausalt vastata.

J.N.
Postitatud 2008-10-21 11:46:52. Tsiteeri

Publiku hulgal pole eriti määravat osa asja õnnestumises. Tartus, Lauluväljakul oli 1981 aastal 18 000 inimest.
Ma tean isegi seda, et piletid lõppesid juba siis kui oli müüdud 6000. Aga piletid ei maksnud sel ajal vist üle rubla ? Meie saime selle kontserdi eest 500 vene rubla. Tavaliselt me niipalju saimegi, mõnikord ka rohkem, aga mitte üle 800 vene rubla. Sel ajal läks 50% rahast bändi kassasse, mille eest siis osteti musitseerimiseks vajalikke suuremaid ja bändi ühiseks huviks vajalikke asju. Pillid, vidinad, keeled ja võimud olid siiski pillimeeste enda varandus ja selleks bänd raha ei andnud. Üldvõimendus, puldid, mikrid, monitorid jms - see oli see milleks bändi raha kulutati. Me olime sõltumatu ja iseseisev kooslus, kes sai ise oma majandusprobleemidega hakkama. Ajal kui eesti inimene sai keskmiselt 100 rubla kuus palka, oli meie sissetulek näiliselt ju kosmiline...
Mis puutub nüüd isiklikesse elamustesse - siis mina ei jäänud kunagi lõplikult millegiga rahule.
Ei kontsertide ei lindistuste ei teleesinemistega. Ma olin sel ajal totaalne maksimalist. Nii, et ma ei oska sellele küsimusele vastata.

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-23 10:31:05. Tsiteeri


Mis puutub nüüd isiklikesse elamustesse - siis mina ei jäänud kunagi lõplikult millegiga rahule.
Ei kontsertide ei lindistuste ei teleesinemistega. Ma olin sel ajal totaalne maksimalist. Nii, et ma ei oska sellele küsimusele vastata.

Sa ei ole siis kunagi ekstaasi läinud ja katarsist saanud?
Või oled lihtsalt niivõrd maksimalist, et isegi kui tundsid tipphetki, siis tervikuga rahule ei jäänud?

J.N..
Postitatud 2008-10-25 17:57:18. Tsiteeri

Ha, ha ,ha ,ahaaa....,
Kui pillimees või kunstnik läheb ekstaasi oma loomingust, on pehmelt öeldes ebaproffessionaalne. Usun 100%, et mõistus peab kontrollima emotsioone... ja ni see ongi.
Ainult venelased ja absull sovjeedid võivad väita vastupidist. Katarsis ja üldse sellised "loves" positsioonid on omased amatööridele.
Kõpus 25.okt.2008

kalle
Postitatud 2008-10-26 11:05:54. Tsiteeri

Asetame RUJA tihtipeale ühte ritta rockimaailma vägevatega - Led Zeppelin, Yes, Genesis jne.
Kas Jaanus Nõgisto on mõtisklenud, kuidas see olukord oleks RUJAle kujunenud vaba maailma olemasolul? Missuguseks oleks kujunenud RUJA ansamblina? Tundub, et selline RUJA on meil just paljuski "tänu" valitsevale olukorrale - eestikeelne, sügava alltekstiga, loomingus vaba.
Vististi on rockimaailma vägevate hulka kuulumine siiski eelkõige USA ja Briti (ingliskeelste) tegijate privileeg. Väga vähe on ju muude rahvuste ansambleid, kes sinna "nimekirja" kuuluvad ja palju neil siis oma "rahvuslikkusest" järel on.
Vaba maailm oleks ilmselt andnud RUJAle salvestamisvõimaluse, meil oleks täna suurpärane albumite komplekt RUJA loomingust. Irooniline, et takistavas ja keelavas süsteemis just sündis ja arenes niisugune RUJA.
Miks tänapäeval, vabas maailmas, ei lenda Eesti ansamblid laia muusikamaailma "tegusid tegema", näiteks ULTIMA THULE? Mis puudu jääb, kas ei ole sellist eesmärki seatud, pole sellist managementi või mida? On selge, et ainult kõrge professionaalsus ja andekus ei ole kriteeriumid.
On sellise visiooni loomisel üldse mõtet? Eesti rock ongi vaid Eestis, muu maalim ei oskagi seda sellisena mõista.

Hh
Postitatud 2008-10-27 11:27:54. Tsiteeri

alati ei pea just küsima..., kuid ma tahaksin oma südamelt ausalt ära öelda Jaanusele, et Ruja lauludes ja nende esitustes on midagi niivõrd maagilist, et see looming paelub mind,16.aastast teismelist, just praegu kui ruja bändi enam ei eksisteeri ja kui on olemas tuhandeid teisi välismaa ja eesti bände mis minu vanustele peaks meeldima. Võibolla teistele tundub see tavalisena,kuid minu enda jaoks on see kuidagi midagi erilist, et mu lemmikute hulgas on Ruja.
Ehk ma tahaksin lihtsalt öelda hetkel sulle, Jaanus- Aitähh!

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-28 18:02:19. Tsiteeri

Ha, ha ,ha ,ahaaa....,
Kui pillimees või kunstnik läheb ekstaasi oma loomingust, on pehmelt öeldes ebaproffessionaalne. Usun 100%, et mõistus peab kontrollima emotsioone... ja ni see ongi.
Ainult venelased ja absull sovjeedid võivad väita vastupidist. Katarsis ja üldse sellised "loves" positsioonid on omased amatööridele.
Kõpus 25.okt.2008

No nii hull see asi ka ei ole, et ainult venelased, absull sovjeedid ning amatöörid tunnevad katarsist.
Urmas Alender ütles 1982, et tema on jõudnud katarsiseni kahel korral.
Esimene kord "Õhtunägemus" ja teist lugu ma kahjuks ei mäleta, aga oli vist "Must lind".

J.N. to kalle
Postitatud 2008-10-28 20:39:56. Tsiteeri

Ajalugu - isegi mitte muusikaajalugu, kuhu RUJA nüüd mingil moel isegi kuulub, ei tunne kahjuks mõistet "oleks". Me ei saa kunagi teada missugune - ja kas üldse oleks olnud RUJA muusika mõju vaba maailma kontekstis. RUJA on puhtalt Eesti kultuuriruumi nähtus hoolimata enamuse sinnakuulunud muusikute kosmopoliitilisest ja laiemast ambitsioonist. Küllap see nii peabki olema. Mina küll ei tunne mingit kompleksi sellepärast, et ei suutnud oma visiooni kosmosesse kiirata. See on üldse keeruline probleem, ei usu, et näiteks Ultima Thulegi tänu oma bluesi juurikale ja just eriti tänu sellele - tähendaks mujal maailmas midagi rohkemat.
Sellise algupäraga muusikat on ju läänes avaldatud kilomeetrite viisi. Üks rohkem või vähem...
Ruja muusikas on erineval ajal vilksatanud mõndagi unikaalset ja ka maailma mastaabis lausa kordumatuid ideid. Realiseeritud on see paraku tehnilise kiviaja tasemel. Me mõistsime seda vastuolu juba seda muusika tehes. Meil polnud valikuid. Tegime nagu võimalik oli.
Võimalik, et vajadus kodeerida oma sõnumit nõukogude võimu eest tegi meid kunstilises mõttes mitmetähenduslikumaks ja universaalsemaks. Tänapäeval selline vajadus puudub...ja mõttelaiskus on kergem tulema. Globaalses mõttes edukad on tõesti enamikus inglisekeelsed laulud ja artistid. Stardipunkt on neile ju soodsam. Raha turunduseks ropult. Andekaid inimesi nagu muda. Enamus eesti "proffe", mina kaasaarvatud - ei küüni tehniliselt California tänavamuusiku tasemele. Kurb - aga pidulik.
Aga õnneks on RUJA-s midagi suuremat kui muusika. See, et me kõigest hoolimata tegime selle ära.

J.N. to Hh
Postitatud 2008-10-28 20:52:42. Tsiteeri

Oh jah... Sinu kirja lugedes näen, et pole päris asjatult ringi tõmmeldud. Kui midagi meie illusioonist, et on võimalik vaba inimesena elada ja jätta tegemata see, mis ei meeldi, on aktuaalne ka 35 aastat hiljem - no mida teha? Tunda midagi uhkusesarnast...võibolla.
Tänan poolehoiu eest.
J.N.

J.N. to Alar
Postitatud 2008-10-28 21:05:29. Tsiteeri

Katarsis on vana-kreeka tragöödiaga kaasnev termin ja sisaldab endas hingelist olukorda, mis järgneb KANGELASE traagilisele hukkumisele ja viitab edaspidisele LOOTUSELE, et see polnud asjatu Selline tunne peaks valdama PUBLIKUT......muidugi juhul, kui artist, laulja, näitleja jms talle jumalast antud ande ja kavala arvestuse koosmõjus sellega hakkama saab. Pole midagi nõmedamat kui "katarsises" artist, kes arvab, et tema väljapunnitatud "sisemisest" tundest midagi olulist oleneb. Kui tahad asjast täpsemalt aru saada, siis palun: K.S. Stanislavski raamatud: Näitleja töö iseendaga, Minu elu kunstis jms ootavad sind. See on universaalne meetod. Toimib ka muusikas.

Lauri
Postitatud 2008-10-28 21:07:32. Tsiteeri

Oh jah... Sinu kirja lugedes näen, et pole päris asjatult ringi tõmmeldud. Kui midagi meie illusioonist, et on võimalik vaba inimesena elada ja jätta tegemata see, mis ei meeldi, on aktuaalne ka 35 aastat hiljem - no mida teha? Tunda midagi uhkusesarnast...võibolla.
Tänan poolehoiu eest.
J.N.

Mina tegelikult umbes samas vanuses tundsin ka midagi sarnast ja tänu sellele ilmselt Ruja.ee hetkel sellisena eksisteeribki...

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-29 20:27:03. Tsiteeri

Katarsis on vana-kreeka tragöödiaga kaasnev termin ja sisaldab endas hingelist olukorda, mis järgneb KANGELASE traagilisele hukkumisele ja viitab edaspidisele LOOTUSELE, et see polnud asjatu

Katarsisel on lisaks sellele veel teisigi tähendusi.
Eesti Õigekeelsussõnaraamat annab katarsise vasteks hingepuhastuselamus
http://public.keelevara.ee/login/?d=qs2006&q=katarsis&sne.x=16&sne.y=11
Uusplatonismis on katarsis ühinemine jumalikusega.
http://wiki.zzz.ee/index.php/Neoplatonism
Katarsise nendes tähendustes on täiesti mõistetav esineja elamus, mida ta tunneb mitte enda esinemisest vaid esinemise ajal.
Kahju, et Sa seda tundnud ei ole.

J.N.
Postitatud 2008-10-29 23:15:15. Tsiteeri

Tänan Sind, Alar...
...sain jälle targemaks. Siiski jään parem edaspidigi proffessionaalseks ja kavalaks küünikuks.
Ma ei taha oma hinge laastada lasta igasugusel jabadabaduul ja esoteerikal. Kui iga näitleja ja muusik "põleks nii heleda leegiga", et katarsis kõrvadest välja pritsikb, poleks neid varsti enam
üldse alles.

Alar Sudak
Postitatud 2008-10-30 10:19:05. Tsiteeri

Künism on märk kibestumisest.
Oled Sa väga kibestunud, et kuigi identifitseerid ennast siiani Ruja kitarristna; nagu suvel Põhjarannikule antud intervjuus tunnistasid; on saatus kujunenud nii, et Ruja lõpetas 20 aastat tagasi?

kalle
Postitatud 2008-10-30 11:36:34. Tsiteeri

Tänan, Jaanus, midagi sellist kujutasin isegi ette vastusena. Ühinen ka kahel käel "Hh"-ga tunnustusega RUJA-le. Minu mäletamised algavad RUJA-st 1979 Tartust kontserdist Sõbra majas. Igal juhul on RUJA märk, mis Eestil on välja panna.

Annabel Raudsepp
Postitatud 2008-11-20 19:38:57. Tsiteeri

Tere! Mul on küsimus!
Kas sa tundsid siis kui Rujasse tulid
bändiliikmeid?

Annabel Raudsepp

ago
Postitatud 2008-11-20 21:33:01. Tsiteeri

Tervist !

Hetkel on väga populaarne DVD rockooperist "Ruja". Mina suhtun paraja tõrksusega sellesse massipsühhoosi, kui pühaduse rüvetamisesse. Sellepärast huvitun, mida arvate Teie, Jaanus sellest tsirkuselaadsest etendusest ?

Lugupidamisega ago

Alar Sudak
Postitatud 2008-11-21 11:13:24. Tsiteeri

Ago, Jaanus on Sinu küsimuse teemal andnud pikema intervjuu Põhjarannikule.
http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8548
Kui Jaanusel on midagi lisada intervjuus öeldule, siis on see loomulikult igati oodatud

J.N.
Postitatud 2008-11-23 19:34:15. Tsiteeri

[quote]Tere! Mul on küsimus!
Kas sa tundsid siis kui Rujasse tulid
bändiliikmeid?

Ma tundsin Tiit Haagmat ja Urmas Alenderit, kellega olin kohtunud juba siis, kui nad mängisid ansamblis Varjud. Aatomitriikraud - minu loodud bänd - selle üks kontserte TPI- is oli ka sellise koosseisuga, kus bassi mängis Tiit ja laulis Urmas. Andrus Vahtu ja Rein Rannapit ma ei tundnud.

Alar Sudak
Postitatud 2008-11-26 05:38:57. Tsiteeri

Lugesin Sinu 2003 aastal Kroonikale antud intervjuust, et Sulle on Ruja autoritasud isegi Jaapanist tulnud.
http://www.kroonika.ee/artikkel.php?id=3250&hi=n%F5gisto
Millistes maailma riikides on veel Ruja plaate müüdud? Raadios mängitud?

J.N.
Postitatud 2008-11-26 21:49:15. Tsiteeri

Jaapanis oli isegi mingisugune Ruja websait mingi aeg tagasi üleval. Muidugi on CD-de müüginumbrid naeruväärselt marginaalsed, nagu proge-rockil tänapäeval valdavalt. Kui Yes, suurimaid ja mõjukamaid selle stiili saurusi jätkab täiesti ajuvaba ja inimlikult talumatut käitumist Jon Andersoni ja üldse hea tahtega inimest suhtes, ei imesta ma varsti enam, et sõna proge-rock muutub sõimusõnaks. Nad on hakkama saanud lausa uskumatute lollustega esinedes räigelt parempoolsete poliitikute TV-showdes ja lubades oma nime all kitarri mängida ja laulda suvalistel jobudel. Ma ei ole täpselt huvi tundnud, kus ja kuipalju veel Ruja asju on ostetud(ei ole EAÜ-st detailset väljavõtet tellinud) - aga seda võib täpsemini teada näiteks meie hea sõber ja toetaja Mel Huang, kes praegu jälle USA-s tegutseb. See mees üksi on eesti rocki propageerimiseks teinud rohkem, kui kõik eesi asjapulgad kokku.

Alar Sudak
Postitatud 2008-11-28 15:17:55. Tsiteeri

Mis rahvusest on Mel Huang?
Mis seos on tal Eestiga?
Mis ametit ta peab?
Kas Mel Huang valdab eesti keelt või ületab Ruja muusika tema jaoks keelebarjääri?

Jihad
Postitatud 2008-12-05 10:35:22. Tsiteeri

issake kui lolle küsimusi võib küsida, vaeve Jaanus [:d:]

Margus Kiis
Postitatud 2008-12-06 22:16:10. Tsiteeri

Selline väikese tagamõttega küsimus: kas olite 1978 -- 79 Ruja lugusid lindistades kuulanud Genesise teist plaati Trespass (1970)?

J.N.
Postitatud 2008-12-08 08:01:18. Tsiteeri

Tänan hea küsimuse eest! Vastan ausalt - mina pole seda Genesise plaati tänini kuulnud. Urmas kindlasti kuulas Genesist palju. Mina polnud ei siis ega ole nüüdki Genesise suurem fänn. Margus Kappel ei sallinud Genesist üldse. Paar plaati mulle siiski meeldib. Wind and Wuthering ja Selling England....mis ta seal oligi.

Margus Kiis
Postitatud 2008-12-11 00:15:13. Tsiteeri

Väga huvitav. Miks ma küsisin. Võrrelgem neid kahte lugu:

Genesise "Dusk" http://www.youtube.com/watch?v=kErNyQbFirc[url][/url]

Ruja "Omaette" http://www.estmusic.com/index.php?013210410921143980[url][/url]

Margus Kiis
Postitatud 2008-12-11 00:16:36. Tsiteeri

Vabandust, Genesis uuesti http://www.youtube.com/watch?v=kErNyQbFirc[url][/url]

Margus Kiis
Postitatud 2008-12-11 00:16:58. Tsiteeri

http://www.youtube.com/watch?v=kErNyQbFirc

Margus Kiis
Postitatud 2008-12-11 01:28:15. Tsiteeri

Et ei sallinud Genesist?

Genesis - Visions Of Angels http://www.youtube.com/watch?v=aJirnAMfbwE&feature=related

Ruja "Ei mullast" http://www.youtube.com/watch?v=QS9J06UtF0g

Ruja "Läänemere lained" http://www.estmusic.com/index.php?013210410921143986

J.N. to Margus
Postitatud 2008-12-11 08:02:50. Tsiteeri

Ma ei leidnud neis kahes esimest korda elus kuuldud Genesise loos midagi ühist RUJA märgitud lugudega.
Omaette on veidi sarnane ühe hetkega Yesi "Tales from Topographic......"
ja Üle müüri võibolla Wonderous Stories - iga aga seda kaainult kompa nn "kaare" tõttu.
Klaveri ja ac. kitarri kõlaline sarnasus ei tähenda ju veel mitte midagi? On ju Margus, eks???
Päikest!

Margus Kiis
Postitatud 2008-12-12 00:59:10. Tsiteeri

Ei maksa nüüd solvuda (väga huvitav on see, et kirjade lõppu kirju kirjutatakse alati "Päikest!", kui mimgi kamm on). Ega ma ei viita mingile kompositsioonilisele plagiaadile vms. Lihtsalt kuulsin juba ammu Genesise "Duski" ja minu meelest on küll arranzheering "Omaettega" suht sarnane (akustilised ja 12-keelsed kitarrid, isegi kellukese tilin ja väike mahe (mees)koorus) ja mõtlesin, et ohhooo, kas tõesti tollal saadi kätte Genesise algusaegade plaat ka. Kui tegelikult ei teadnud "Trespassi" siis ei teadnud aga minu meelest on Ruja 70-ndate lõpupoole saundis üllatavaid sarnasusi Genesise "Trespassi" kõlaga. Küllap juhus, mis muu.

J.N.
Postitatud 2008-12-12 15:28:24. Tsiteeri

Oh ei, ma ei ole mingit moodi solvunud! Vabandan, et arusaamatuse põhjustasin. Mis puutub "Omaette" salvestust, siis seal on kasutatud 6-keelset klassikalist kitarri, 12 keelset Leningradi Tshapajevi tehase õudust, Kuulberg mängis kontrabassi ja vist lõi keegi trianglit. Genesisega pole ei sisulisi ega vormilisi kokkulangemisi. Küllap on teatud kõlavärvid ja vormilised otsingud samaaegselt nn-öelda "õhus". Mind on Genesise puhul inspireerinud eelkõige Steve Hacketti 12-stringi mängushnitid, erinevad vastandsuunalised arpeggiod - Trick of the Tail, Wind and Wuthering, Selling England by the Pound. Kui see vennike bändist kõrvale jäi, kaotasin suhteliselt ruttu huvi bändi vastu tervikuna.
Ruja ei saanud 70-ndatel kasutada mellotroni, Hammondit, erinevaid sünte jms. - me pidime väga minimalistlikult läbi ajama. Tuli nikerdada sellega mis oli käepärast ja kuuldus veenvana. Loomulikult me kuulasime kõige erinevat muusikat - otsesesse plagieerimisse laskumata. Mäletan, et Urmas uuris väga põhjalikult genesise "Lamb lies down on Broadway"-d j kirjutas lademetes epigoonlikke tekste kujutletava "rockooperi" tarvis. Põhiline kujund oli mingi KULDNE TUGITOOL - kas võimu või kurat teab mille sümbol. Me isegi töötasime Kappeliga selle kallal mingi aeg - aga loobusime ruttu, sest idee iseenesest ja zhanr oli meile läbinisti võõras ja pehmelt öeldes tülgastav. Olen oma suhtumise muusikalisse, operetti ja mis seal salata ooperisse säilitanud tänase päevani. Sain just kultuurishoki Saku suurhallis Ooperifantoomi vaadates ja jäin ellu ainult tänu sellele, et kohe peale kavalehe läbilugemist puhvetisse läksin ja 2X 8 centi viskit jõin.
Ja päikest nii-kuinii... Mina küll igatsen seda.

Alar Sudak
Postitatud 2008-12-16 21:20:45. Tsiteeri


Loomulikult me kuulasime kõige erinevat muusikat - otsesesse plagieerimisse laskumata. Mäletan, et Urmas uuris väga põhjalikult genesise "Lamb lies down on Broadway"-d j kirjutas lademetes epigoonlikke tekste kujutletava "rockooperi" tarvis.

Alender ja epigoonlane on sama hea võrdlus kui Nõgisto ja plagiaator, sest kumbki võrdlus pole õige.

Alar Sudak
Postitatud 2008-12-16 21:53:00. Tsiteeri

Minu meelest on Ruja 70-ndate lõpupoole saundis üllatavaid sarnasusi Genesise "Trespassi" kõlaga.

Ma ei saa Kiisist aru.
Kiis ehk prooviks laulda Trespassi meloodiat Ei mullast ja Läänemere lainete sõnadega, ja kui tal laulusõnad kurku kinni ei jää, siis konsulteerigu arstiga.
Siinkohal meenutus, et kui Kiis kirjutas retetsentsiooni "Rujale", kirjutas ta pealkirjaks ... lõputu proovi läbu
http://www.postimees.ee/?id=27424
Võibolla võtaks Kiis vaevaks loobuda Rujast halva otsimise ja katsuks vahelduseks leida midagi positiivset?
Aga et teemaks on intervjuu Jaanus Nõgistogo, siis üks küsimus.
Kas kriitika on Sind kunagi aidanud või on loomisprotsess niivõrd individuaalne ja intiimne, et kriitika jääb lihtsalt kõrvale?

J.N. to Alar
Postitatud 2008-12-17 15:58:04. Tsiteeri

Vaata Alar, Ruja prooviõhkonnas vaadati tihtilugu üle. läbi ja ümber ka bändiliikmete täiesti lootusetult halbasid ideid. Mäletan, et Urmas oli Genesise Lamb Lies Down on Broadwayst tohutult sisse võetud. Mina pean seda sürrelistlikku jura jällegi tänapäevani nende kõige õnnetumaks läbikukkumiseks. Muide see Genesise plaat ei läinud ka rahvusvaheliselt "üles". Ajurünnakute, järeleproovimise ja seadete tegemise käigus leitakse tavaliselt vähemalt bändiliikmeid rahuldav tase nii sisus kui muusikalises teostuses. Epigoonlikku, plagieerivat ja magedat oli ka meie otsingutes. Nii tekstides, kitarrisoolodes kui milles iganes...Tavaliselt me suutsime sellest loobuda ja silmipimestavalt halvad ideed jäid igaveseks saladuseks ja teostamata.
Kavandatav "rockooper" kuulus kindlasti nende hulka. Kusagil 80-ndate alguses, Rannapi tohutut hulka poplaulukeste ideid läbi seedides kadus bändil kohati realiteeditunne ja terve mõistus.
Muidu ei oleks avaldatud Tule minuga sööklasse, Künna-künna ega Viimne mood jms. Aga noh, juhtub ikka...

Alar Sudak
Postitatud 2008-12-18 16:24:53. Tsiteeri


Kavandatav "rockooper" kuulus kindlasti nende hulka. Kusagil 80-ndate alguses, Rannapi tohutut hulka poplaulukeste ideid läbi seedides kadus bändil kohati realiteeditunne ja terve mõistus.
Muidu ei oleks avaldatud Tule minuga sööklasse, Künna-künna ega Viimne mood jms. Aga noh, juhtub ikka...

18 aastasena ütlesin Urmasele, "kas sa tõesti sama suuga, mis sa laulad "Musta lindu" laulad "Tule minuga sööklasse"?"
Kui kontserditel ja pidudel hakkas kõlama see lugu, läksin mina Urmasele saalist demonstratiivselt suitsupausi märki tehes, suitsupausile.

Alar Sudak
Postitatud 2008-12-18 16:27:23. Tsiteeri

Sa oled korduvalt öelnud, et Sa muusikale ja oopereid ei salli.
Ruja loomingus on ju etendusetena "Protsess", "Gulliver ja Gulliver", "Johnny", "Ja ahne naine" omal kohal, aga neil juhtudel tuli initsiatiiv väljaspoolt bändi.
Ahtumine, Rahu ning To mr. Lennon on samuti omal kohal ning need laulud olid Urmase tekstidel. Urmase tekstid jäid üldse kuidagi teenimatult kõrvale. Samas saab väita, et need tekstid, mille puhul Ruja tegi muusikat, on muusikat väärt; aga tekstide kvaliteedi poolest polnud muusikaks tehtud tekstid mingid harvad erandid Urmase loomingus, vaid tema tavalisel tasemel.
Seega puht teoreetiliselt saaks väita, et rockooper oleks õnnestunud, kui oleks head tahtmist olnud, aga seda paraku polnud.
Me ei saagi enne Taevasse minekut teada, kas Urmase tekstide põhise rockooperi tegemine oleks olnud läbikukkumine või mitte?
"Protsess", "Gulliver ja Gulliver", "Johnny", "Ja ahne naine" ju õnnestusid.
Kusjuures "Protsessi" tekstide autoriks oli Kalju Komissarov ja Sa ei tule ju ometi ütlema, et Komissarov oli parem luuletaja ja rockitekstide tegija kui Urmas Alender?

Alar Sudak
Postitatud 2008-12-18 16:29:19. Tsiteeri

Kaldusime küsimusest kõrvale.
Küsimus on: kas kriitika on Sind kunagi aidanud või on loomisprotsess niivõrd individuaalne ja intiimne, et kriitika jääb paratamatult kõrvale?

J.N.
Postitatud 2008-12-19 22:48:24. Tsiteeri

teater on RUJA liikmeid erineval ajal kõvasti inspireerinud ja oleme selles protsessis muusikutena ja heliloojatena osalenud. Usun, et iga elusat zhanri on laval võimalik loominguliselt ja efektselt esitada. Kõik oleneb peamisest - ideest ja olulisest sisust. Operett, muusikal jms. on minu subjektiivse luulu maailmas surnud zhanrid, reliktid ajast, mis tänapäeval esineb vaid retrohõngulise ja nostalgitseva peegeldusena.
Elu ise veeretab nii teatri kui muusika ette uusi vorme, mis on huvitavamad ja elujõulisemad.
Muusikas on asi keerulisem - on teatud vormikaanonid, milledes seiklemine võib tunduda loojale avastusretkena. Muidugi kanaliseerib zhanr ja vorm üldisemalt loojat ja annab talle teatud pidepunktid. Ja on väga suuri ja olulisi asju, mida saabki väljendada vaid sümfoonia, missa, instrumentaalkontserdi, kantaadi, oratooriumi, jms vormis. Antiiktragöödiat või muusikalist suurvormi - ooperit võib olla ka säravas ettekandes ja geniaalse lavastaja poolt ellu viiduna uhke vaadata - kuulata. aga vorm iseenesest ei õilista andetut või poliitiliselt pretensioonikat jura. Mul on mitmeid vahvaid ja naljakaid kogemusi
"rokkkkkkkkk" ooperitest: 1. Järvesuu poiste brigaad (G. Taniel)
2. Põhjaneitsi (Fix ja Kangro)
aga ka Jeesus Kristus Superstaar ja ansamblil Who oli ka mingi totaalne jama, mille nimigi mulle enam meelde ei tule....Tommy vist. "Hair" on ka tõeline sült kuubis.
Rock ja ooper ei klapi minu arvates kokku. Lähtepunkt ja käivitav energia on absoluutselt erinevad.
Operett on üldse paras koht enne bordelli visiteerimist...ja on seda alati olnud.
Mis puutub nüüd sinu küsimust kriitikast, siis....
Muidugi loeb, kuulab iga normaalne muusik, laulja ja helilooja järele kuidas tema loodu nn "üles" läheb. Kui keegi ka mängib väga arrogantset ja ülbet tüüpi (olen seda isegi teinud), siis pigem teatud mõttes enesekaitseks tüütu plära eest. Urmas tegi tihtipeale niimoodi. Ja pingutas kohati isegi üle.
Kui palju see loojat mõjutab, sõltub ikka konkreetsest inimesest. Ebakindel, kompleksides ja paranoilistes luuludes elav persoon elab kriitikat ikka raskelt üle.
Mina olen alati olnud vaid väliselt emotsionaalne ja jätnud segase mulje. Olen suht küüniline, arvestav ja tugeva enesekriitilise meelega. Päris sitta asja ma välja ei riski pakkuda. Ma kujutlen teadvat muusika toimimisest üht koma teist. Kuigi olen tagantjärele mõeldes siiski ka tühja tuult ja paska produtseerinud...

Alar Sudak
Postitatud 2008-12-20 13:38:22. Tsiteeri

Tänaseks oled Sa 26aastat, seega täpselt pool oma elust, seotud televisiooniga.

Eesti rockmuusika pärlid on maailmatasemel. Kas saab sedasama öelda ka televisoooni kohta? Kui saab, siis mida esile tõstaksid?

Kas muusikal ja helendaval ekraanil kujutatu loomisprotsessidel on olemuslikult ühist? Ehk siis, kas Sa muusika loomise ajal näed vaimusilmas fantaasiaid?

Dokfilmi oled teinud? Kui ja, siis mida? Kui ei, siis miks?

On ehk plaanis mõni dokfilm, mängufilm?

J.N.
Postitatud 2008-12-20 17:40:24. Tsiteeri

Televisioonibusiness on teema, millest ma RUJA kontekstis ja siin keskkonnas absoluutselt ei taha rääkida ega kirjutada...
Ma vabandan aga mõte jääb samaks.

Alar Sudak
Postitatud 2008-12-20 21:37:47. Tsiteeri

Mõistan.
Aga luba siis üks selline küsimus:
Mis on Sinu jaoks ühist Rujal ja televisioonil?
Kas Ruja ja televisiooni ühisosa on Sinu jaoks loomingulises protsessis? Missioonis? Ambitsioonis?
Või on Sinu jaoks ühisosa ainult Ruja laulus Lapsena televisioonis?

Margus Kiis
Postitatud 2008-12-21 15:10:06. Tsiteeri

Väga huvitav suhtumine JN-l seoses muusikateatriga, samas "Protsess", "Gulliver & Gulliver", "Kuningas kes kippus kuu peale", "Johnny" olid ju midagi muusikali taolist. Kuidas siis on suhe nende tegemisse?

Alar Sudak
Postitatud 2008-12-22 08:40:16. Tsiteeri

Margus, esitasin sama küsimuse, mis Sinagi, ning sain juba vastuse.
Seega ei sea ma kahtluse alla küsimust, vaid küsimuse korduvat esitust.

J.N. to Margus
Postitatud 2008-12-22 11:38:57. Tsiteeri

Kõik Sinu poolt nimetatud etendused on siiski eelkõige draamaetendused. Muusika ei ole seal edastanud ega kandnud "stoorit". Seda on teinud näitlejad ja seda draamakunsti vahenditega.
Muusika ja bänd on esitanud lugusid, mis küll laiendavad. rõhutavd mingit suhet, hoiakut või deklaratsiooni - aga ei ole olnud kangelase lavalise karakteri edastaja. Alender vms. on etenduse kontekstis bändi laulja, mitte näitleja või muusikalise draama kangelane. Noh, mingeid sarnasusi muusikaliga muidugi on...
Ma ei ole muidugi mingi zhanri järjekindel vihkaja - see oleks absurd.

J.N. to Alar
Postitatud 2008-12-22 11:46:41. Tsiteeri

Rujal ja meediumil nimega televisioon pole sisuliselt midagi ühist. Ruja ja selle liikmed on omal ajal lihtsalt edukalt või siis vähem edukalt kasutanud seda kanalit ära. Televisioon iseenesest on ainult vahend. Kusagil 70-ndatel-80-ndatel oli televisioon Eesti kontekstis ainus reaalselt toimiv turundusvahend. Tegin omalt poolt kõik, et selle kaudu RUJAt pushida...
Sel ajal tegelesin ise ETV-s põhiliselt nn "tõsise muusika" projektidega ja kujutava kunsti asjadega.
Enamus RUJa selle aja loomingut edastus tollases teleprogrammis ja tagas meile publikumenu.
Aga -ajad on nüüdseks drastiliselt muutunud.....

Alar Sudak
Postitatud 2008-12-22 14:30:52. Tsiteeri

Alender vms. on etenduse kontekstis bändi laulja, mitte näitleja või muusikalise draama kangelane.

Johnny etendus vaheajaga 1980-1982.
1980 etendusele ma ei jõudnud.
1982 etendusele jõudsin, aga siis tuli Ruja fonogrammina lindilt.
Kuid Alender mängis 1982 Johnnys peaosa.

J.N.
Postitatud 2008-12-22 14:51:40. Tsiteeri

OK. Johnny-t võib tõesti mingil moel muusikalizhanri valdkonda kuuluvana ette kujutada...
kuigi seal puudub nn dramaturgiline LIBRETO.
Enamus Johnny laulutekstidest elavad täiesti iseseisvat elu. Naljakas on see, et enamus "tegevuslikku", draamajoonist edasiviivat muusikat selles etenduses on minu kirjutatud.

Alar Sudak
Postitatud 2008-12-23 11:34:27. Tsiteeri

Heliloojana oled vaikinud juba paarkümmend aastat, aga kitarristina jätkad samal tasemel.
Miks on nii, et interpreedid; muusikud, näitlejad; muutuvad vanemaks saades küspemaks ja paremaks, aga loojad; heliloojad, kirjanikud, lavastajad, rezissöörid, jne; minetavad oma loomingulise taseme?

Rainis
Postitatud 2008-12-28 17:58:52. Tsiteeri

Tere. Oled siin teemas öelnud, et ei seedi eriti punki , aga mida arvad metalist kui stiilist ?

J.N.
Postitatud 2008-12-29 12:00:16. Tsiteeri

Minu nägemuses ei ole punk eraldiseisev muusikastiil - pigem on ta elustiil või tehniliselt sittade pillimeeste eneseõigustus, et miks nad halvasti, ebarütmiliselt ja primitiivselt mängivad ja haiget paska suust välja ajavad. Tähelepanuväärne on aga see energia, mida nad kõige selle jama poleerimiseks kasutavad.
Enamus stiilimääranguid on tinglikud, kokkuleppelised ja välja mõeldud lihtsustamise ja turunduse eesmärgil. Metal markeerib sellist kidrariffidel põhinevat muusikastiili ja kuidas seda öeldagi. maskuliinset ja heteroseksuaalsel ellusuhtumisel baseeruvat jõulist ja dünaamiliselt "kõva" sõnumit.
On olemas küll "pedepopp" - aga ma ei oska ette kujutada "pedemetalit"
Innovatiivsed ja tõeliselt loomingulised muusikud ja muusikaloojad ei piira end tavaliselt stiili- ja zhanrimäärangutega - pannakse nii nagu nn. torust tuleb ja asi lahterdatakse muusikakriitikute poolt olgu see mõeldud siis jutumärkides või ilma...

J.N. to Alar
Postitatud 2008-12-29 12:16:10. Tsiteeri

Ma olen Sinu suhteliselt meelevaldsele teemapüstitusele tegelikult eelpool juba vastanud.
Ma ei ole muidugi totaalselt vaikinud nagu sa kirjutad - paarkümmend aastat...
Ma pole lihtsalt väljendanud end pop- ja rockmuusikale omastes vormides. Ma olen produtseerinud ja loonud hulgaliselt "tarbemuusikat" - telesaadete, korporatiivse identiteedikujunduse, reklaami ja psühholoogilise ruumikujunduse sfääris. Sellise muusika loojad ei ole mõistetavatel põhjustel isiklikult tähelepanu fookuses. Ei peagi olema.
Ma olen edastatava tekstilise sõnumi osas väga nõudlik ja pehmelt öeldes mõtlik - seetõttu jah, tõesti - laulusid ma pole pikka aega teinud...

ago
Postitatud 2009-01-03 23:08:43. Tsiteeri

1. Mind huvitab info ansambli "Uus Maailm" kohta.
Millal loodi, millal lõpetas ? (1988 aprill ? - ....) Kuidas suhtute ise sellesse loominguperioodi ? Kas "Uus Maailm" esitas ainult Teie loomingut ? Mis laulud olid ansambli "Uus Maailm" repertuaaris ? (sealhulgas millised "Ruja" laulud ? ) Mis põhjustel lõpetas "Uus Maailm" tegevuse ? (Salvestuste kohta olete kunagi Rockisahtlis maininud, et kusagil 5 lugu peaks lindis olema...)

2. Kas Teil ei ole plaanis kokku koguda enda looming ja seda elavas ettekandes või helikandjal avaldada ? (Midagi analoogset kassettile "Selges Eesti keeles"- "Ruja", "Uus Maailm", filmimuusika, instrumentaal...) (eeldades vastust, sõnastan küsimuse alternatiivselt: kas Te ei ole tundnud endas loojale omast ambitsiooni selleks ?)

Lugupidamisega ago

J.N. to ago
Postitatud 2009-01-04 21:45:29. Tsiteeri

Uus Maailm on tegelikult Andrus Kerstenbecki käimajookstud asi - me elasime Mustamäel suht lähestikku ja ühel päeval 1988 aasta alguses ta minu juures maandus sooviga koos bändi teha.
Mul oli elus totaalne segadus- Rujast minemalöömine, abielu purunemine, alkohol, absoluutne lootusetus jms. Igal juhul orgunnis Andrus kõik asjassepuutuva paari nädala jooksul ja jooksis minu ka käima. Peeter Saar oli mäletatavasti minu idee. Vennike oli pärit Võrust ja siis ei jäänud midagi muud üle, kui ta elas mitu nädalat ja kui ma ei eksi, siis isegi kuud minu juures. Seal Mustamäe korteris käis üks suhteliselt pidev pidu ja jama. Peeter oli raskes depressioonis ja juurdles tema lennuvõime kohta liiga keeruliste küsimustega. Lood tekkisid bändile ainult minu initsiatiivil ja mul oli üht teist RUJA ajast ka tegemata, Uus Maailm ise näiteks ja Coda vist oli mõeldud hoopis mingi telesaat konteksti. Mängiti veel RUJA jaoks minu poolt tehtud Sina ja Mina, Zepi Rock & Rolli. Immigrant Songi. minu Loe läbi Mumuu, Välismaalase armastus ja midagi oli seal vist veel...Lindistasime ER koos mati Braueriga minu mäletamist möda 4 lugu enne kui esimese live kusagil Kunstiinstituudis vist andsime.
Igal juhul oli kavas Tartu muusikapäevadel keevitada. Kui ma kohtusin lava taga Peeter Saarega ca 2 tundi enne meie lavaleminekut, oli mulle tulevik juba täiesti selge. Ta oli täis nagu tinavile ja suureks sõbraks saanud Urmas Alendriga, kes oli sama tongis.
Kontsert oli eriti hale läbikukkumine ja asi oli naljast kaugel. Rohkem ma enam bändiga ei kohtunud. Kurb. Tegelikult oleks asi võinud isegi käima minna - mina olin energeetiliselt maa peale tagasi jõudnud.

J.N. to ago
Postitatud 2009-01-04 22:06:38. Tsiteeri

2. Mul ei ole midagi sellist kavas. Veel enam - ma ei näe sellisel asjal üldse sügavat mõtet...
Mida selline ponnistus muudaks, tekitaks või liigutaks?

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-05 11:00:00. Tsiteeri

Mida selline ponnistus muudaks, tekitaks või liigutaks?

Loodetavasti muudaks ja liigutaks Sind ennast.
Sul on ju kõik alles. Sul on kõik veel ees.
Kunagistele ja senistele Ruja fännidele ja Sinu austajatele on lisandunud need, kes polnud veel sündinudki, kui Ruja juba laiali läks, aga kes austavad ja hindavad Sinu loodud muusikat.

Meenutan Sulle Su enda loodud laulu Läänemere laine sõnu, mille tsitaadi mina ja ka teised Sulle pühendavad uueks ärkamiseks:

Sa magad, magad, mehike,
magad, Sa magad, magad, mehike.
Nii kaua koputame
Su unustatud rannale.

Magad, magad, mehike,
magad, Sa magad, mehike.
Magad, magad, mehike,
magad, Sa magad, mehike.

Nii kaua, nii kaua...

Kunagi olla Saaremaal Suurt Tõllu käidud äratamas: Tõll-Tõll tõuse üles, vainlane on maale tulnud.
Eks tuleb meil siis öelda: Nõka-Nõka tõuse üles, ajuvabad maale tulnud!

Ruja pillimehed on ühes bändis koos, aga LedR ei mängi Sinu ega Ruja muusikat.
Ruja kogumik on 10 aastat pärast plaadi väljalaskmist siiamaani müügiedetabeli esikümnes. Seega seda hirmu nüüd küll ei ole, et Sinu ja Igori uue loomingu tulekule poleks publikut.

Toomas
Postitatud 2009-01-05 11:54:40. Tsiteeri

Ma arvan, et kõige õigem on nii, nagu hr Nõgisto sisemiselt tunneb. Tänaste ja eilsete fännide kauplemine asjade üle näitab enda egoismi, mitte harrast austust Ruja või Jaanuse loomingu suhtes. Mis siin ikka nutta kadunud aegu taga, kunstlikult pole ka mõtet midagi nii olulist üles võtta.

ago
Postitatud 2009-01-05 18:57:45. Tsiteeri

Mul ei ole midagi sellist kavas. Veel enam - ma ei näe sellisel asjal üldse sügavat mõtet...
Mida selline ponnistus muudaks, tekitaks või liigutaks?

Esmalt tänan vastuste eest ! Olen kusagil siin foorumis juba ammu maininud, et tegin endale plaadi Jaanus Nõgisto muusikaga, mille kogusin "Ruja" "Need ei vaata tagasi" kogumikult. Tulemus oli üllatav. Enamasti eksponeeritakse Rannapi Rujat. Siiski on Rannap ja Nõgisto absoluutselt erinevad heliloojad. Loomulikult jääb loojale oma vabadus ja kuulajale õigus paigutada lugusid sellisesse järjekorda, nagu ta ise parasjagu soovib...

Pean väga lugu ka "LedR"ist, aga see on siiski legendaarse "Led Zeppelini" loomingu interpreteerimine. Usun, et neid inimesi, kes Teilt originaalloomingut ootavad on piisavalt palju. Olin teadlik Teie põhimõtete kohta "Ruja" loomingu rekonstrueerimise suhtes ning umbes sellist vastust eeldasin... Küsin siis natuke teisiti.

Kas kunagi on oodata uut Jaanus Nõgisto originaalloomingut ? (jättes "Ruja" loomingu oma aega ja "LedR" interpretatsioonid tänasesse sõltumatut elu elama) (Kas Teil on midagi sahtlis ootamas ?)
Lugupidamisega ago

Maria-Netti
Postitatud 2009-01-05 22:35:31. Tsiteeri

Mina olen alles pisike.
13 aastane.
Pean samuti mainima, et mina ja minu klass on RUJA suuuuuur fänn.
Olen seda juba ammu kuulanud ja selle "RUJApisiku" ka oma klassi toonud.
RUJApisik ON nakkav!
Kirjutasin selle siia tõestuseks , et RUJA ei kuulatud ainult 1970-ndatel ja 80-ndatel.
Kuulatakse palju ka praegu.

Ja jällegi-üks suur suur AITÄH!

Head Uut Aastat!

J.N.
Postitatud 2009-01-06 14:39:26. Tsiteeri

Möödunud aasta detsembri alguses kohtusin Rein Rannapiga ja me arutasime ühte kõigepealt talle tehtud ettepanekut ühe täiesti tõsiseltvõetava Eesti kontserdikorraldaja poolt. Võtsime aja möneks ajaks maha, et mõtiskleda võimaluste ja inimliku ressursi olemasolu üle, et midagi suuremat koos järgmisel suvel teha. Mulle isegi tundus, et aeg on nii palju edasi läinud, et me oleksime jällegi võimelised koos töötama. Minu kindel veendumus oli juba algjärgus, et vähemalt 50% esitatavast peab olema absoluutselt uus muusika...
Meil ei olnud mingeid antagonistlikke seisukohti, mis oleksid ületamatud, pigem on küsimus energia ja inimliku keemilise protsessi toimimahakkamise võimalikkuses. Selge see, et ei mind ega Reinu huvita lihtsalt ühekordne "projekt" RUJA lugude ettekandmiseks mingisuguses ebamäärases vormis. Nii, et võib isegi midagi juhtuda.....................................................................

Margus Kiis
Postitatud 2009-01-07 00:12:21. Tsiteeri

Selle "keemiaga" on eestlastel ikka probleeme olnud. Noh, Pantokraator teeb sel aastal tagasitulekut aga vanast kaardiväest suudavad koostööd teha ainult Sakkov ja Saatpalu. Vennad Karmid ja Jaan Sööt jäid ikka lõpuks kõrvale. Neil ei ole enam seda "tunnet" (Karmid pole ammu pilli mängind ka muidugi) lihtsalt ja igasugu 20 aastat vanad vastuolud on ka meeles.

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-07 09:07:28. Tsiteeri

Kui Led R 2003 kokku tuli, siis käis meediast läbi, et Led R on kokkutulnud elavdamaks rockiklassikat ning et bändi nimetus hakkab muutuma vastavalt sellele, millist muusikat mängitakse. Et esmalt võeti ette Led Zeppelini muusika, siis saigi nimeks Led R. Oli juttu sellest, et kui mängitakse kellegi teise muusikat, siis asendub Led vastavalt selle bändi nimele, kelle muuskikat mängitakse.
Oli ju selline jutt?
Seega oleks igati loogiline, kui LedR baasil, millega Rannap liituks, tekiks Ruja R? On ju Led R koosseisus viiest mehest neli mänginud Rujas.
Bändis oleks lihtsalt kaks klahvimeest, sest on ju Igorgi mänginud Rujas, Ruja jaoks ühel raskemal perioodil, lisanud oma muusikat ning tema eemalejäämine poleks ju õiglane.
Kui osa uuest muusikast loodakse Alendri luuletuste tekstidele, siis tekib ka tema vaimne osalus uues tulekus.
Kuna kõik eeltoodud mõtted on loogilised, siis ega ma midagi uut siinkohal välja ju ei mõelnud? Ning kui olete varemgi sellele mõelnud, siis oli eeltoodu lihtsalt mõttekaaslus.

J.N.
Postitatud 2009-01-07 15:30:51. Tsiteeri

2003 aastal võis meediast läbi käia kurat teab mida. Ilmselt on see lihtsalt üks minu vastutustundetutest fantaasiatest või pigem lõtvadest verbaalsetest improvisatsioonidest. Praeguseks on mulle absoluutselt selge, et Led R ei taha, ei saa, ei kavatse pöörduda mingil moel RUJA lugude juurde.
Selles bändis tehakse otsused ainult konsensuse alusel ja mulle on selge. et see idee, ükskõik kellelt see ka tuleks, ei leia poolehoidu.
Veelkord - tehnliselt pole RUJA asjade mängimine probleem - asi on vaimse hoiaku kohatuses.
Olen üha enam veendunud ka juba 1994 aasta oktoobris kontserdil väljaöeldud mõttes, et RUJA ei esine kunagi ilma Urmas Alendrita. On nähtusi, mis on unikaalsed ja kordumatud - nende hulka kuulub ka U.A.

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-07 19:06:18. Tsiteeri

On üks võimalus kasutada uuel tulekul ruja sõna.
Me teame, et 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna.
Seega kui nimetada uueks bändinimeks Fantaasia, siis oleks ju sõnatähendus sama.

Lauri
Postitatud 2009-01-07 19:30:26. Tsiteeri

Aga asi ei ole ju nimes.

Toomas
Postitatud 2009-01-07 20:20:30. Tsiteeri

Alar Sudak ma ikka imetlen su mõttevõimet ning keelelist kompetentsi

ago
Postitatud 2009-01-07 22:16:03. Tsiteeri

Kuulates hetkel mitmendat korda järjest Frank Zappa lugu "Florentie pogen" 1975 aasta plaadilt "One Size Fits All" ja lugedes "Ruja" foorumit, tekkis selline küsimus, mida ei tihka ka küsimata jätta: kuidas Teie suhestute Frank Zappa loominguga ? Ja veel: kes on Jaanuse akustiliste kitarrisoolode ("LedR" kontserditel) "Rondo für Monika", "Detuned Lullaby", "Rondo Naivissimo", "J. P. revisited by J. N.", "Fairy-tale to Martin" autor ? Lugupidamisega ago

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-07 23:03:58. Tsiteeri

Alar Sudak ma ikka imetlen su mõttevõimet ning keelelist kompetentsi

Sorry, ma tegin copypaste http://ruja.ee/Biograafia/RUJA/ ja jätsin vead parandamata.

J.N.
Postitatud 2009-01-08 13:14:13. Tsiteeri

Akustilised soololood on ikka minu tehtud küll. Fairytale to Martin oli esialgne nimi loole Fairytale to little Roosi. Mu tütar Roosi küsis ka, kes see Martin veel selline on ja miks Monikale on tehtud lugu ja temale mitte - nii et mul ei jäänudki midagi üle. kui lugu ümber nimetada....
Martin on üks mu akustilistest kitarridest.

J.N. to ago
Postitatud 2009-01-08 13:21:13. Tsiteeri

Frank Zappa on põnev ning huvitav muusik ja helilooja. Kultuurikonteksti tundmata on muidugi raske tema iroonilisele ja veidrale sõnumile pihta saada. Mina näiteks ei saa. Kitarrimängijana tundub ta minule natuke liiga freaky - heliloojana ja süsteemimehena aga on ta muidugi väga äge.

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-08 20:31:34. Tsiteeri

Tuleme tagasi intervjuu juurde.
Ruja on püsinud läbimüügi edetabelis kümmekond aastat.
http://foorum.ruja.ee/Teema/850/
"Ruja" lavastus ei aidanud muide kaasa läbimüügile, sest Ruja oli müügi edetabelis enne lavastust.
Sama fenomeni pole teinud Valgre ega Oit. Mitte ükski rockbänd, a la Kukerpillid, Rock Hotel. Ega esineja a la Georg Ots, Heli Lääts, Ivo Linna, Tõnis Mägi, jne.
Milles on Sinu meelest Ruja edu saladus?

RAINIS
Postitatud 2009-01-11 01:33:13. Tsiteeri

Ma arendaks seda küsimust selles suunas, et mis on Sinu arvates Ruja fenomen, et Ruja on populaarne ka nende noorte seas, keda polnud Ruja tegutsemisajal veel olemaski ? Väga paljudele noortele (vanuses 14-20) meeldib teie looming väga. Mulle tundub, et teie muusika erineb nende noorte üldisest muusikamaitsest kardinaalselt. Kuulatakse rapi ja metalit ning selle kõrval Rujat.

Aga mul oleks küsimus hoopis Urmase laulu kohta "Vana Kloun". Kas selle loole kirjutas ta ka ise kitarrisaate koos soolode ja kõigega ? See tundub kuidagi väga erinev tema ülejäänud loomingust. Ja mis Sa arvad, kas Vana Klounina nimetab ta seal laulus ennast ? Kas selles võis osa olla, selles et tema oli üks nendest kes Sinu vastu hääletas toona ?

Üks selline võhiklik küsimus, et kas Urmas saatis oma lugusi 12 keelsel kitarril ?

Kas see jutt vastab tõele, et Rein Rannap nägi Ruja alguses Urmast mitte niivõrd loovisiksusena, vaid materjalina, keda oleks võimalik vormida enda tahtmise järgi ?

Vabandust kui mõne küsimusega väga puusse panin.

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-11 17:40:46. Tsiteeri

Teeme palun nii, et küsimust mõeldes küsime ainult ja ainult neid küsimusi, millele saaks vastata ainult Jaanus?
On seda palju palutud?
Vastan Rujat fännina ja Urmase sõbrana.

Küsimus Urmase laulu kohta "Vana Kloun". Kas selle loole kirjutas ta ka ise kitarrisaate koos soolode ja kõigega ?
Vastus - ja. Loe kassetilt. Igal plaadil nimetas Urmas ausa mehena osalised.
Küsimus - mis Sa arvad, kas Vana Klounina nimetab ta seal laulus ennast ?
Vastus - Urmas vastas sellele küsimusele ühes intervjuus jaatavalt.
Küsimus - kas Urmas saatis oma lugusi 12 keelsel kitarril ?
Vastus - Jah, Urmasel oli 12 keelne kitarr.
Küsimus - kas see jutt vastab tõele, et Rein Rannap nägi Ruja alguses Urmast mitte niivõrd loovisiksusena, vaid materjalina, keda oleks võimalik vormida enda tahtmise järgi ?
Vastus - Vastus aadressilt http://ruja.ee/Biograafia/RUJA/
Vanu linte kuulates ei suuda Rannap enam eristada, kui palju on seal temast, kui palju Urmasest. Rein mitte ainult ei laulnud talle lugusid õppimiseks linti, vaid töötas iga fraasi, iga nüansi kallal.

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-11 17:43:28. Tsiteeri

Järgmisele Rainise küsimusele saab ainult Jaanus vastata.
Küsimus kõlas:

Ma arendaks seda küsimust selles suunas, et mis on Sinu arvates Ruja fenomen, et Ruja on populaarne ka nende noorte seas, keda polnud Ruja tegutsemisajal veel olemaski ? Väga paljudele noortele (vanuses 14-20) meeldib teie looming väga. Mulle tundub, et teie muusika erineb nende noorte üldisest muusikamaitsest kardinaalselt. Kuulatakse rapi ja metalit ning selle kõrval Rujat.

Ako Säälik
Postitatud 2009-01-11 20:20:29. Tsiteeri

Ma sooviksin vastata ise Alari viimasele küsimusele, kuna ma ise olen 16 noormees, ning väga paljud minu tutvusringkonnast kuulavad Ruja lugusid, kuna Ruja erineb loomingu poolest kõigist teistest eestis tegutsevate või varem tegutsenud bändide hulgast. Ruja lugudes on ühendatud Eesti luule parimad palad ja muusikaline professionaalsus. Ruja oli, on ja jääb parimaks Eesti bändiks. Ja olgem ausad...peale Ruja ei ole osanud keegi eestis muusikat teha.

Toomas
Postitatud 2009-01-11 21:32:19. Tsiteeri

Seoses eelmise küsimusega-ma julgeks seda vanuseskaalat ikka ka laiendada. Ise olen 22 ja võin öelda, et ikka mingi loova osa 20. aastates eesti noorte jaoks on Ruja väga tähtis nähtus. Minu täiendus omab seda mõtet, et Ruja pole ainult paljude lapsepõlvemälestus ja puberteetide "maailma avastamine". Loodan kedagi mitte solvata :) Ise avastasin Ruja väga väiksena, olin kuulnud lugu "Üle müüri" ja selle mingid käigud kummitasid terve lapsepõlve. Teadlikult leidsin Ruja 14. aastasena. Gümnaasiumis rullus mu ees lahti Proge-Ruja, see niitis mu täiesti jalust... OK aga see on teine teema

Margus Kiis
Postitatud 2009-01-12 01:23:18. Tsiteeri

Üks küsimus on mind ammust ajast peale huvitanud. Teatavasti 1981 aasta alguses Ruja taaskogunemise ajal laulis Alender Kasekeses ja Nõgisto kutsus "audientsile" Joel Steinfeldti. Samas Joeli vokaalmaneer on Alenderi omast hoopis erinev; et nagu millest selline valik tollal? Hiljem tegite küll head koostööd "Arabella" filmi lauludega (ma ei tea miks pole neid eraldi plaadina välja antud).

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-12 17:24:50. Tsiteeri

Ruja fännidest on enda vanuse teada andnud üks 13, teine 16.
Mul on selle pärast suur rõõm ja endal väga häbi.
Avastasin ju mina Ruja alles 18 aastaselt, kui 1981 käis Ruja suur pauk.
Meie põlvkonna iidoliteks oli ju disko, praegused noored mõistavad muusikat tunduvalt sügavamalt.
Tänaste noorte pärast võibolla absoluutselt rahulik.

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-12 17:25:14. Tsiteeri

Küsimus Jaanusele - kui vana on olnud kõige vanem, kes on Sulle öelnud või on Sinu teada veendumusel, et tema lemmikbänd on Ruja?

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-12 17:34:44. Tsiteeri

Teatavasti 1981 aasta alguses Ruja taaskogunemise ajal laulis Alender Kasekeses ja Nõgisto kutsus "audientsile" Joel Steinfeldti.

Ruja biograafiast:

Rannap rääkis Alenderiga, seades tingimuseks Propellerist loobumise. Järgmisele propa kontserdile Alender enam ei sõitnud.

Seega Urmas Alender pole kunagi laulnud Kasekeses, mis oli Propa jätkumine

Lauri
Postitatud 2009-01-12 17:53:01. Tsiteeri

Teeme palun nii, et küsimust mõeldes küsime ainult ja ainult neid küsimusi, millele saaks vastata ainult Jaanus?
On seda palju palutud?
Vastan Rujat fännina ja Urmase sõbrana.

Ma arvan, et kodanik Alar võiks veidike vähem ülbitseda. Aitäh.

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-12 20:02:47. Tsiteeri

Urmas Alenderit puudutavad küsimused said vastuse. On nii? Kas küsimustele teadmiste piires ammendav vastamine oli ülbus?
Või peab Jaanus vastama küsimustele, mis teda otseselt ei puuduta ning millele vastata saaks Rein Rannap?

Lauri
Postitatud 2009-01-12 20:21:56. Tsiteeri

See on juba Jaanuse enda asi, kui palju ja millele ta vastab.

Margus Kiis
Postitatud 2009-01-12 20:56:17. Tsiteeri

Vau, väidetavalt Alenderi isiklik sõber ei tea, et Alender on laulnud Kasekeses??? Sügisel 1980 sai Propeller ju teatavasti keelu kaela ja vahetas nime Kasekeseks, mis tundus vist idiootlikult süütu (umbes sama keiss, mis Singer Vingeriga). Seega 1980 lõpus oli Alender jazz-rock-bändiks-mittemuutunud Kasekese liige. Kui Rannap ta Rujasse tagasi meelitas, siis tuli Alenderi asemel Kasekesse Aleksander Sepp, kes millegipärast küll kaua vastu ei pidanud.
Ok, tol hetkel oli Propa ja Kasekese vahe eristamatu jne. aga 1983, kui Ruja jälle lõhki läks, alustas Alender uuesti koostööd Kasekesega ja bänd esines näiteks Tartu Levimuusikapäevadel, kusjuures Alenderi & Kasekese "Sõbra käsi" lindistati ja pandi vist Eesti Pop IV plaadile. Samal aastal esitati alustas Kasekesega koostööd ka Rein Rannap ning Rannap-Alender-Kaseke-koor koosseis esitas Linnahallis kantaadi "Ilus maa".

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-12 22:06:41. Tsiteeri

Jah, ma eksisin. 1984 Tartu levimuusikapäevadel esines Alender koos Kasekesega, esitades oma laulud. Kuid mitte 1980 ega 1981, nagu Kiis väitis. Kiisi väite järgi oleks pärast seda, kui Alender nõustus, et lõpetab tegutsemise koos Propaga, jätkanud koos Kasekesega, kelle koosseis oli sama.
KIis eksib veel, väites, et 1983 aastal alustas Kasekesega koostööd ka Rein Rannap ning Rannap-Alender-Kaseke-koor koosseis esitas Linnahallis kantaadi "Ilus maa".
Ilusa maa kantaadi esitas Ruja 1983 Tartu levimuusikapäevadel ja novembris Linnahallis. Linnahalli kontsert oli viimane, kus Rannap esines koos Rujaga.
Kiis peab silmas Rein Rannapi kantaati Sõõm õhku, mis kanti ette 1984. Kantaadi Ilus maa esitamisel muide ei kasutatudki anasambli nime. Rannap tahtis reklaamida, et esineb Ruja, kuid Kasekese mehed ei olnud Ruja nime all nõus esinema. Kompromiss oli, et ansambli nime ei öeldagi.
Mäletan hetke, kui ansambli väljakuulutamisel tahtis Rannap öelda Ruja, kuid sai viimasel hetkel sõnal sabast kinni ja ütles, "teile esineb ansambel ..." ja vakatas.

J.N. to mk
Postitatud 2009-01-12 22:44:17. Tsiteeri

Ainuke kohtumine Joeliga RUJA kontekstis toimus 1980 aasta lõpus kusagil minu korteris Mustamäel ja me proovisime koos Reinuga paari lugu (nende hulgas oli kindlasti Ah, ma teadsin...)
Kohe oli selge, et Joel on Ruja asjade jaoks liiga paindumatu, sirge ja kinni ainult talle igiomases laulmismaneeris. Mis minule isiklikult väga meeldis ja meeldib tänaseni. Seetõttu tahtsin ma teda kasutada ka "Arabella" lauludes. Ta pidi esinema ka näitlejana - aga Tallinfilmi kunstinõukogu konsulteeris vist "kultuuriministeeriumi" igasuguste mossis ja lottis kangelastega ja teda osasse kinnitada ei saanud. Tal oli parasjagu mingi esinemiskeeld või midagi. Peeter Simmile ja Hando Runnelile ta meeldis väga. Jäi nii, et salvestasin temaga - aga osas oli Sulev Luik. Mingit plaati sellest materjalist teha küll ei anna - neid asju pole mahuliselt piisavalt palju.Ja need on lisaks 4- le laulule enamuses sellised instrumentaalsed fragmendid, nagu filmimuusikas ikka. Pealegi sai alustatud Tallinnfilmi Harju tänava stuudios(Staalini aegne tehniline tase), kus ma tegin osa fonosid ja siis poole pealt kolitud vastvalminud Linnahalli stuudiosse, kus Steinfeldt oli esimene laulja, kes mikrofonilt nn. "süütuse" ära võttis. See filmimuusika oli esimene Linnahallis valminud projekt.
Muusikutena olid tegevad: mina, Margus Kappel, Jaan Karp, Mart Metsala, Peeter Malkov... ja ma ei mäleta rohkem. Bassi mängisin ma ise ja ühes loos In Spe bassimees Toivo Kopli.

J.N. to alar ja mk
Postitatud 2009-01-12 22:48:20. Tsiteeri

Propelleri ja Kasekese müsteerium ei ole teema, milles mina midagi vastata kavatseksin, nii et sorry...

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-13 13:48:17. Tsiteeri

Nõukogude aeg oli skisoreeniline.
Ametlikult olid muusikud põlu all, aga nende muusikat tohtis esitada.
Joel Steinfeldi laulud olid Arabellas, aga tema nime filmitiitrites ei tohtinud märkida.
Arvo Pärdi nime ei tohtinud raadios nimetada, aga muusikat võis eetrisse lasta.
Sama lugu oli Neeme Järviga. Raadios lubati esitada tema dirgieeritud teoseid, aga nime mainida ei tohtinud.
Kui raadios hakkas kõlama süvamuusika teos ühegi viiteta autoritele, oli teada, et helilooja on Arvo Pärt ja dirigeerib Neeme Järvi.

Margus Kiis
Postitatud 2009-01-13 21:17:58. Tsiteeri

Teemast välja läheb aga selgitan, et Propeller sai sügisel (vist oktoobris) esinemiskeelu ja vahetas nime Kasekeseks ja kui Rannap läks Alentsi Rujasse tagasi meelitama 1981 alguses, siis oli Alender juba/veel Kasekese liige. Aga tõenäoliselt kasutati rahva seas ikka veel Propelleri nime.
LP-l , kus "Ilus maa" peal, on ümbrisel ansambli nimeks Kaseke.

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-13 22:40:45. Tsiteeri

Margus Kiisil on õigus. Olen eksinud.
Eksimuse põhjus lihtne. Rannapi juubelikontserdil Linnahallis novembris 1983 esitati esimeses pooles kantaat Ilus maa ja teises pooles Ruja laulud. Minu mälus segunesid kontserdi kaks poolt ühe ansambli poolt esitatatuks. Mnjah, vanaks hakkan jääma.
Kuid eksib siiski vist ka Margus Kiis? Kui Rannap rääkis Alenderiga, seades tingimuseks Propellerist loobumise ja järgmisele Propa kontserdile Alender enam ei sõitnud, siis pole ju loogiline, et Alender oleks jätkanud Kasekesega?
Propa kontsert, mille järgselt sai esinemiskeelu, oli 22.septembril 1980.
Siinkohal üks huvitav seik. Hakkasin otsima googlest, mida google vastab märksõnadele ruja november 1983? Ja leidsin, et Indias Maharashtra osariigist on pärit Jacob Ruja!
http://www.google.ee/search?hl=et&q=november+1983+Ruja&btnG=Otsi&lr=

Margus Kiis
Postitatud 2009-01-13 23:43:42. Tsiteeri

Ei, lihtsalt 1980 lõpuks, kui Nõgisto ja Rannap hakkasid Rujat kokku liimima, oli Propeller ametlikult juba Kasekeseks ümber nimetatud aga kõnekeeles oli ta vist veel Propa. Tuntud jazz-rock ansambliks kujunes ta juba mitu kuud hiljem ja see et ta 1981 veel laulja Aleksander Sepaga esines on juba ammu unustatud. Muud midagi.

Krisss
Postitatud 2009-01-16 03:55:44. Tsiteeri

Issand jumal, natuke kahju hakkab, sest isegi viisaka keelekasutuse taga on pidevalt tunda, et Jaanus Nõgistot kiusatakse siin küsimustefoorumis.:(
Mul polegi tegelikult midagi küsida.
Tahtsin lihtsalt öelda, et ma olen ka üsna noor, 16-aastane ja kuulan vahetpidamata RUJA muusikat. See tekitab tõsist sõltuvust, mõned lood panen üksinda playlisti ja siis kuulan 50 korda järjest. Ainult RUJAl on nii head lood, et neid võib lõpmatuseni kuulata!:)
Soovin kõike head ja päikest südamesse!:)

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-16 05:11:17. Tsiteeri

Küsimus Jaanusele.
Kui Ruja sündis ja Sina Rujaga liitusid, siis olite 17-18 aastased. Praegu on mitmed noored oma vanuseks öelnud 13-16. Mulle on jäänud mulje, et mingis mõttes on tekkinud spiraalne areng, sest vahepealsetel aastakümnetel jäi noortel vanuses 13-16 Ruja natuke kaugeks ja võõraks ning vanuseline klappivus on tekkinud indigopõlvkonna jõudmisel sellesse ikka.
Kuidas Sa seletaksid seda vaimset ühisosa, mis on tekkinud üle ajasilla Ruja liikmetel esimese kahe perioodi ja praeguste nii noorte vahel?
Kas ja milles Sa tunned praeguste noortega hingesugulust ja mõttekaaslust? Kuidas Sa sõnastaksid seda vaimset ühisosa?

J.N.
Postitatud 2009-01-19 19:57:24. Tsiteeri

Ma ei oska ja ei taha nii esoteerilistel teemadel, nagu sa Alar siin ette paned spekuleerida.
Selleks peaks ikka parajalt sooda olema, et meedia poolt teatrietenduse promomiseks tekitatud hetkelist RUJA- mulli väga tõsiselt võtta. Head ja tõsiseltvõetavat muusikat tehakse igal ajal ja praegunegi pole erandiks...

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-20 12:19:53. Tsiteeri

Nii et ma olen sooda?
Ruja jätkuv menu ei ole meedia poolt ülespuhutud mull. Kas Sa ikka jälgid, kuidas on toimunud Ruja kogumike läbimüük viimasel paaril aastal, seda ka enne Ruja lavale tulekut?
Ruja on ainus, kes on püsinud Laseringi müügiedetabelis püsivalt.
Kui läbimüügi edust enne Ruja lavastust saab Ruja populaarsuse jätkamisest teha sooda ja idioot, no mäs sääl kka. Juu ma siis olle päälegi sooda, äi mul põle tuu vastu midagi. Sa Jaanus meil tark miis, Sul ju sellist järeldust ei teki.
Kas Sinu meelest müüvad Ruja plaadid nii enne kui pärast Ruja lavastust pühast vaimust või tänu sellele, et indigopõlvkond on leidnud Ruja?

J.N.
Postitatud 2009-01-20 12:54:18. Tsiteeri

Ära palun asjata solvu! Ma mõtlesin ikka, et mina peaksin olema suurusehullustuses sooda, kui ma kõike seda liiga tõsiselt võtaksin. Ma ei tea, mida sa mõtled "indigopõlvkonna" all. Kõik põlvkonnad on manipuleeritavad meedia- ja reklaamitööstuse kavalate nippide kaudu. Ütlen kohe ja keerutamata - mina ei tea Eesti muusikamaastikul ühtegi lauljat, kes oskaks, tahaks ja saaks hakkama positsiooniga, mida omas RUJAs Urmas Alender. Ütle mõni?

J.N.
Postitatud 2009-01-20 13:00:00. Tsiteeri

Olen lapsevanemana pidanud aeg-ajalt viibima koolide aktustel ja kuulama südantlõhestavaid esitusi RUJA lauludest. Peale jubeda võõrastuse pole ma midagi inspireerivat tundnud...
Elleri "Kodumaist viisi" mängitakse matustel - kas järgmine aste on "Nii vaikseks kõik on jäänud"?
Minu ettekujutuses on RUJA häbematu ja terav rockbänd - see zhanr aga on noorte tegijate pärusmaa.

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-20 13:59:12. Tsiteeri

Ma ei tea, mida sa mõtled "indigopõlvkonna" all.

Lühidalt öeldes on indigopõlvkonna sündimise taust järgmine.
Maa praegune kosmiline ajastu on lõppemas ja alanud on uus. Et vana ajastu saaks lõppeda vähem valutult ja uus ajastu alata targalt, sellepärast on alates 1980 aastatest tulnud Maale sündima eelmiste ajastute targad ja kogenud hinged.
Indigopõlvkonna parimad esindajad on targemad, kui eelmiste põlvkondade helgemad pead sama noorelt. Mida näitab paljude näitajate hulgas ka fakt, et Ruja kogumiku esimest osa müüakse praegu edukamalt, kui teist.
http://www.lasering.ee/index.php?make=show_top&
Indigolapsed saavad väga noorelt aru, millest räägivad Su laulud Üle müüri, Mis saab sellest loomusevalust jt. keerukamad lood. Nimetatud lood, mis mulle meeldisid sama noorelt kui fännile, on neile mõistetavad olemuslikult.
Kui Sul on tõsisem huvi indigopõlvkonna suhtes, siis vali midagi googlest või raamatukoist.

Mina ei tea Eesti muusikamaastikul ühtegi lauljat, kes oskaks, tahaks ja saaks hakkama positsiooniga, mida omas RUJAs Urmas Alender. Ütle mõni?

Ei taha kuidagi vähendada Urmase rolli, aga kui küsid lauljat, kelle looming oleks hingelähedane ja mõtlemapanev, esinemises ehedat ja võimsat powerit, ning võimeid ka rohkemaks, näiteks teatrilaval - siis Tõnis Mägi.

Tuleme Sinu intrvjuu juurde tagasi.
Mis on Su lemmikbändid? Kes on Su lemmiklauljad?

Krisss
Postitatud 2009-01-21 01:30:06. Tsiteeri

Ma lugesin seda paari viimast postitust ja ütlen seda, et väga paljudel ei ole RUJA muusika armastus sellest rockooperist tulnud. Mina isiklikult pole seda näinudki ja RUJA muusikat kuulan juba umbes sellest ajast kui ma 13 või 14 olin, pole veel ära tüütanud ja tõenäoliselt see ei juhtugi kunagi.

Rainis
Postitatud 2009-01-21 22:10:31. Tsiteeri

Alar ja Margus, võtke ennast kokku ja vaielge kusagil mujal Jaanusel pole teie omavahelises nagelemises mingit osa. Teema reostamine ju.

Aga see, et Ruja praegune populaarsus on tulnud rockooperist, pole sugugi mitte nii. Ma olen 17 ja kuulasin Ruja muusikat tükk aega enne rockooperit. Ruja eest pole vaja rääkida mingil lavatükil, Ruja eest räägib tema looming !

urmas
Postitatud 2009-01-21 23:02:04. Tsiteeri

Nõgistol on täna sünnipäev :)

PALJU ÕNNE!

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-21 23:14:06. Tsiteeri

Palju õlle sünnipäevaks!
Ja inspiratsiooni uueks eluaastaks!

Toomas
Postitatud 2009-01-22 02:23:44. Tsiteeri

Ai, jäin mõned tunnid hiljaks, aga minugipoolsed parimad õnnesoovid maestro Nõgistole :)

Toomas
Postitatud 2009-01-22 13:39:13. Tsiteeri

Mind huvitaks, et kas on plaanis Rujavisiooni DVD ka kunagi välja anda?

J.N.
Postitatud 2009-01-22 18:09:41. Tsiteeri

"Rujavisiooni" DVD - d meie välja anda ei saa, sest õigused kuuluvad ERR-ile. Kui nemad tahavad seda välja anda, siis meie oleme valmis tingimuste üle läbi rääkima...

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-22 18:28:08. Tsiteeri

Mis on Su lemmikbändid? Kes on Su lemmiklauljad?

J.N.
Postitatud 2009-01-22 20:02:54. Tsiteeri

... teen lühidalt

1. Yes
2.Led Zeppelin
3.Metallica
4.Queen
5. AC/DC
6. Police

lauljad
1. Jon Anderson
2. Robert Plant
3. Freddy Mercury
4. Sting
5. Cheryl Crow
6. Coverdale

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-23 11:52:01. Tsiteeri

Tänan Sind Jaanus, et vastasid mu palvele avaldada muljeid teemal BurroMagin Alenderi lauludele.
Üllatus oli, et Sulle jäi mulje, et BurroMagini teostus on


Väga sirgjooneline nägemus. Nagu Mao Zedongi aegne Hiina kino...
Aga päris lõbus vaatamine!

http://foorum.ruja.ee/Teema/859/
Küsimus.
Kas Sa tead veel mõnda inimest, kellel jääks pärast Urmase laulude vaatamist Burro Magini laulukujundustes, et Burro Magin oleks Mao Zedongi propaganda ohver?
Mao Zedong teatavasti laskis tappa miljoneid inimesi.
Burro Magin tegi oma kunstiteose Urmase laulude mõjul. Järgides laule rida realt, tunne tundelt.
Sinu vastus: Mao Zedongi aegne Hiina kino
Kusagil sügaval Venemaal lõi Sul mingi helitehnik asja eest teist taga vere lahti.
Urmas lõi ta kättemaksuks Sinu eest põrandale pikali.
Ja nüüd ütled, et Urmase laulude armastaja on Mao Zedongi kino tegija.
Jaanus, miks Sa oled selline küünik?

Marit
Postitatud 2009-01-23 19:13:23. Tsiteeri

Tere! Teen uurimustööd Urmas Alendri ja Ruja kohta.Uurimuse teen selle tõttu, et Alender käis samas koolis, kus minagi praegu. Väga hea oleks, kui saaks sellise inimese arvamuse, kes tõesti tundis Alendrit.
Minu küsimus oleks järgmine:
Millise panuse andis Urmas Alender ja Ruja Eesti rokiajaloole?
Mida tahtis Ruja oma lauludega eestlastele öelda( Enne taasiseseisvumise perioodi)?

Ette tänades,
Marit

(Vabandust, see teine teema läks vist natuke valesti. Ei tunne seda foorumit)

Tajo Kadajas
Postitatud 2009-01-23 19:53:29. Tsiteeri

Alar, Sa unustad Jaanust kritiseerides ühe pisikese asja.
Nimelt selle, et Jaanus on professionaal just selsamal alal, millega seoses Sa teda siin kritiseerid. Ja paned sellega Jaanuse üsna piinlikku olukorda.
Arvan, et Jaanus saab Sulle privaatselt üsna pikalt seletada, millised on professionaalse video ja amatöörvideo erinevused. Ja ega Jaanus ju muud siin ei väljendanudki, kui et kasvuruumi ju veel on. Arvan aga, et see koht siin pole kõige sobivam filmikunsti saladustesse süüvimiseks.
Mõtlesin muidugi, et kas mul tasub üldse siia juttu sekkuda, aga olen seda meelt, et ei ole õige kuulutada mingi arvamus ainuõigeks ja ühtlasi sellega seoses ka Jaanust kottida.
Samas aga ei tähenda see minu arvamus üldsegi seda, et Ruja muusikasse kiindumine ja selle propageerimine poleks iseenesest väärtus omaette. Olen ju ka kogu elu olnud Ruja fänn nagu Sinagi Alar.

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-24 12:43:54. Tsiteeri

Olin lihtsalt nõutu, et siiralt ja puhtalt ning autoritruult tehtud pildiseeriaid võiks võrrelda nii nagu võrreldi.

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-24 12:50:40. Tsiteeri

Vabandust, see teine teema läks vist natuke valesti. Ei tunne seda foorumit)

Tõstsin Mariti pöördumise teemasse Ruja kui teaduslik töö. Seega Lauri võib need siinkohal kustutada.
http://foorum.ruja.ee/Teema/713/

J.N.
Postitatud 2009-01-24 13:42:00. Tsiteeri

Alar, katsu säilitada huumorimeelt ja harjuda seltskonna, kelle fänniks sa end pead, kujundliku mõtlemise ja ütlemise, samuti elujaatavalt musta huumori spetsiifikaga. Stalin oli veel verisem türann kui Mao Zedong - aga keegi ei solvuks, kui tema loomingut võrreldaks Eisensteini või Vertovi töödega - kui need nimed sulle midagi ütlevad - hoopis vastupidi...
Erinevalt Stalini aja visuaalkangelastest ma Hiina kino loomingulisi kangelasi nimepidi ei tea. Rezhii slängis nimettakse "hiina kinoks" sellist ülimalt illustratiivset, sõna-sõnalt ja üks-ühele kundlikku fantaasiat välistavat montaazhirida. Et sa paremini aru saaksid: kui laulutekstis on sõna uks - siis näidatakse ust - kui siga - siis siga - kui tüdruk - siis tudruk -kui padi - siis padi jms.....
See võib isegi naljakas olla - ja täpselt seda ning mitte midagi rohkem ma oma kommentaaris ka kirjutasin.

Alar Sudak
Postitatud 2009-01-24 14:11:44. Tsiteeri

Aa, seda ma ei teadnud.
Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina. :-)

Toomas
Postitatud 2009-01-24 23:01:23. Tsiteeri

sven grünberg on öelnud, et ans. mess oli esimene progegrupp eestis (ja vist ka terves nõukogude liidus). ma selles nii kindel ei olekski- äkki saab rujat pidada esimeseks selles vallas või kuidas tundub? ja selles mõttes on ka huvitav, et mõneti on ju sarnane suhtumine tekstikasutusse, eestikeelne, tugev ja sügav tekst, kasutati ka viidingut. aga kõlapildilt on kummagi aetud progerida nagu kaks erinevat poolust, ruja on rangem, mess (kasutades valter ojakääru sõnu) impressionistlikum.. 1976 pani mess pillid kotti, aga ruja ametlik progeperiood algas. on neil sündmustel ka mingi seos, et hakati siis just proge tegema? kuidas toona tundus ans. mess, kas ajasite ühist asja või oldi pigem konkurendid või jättis lihtsalt külmaks?

J.N.
Postitatud 2009-01-25 18:27:29. Tsiteeri

Küllap on mu armasal lapsepõlvesõbral Sven Grünbergil õigus. Kui ta tõesti peaks tahtma ennast piirata ja lahterdada lasta muusika kontekstis täiesti mõttetu terminiga PROGE.
Yes, Genesis ega ELP - keda üldlevinud standardi järgi peetakse selle "stiili" maskottideks - on mõistesse "proge" suhtunud põlguse, arusaamatuse ja võõrastusega.
Ka RUJa ei ole oma stiili üks-ühele kunagi määratlenud. Loov muusik ei vaja mingeid õigustusi sellele mida ta teeb...
vaatasin just dokumentaalfilmi bändist "ASIA" - ja ükskõik kui "proge" see ka poleks - ikkagi on see ainult kommertsiaalsetel põhjustel loodud muusika määratud muusikaajaloo prügikasti.

tets
Postitatud 2009-02-06 23:06:02. Tsiteeri

Oli hea kuulda Mihkel Raua saates (vist Värske Ekspress),et Ruja ei tule kunagi kokku.Loomulikult õige otsus.Kuulsin üht Robert Planti ütelust,et "Zep pole enam see,kui ühte meest enam pole meie keskel."On hea et suudate säilitada kindlameelsust.Oleks ju hale tunne,kui näeks kuulutust a´la "Täna R... C..´s anasmbel Ruja...ja poleks peaaegu ühtegi "õiget" liiget.

ago
Postitatud 2009-02-10 16:56:41. Tsiteeri

1980-1981 mängisite Erkki-Sven Tüüri kutsel ansamblis "In Spe". Kuidas Te iseloomustate seda perioodi ? "Roostevaba raamatus" on seda kajastatud äärmiselt lakooniliselt.Kas tolleaegne "In Spe" mängis analoogset muusikat, mis leidis väljundi 1983 aastal välja antud LPl ? http://home.uninet.ee/~mel/estprog/lps/l-inspe1.htm

J.N. to ago
Postitatud 2009-02-11 18:18:43. Tsiteeri

70- ndate lõpus oli RUJA-l ja ansamblil ESRA (mis oli In Spe otsene eelkäija) isegi mõnda aega ühine prooviruum Kadaka teel Esthostorgi mööblilaos. Me käisime seetõttu selle seltzkonnaga tihedamalt läbi. Ja kui RUJA peale Johnny ärakeelamist ja minu ebastabiilsust kütvaid psihhuitamisi pillid nurka viskas, siis tegi Erkki mulle ettepaneku In Spes kitarri mängida.
(Riho Sibulal oli mingi joomatuur pikaks veninud...) Sel ajal olid aktuaalsed lood nagu Sümf 7-le esitajale, Uus ja vana, Päikesevene, Antidolorosum, Missa (mille materjali kasutas/töötles Erkki hiljem ka oma 1 sümfoonias) ka mina kirjutasin spetsiaalselt neile ühe Juhan Viidingu tekstile loo "Elulootus"( see sai isegi ER-is lindistatud). Mäletan, et Sümfoonia 7-le esitajale sai lindistatud Jaanus Kärneri kodustuudios Rocca al Mares ja see oli esimene selle loo salvestus. Õige varsti käivitus nn pop-RUJA ja selge see, et kogu mu energia läks selle asja käivitamisele koos Rannapiga. Täiesti sujuvalt liitus Riho uuesti In Spega ja sõpradeks jäin ma nende inimestega kogu eluks...
Mängimine In Spes oli mulle äärmiselt meeldiv kogemus ja isegi võimalik, et saavutasin tänu sellele teatud stabiilsuse edasisteks aastateks.

Alar Sudak
Postitatud 2009-02-11 20:36:40. Tsiteeri

Oled Sa kahetsenud, et In Spest lahkusid ning Rujasse läksid?
Oled ju avalikult rääkinud Sinu ja Rannapi Ruja III perioodi aegsetest konfliktidest

J.N.
Postitatud 2009-02-11 21:13:46. Tsiteeri

Ei, ma ei ole midagi kahetsenud. Miks ma peaksin? On teatud inimtüübid. mis tegelikult sobivad omavahel kokku. Kuigi eemalt vaadates oleks nagu tegu pideva konfliktiga.
Nii Rein, Margus kui Igor võivad sulle kinnitada sedasama. Ma usun, et me täiendasime teineteist kõikides kooslustes. Küsi järele...

Alar Sudak
Postitatud 2009-02-11 22:35:40. Tsiteeri

J.N:
Mängimine In Spes oli mulle äärmiselt meeldiv kogemus ja isegi võimalik, et saavutasin tänu sellele teatud stabiilsuse edasisteks aastateks.

J.N : Samas hakkasid Rannapi ja minu vahelised, kohati hüsteerilise varjundi võtvad loomingulised, kontseptuaalsed ja muud suhted segama kõiki Ruja asjaosalisi. Stuudios ei mänginud me praktiliselt enam kunagi koos ega ühel ajal, isegi kitarri- ja klahvpillide salvestamiseks vajalik ridade arv kujunes meievaheliste kraakluste objektiks. Nii minu kui Reinu halvimad iseloomujooned ja egoism võimendusid vastastikku, mõistuspärane kompromiss tundus võimatu. Minule oli vastuvõtmatu Reinu kalduvus mängida "füürerit", üha enam heitis tema mulle ette lugude kitarripartiide kujundamist minule ainuomasel viisil. http://ruja.ee/Roostevaba+raamat/

On ju vastuolu, mis paneb küsima?

Alar Sudak
Postitatud 2009-02-13 12:49:25. Tsiteeri

Tänaseks on kõik need sündmused jäänud veerand sajandi taha.
Teie nüüdne koostöö on kõigi Ruja fännide poolt oodatud.

Alar Sudak
Postitatud 2009-02-23 20:40:48. Tsiteeri

Kuidas Sa kirjeldaks oma kõige eredamaid inspiratsioonihetki ja millised lood siis sündisid?
Või on kõik Su lood sündinud mediteerides vaikelus koos kitarriga laulutekstile meloodia leidmisel; milles sündmusena kirjeldatavat inspiratsioonihetke sündmuse, mulje, meeleolu, looduspildi mõjul pole olnud?

J.N. to Alar
Postitatud 2009-03-01 12:42:44. Tsiteeri

Mitte üheski bändis, kus ma olen kaasa teinud - kaasa arvatud In Spe - pole ma tundnud end nii maksimaalselt selle terviku vältimatu osana kui RUJA-s. RUJA-le tehtud minu lauludes on mind ja minu muusikalisi luulusid ka teostatud parimal võimalikul viisil. Sinu teine küsimus - Alar - on hoopis keeruline. Inspiratsioon loomingus on teema, mida on minu poolt pea võimatu kirjeldada. Mina ei saa seda, või mulle vähemalt tundub nii - ei loodusest (kus ma tunnen end üldse väga ebamugavalt) teistest inimestest ega mingitest ilusatest nn. aadetest. Ühel hetkel see lihtsalt tuleb idee - ja enam vähem valmis muusikalisel kujul. Siis jään teinekord kauaks nokitsema mõne kõrvaltvaatajale tühise detaili juurde. Olen praegugi täiesti nõutu ühe harmoonilise järgnevusega seoses oma uues loos, mida teen Tartu Muusikapäevade kontserdi avalooks. Idee realiseeisin paari minutiga - aga nüüd ei saa mitu nädalat üle ühest tühisest pisiasjast. Selle kallal nikerdades tegin hoopis ühe uue loo, mis tuli ja sai täiesti valmis lihtsalt ühel hommikul poole tunniga. Nii et segane värk on looming. Väga lihtsad lahendused ei ole ka minu jaoks in.

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-01 22:06:22. Tsiteeri

Nooremale Ruja rahvale Tartu Muusikapäevadest:
http://foorum.ruja.ee/Teema/874/

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-02 13:32:04. Tsiteeri

1. mail 2009 Tartu Muusikapäevadel Vanemuise Kontserdimajas kontserdi Margus Kappel, Jaanus Nõgisto ja Joel Friedrich Steinfeldt. Esitatavate lugude hulgas on ka Ei mullast, Üle müüri, Valgusemaastikud, Punkt, kus pendel peatub, Öölaul jms.
http://ruja.ee/Uudis/272/
See uudis teeb ühtaegu nii rõõmsaks, kui nõutuks.
Kui Sinu ja Kappeli Ruja kooslus oli üks maailma paremaid loomingulisi tandemeid, siis miks te kaasasite Steinfeldi?
Sinu enda arvamus Steinfeldist oli Ruja aegadel, kui proovisid teda Alenderi asemele, et "Joel ei ole ikka See Mees..."
http://ruja.ee/Roostevaba+raamat/
Steinfeldt ei siiamaani "see mees", sest ta ei ole selle ajaga läinud paremaks, vaid vanemaks ja lahjemaks, kelle koht eesti rockilaval on muutunud küsitavaks.
Viimase 18 aasta jooksul on Steinfeldi olnud korduvalt sekeldusi kohtutega alaealiste väärkohtlemises.
2. mail 1990 vahistas Itaalia politsei Steinfeldti Roomas süüdistatuna sugukõlvatustes 4-, 9- ja 11-aastase poisiga. Itaalia kohus karistas Steinfeldti reaalse 6-aastase vangistusega. Pärast vabanemist 1995. aastal tuli ta Eestisse tagasi.
http://et.wikipedia.org/wiki/Joel_Steinfeldt
Viimane uudis, mida Steinfeldist tean on fakt, et Põhja ringkonnaprokuratuur saatis Steinfeldti kohtu alla alaealise poisi peksmise süüdistusega, mille eest Harju maakohus karistas meest 3. novembril 2008 aastal 10 500-kroonise rahatrahviga.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=305959
Samas uudises on ka juttu sellest, et Steinfeldt lubas otsuse edasi kaevata, aga õigeksmõistvast otusest pole ühtegi uudist olnud. Küsitav on ka fakt, et ta kohtuotsuse üldse edasi kaebas.
Maailm on ikka pea peal, kui Urmas Alenderi asemel, kes oli Nukuteatri näitlejana tõeline laste sõber ja lemmik, hakkab laulma pedofiilias ja laste peksmises süüdi mõistetud mees. Steinfeldi maine mõjub paratamatult uue koosluse mainele. Sellises koosluses välja tulek võib lõppeda krahhiga, sest Ruja nooremal publikul on väga raske, kui mitte võimatu leppida teadmisega, et nende lemmiklaule laulab kohtulikult süüdi mõistetud pedofiil ja peksija.

Led Ri koosseisus on viiest mehest neli endised Ruja liikmed. Lisaks Sulle endale Rujaga liitumise järjekorras Priit Kuulberg, Igor Garsnek, Indrek Patte.
Rääkisin täna Igoriga, tema kuulis 1.mail toimuvast kontserdist alles minu käest.
Kui tohib, siis kaks küsimust.
1. Kas Sa teadsid meedia kaudu Steinfeldi puudutavast viimasest kohtuotsusest alaealise peksmises, kui tegid talle ettepaneku koostööks?
2. Kas Steinfeldt ise on Sulle rääkinud viimasest kohtuotsusest või on ta seda Sinu eest varjanud?
3. Miks Sa endised Ruja mehed, kellega oled teinud Led R-is koos viimased 6 aastat, kõrvale jätsid?
4. Kas Sa ehk kaaluks Steinfeldi asemel Indrek Pattet, kelle puhul pole mingeid probleeme, mis võivad tekkida bändi ja publiku vahel, vaid vastupidi - on igati oodatud.

J.N.
Postitatud 2009-03-02 16:38:13. Tsiteeri

Ma pean sellise teemapüstituse puhul Alar, endaga tõsiselt vaeva nägema, et vastates viisakaks jääda...
Õigupoolest on ainuke ja ammendav vastus sinu tiraadile: SEST MEIE TAHAME ! Ka keegi Tartu Muusikapäevade korraldajatest ei ole sellist küsimust tõstatanud.
Me kaasasime Joel Steinfeldti Tartu Muusikapäevade projekti, kuna peame teda suurepäraseks muusikuks, lauludetegijaks ja lauljaks. Ei mina ega Margus pidanud mingil viisil vajalikuks konsulteerida seda valikut teiste endiste RUJA liikmetega. Tule taevas appi! Miks me peaksime?
Esitame praeguse seisuga seal kindlasti lood: Ei mullast..., Üle müüri ja arvatavasti ka Meeste laulu, seda küll oluliselt muudetud kujul ja Joeli Eile, täna, homme...
Kõik muu ja olulisem osa ca 40 min programmist on täiesti uus muusika, mis tehtud spetsiaalselt sellele kooslusele.
Ma ei kavatse oma lavakaaslaste kohta uurima hakata paranoilist luulut Õhtulehest, Kroonikast, Nelli Teatajast ega Delfi kommentaariumist! Ma tean suhteliselt hästi, kuidas meediavärk ja ka selle räpasem osa funktsioneerib ja millest elujõudu ammutab. Mina oma maine pärast ei muretse ja pole seda muide kunagi teinud. Muusik peab muretsema põhiliselt muusika pärast.
Kui sa Alar, tahad näha laval vaid tõeliselt aatelisi inimesi, siis ole mureta - Eesti poliitikud on lisaks nurkakusemisele, majoneesiga laiamisele, altkäemaksude kasseerimisele ja netis surfamisele oma töö ajal varsti koguni koorilauljatena esinemas....Tõsi küll, Tartu Muusikapäevadel nad ei esine.

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-02 19:41:23. Tsiteeri

Meie suhe poliitikutesse on sarnane. Poliitikud on ennast tõepoolest rohkem blameerinud kui muusikud.
Anna andeks, aga praegu mõtled Sa nagu poliitik - Sina tahad - Sina teed - avalik arvamus ei huvita.
Sa võid loomulikult eirata fakte, et Steinfeldt on korduvalt karistatud lastepilastamise ja peksmise eest, aga Steinfeldt ise ei saa oma mineviku varjust lahti ja tema vari varjutab ka bändi ning mõjub nii bändi edule kui plaatide läbimüügile.
Põlgus lastepilastajate suhtes on ülemaailmne nähtus.
Michael Jackson maksis kohtuväliselt ühele poisikesele 20 miljonit ja võitis teise poisikese vastu kohtuprotsessi, kuid kaotas sellele vaatamata oma miljonid fännid ning on tänaseks pankrotis.
Gary Glitter vabanes eelmise aasta augustis vanglast, kus istus kolm aastat lapsepilastamise eest.
Gary Glitter ei pöördunud tagasi kodumaale, vaid jäi redutama Hongkongi ja Singapuri. Retrojaamad gary Glitterit ei mängi.
Kas keegi on kuulnud viimastel kuudel raadiost Joel Steinfeldti? Näiteks Elmarist. Mina küll mitte. Enam ei mängi raadiojaamad Tiigrikutsut, Kahte südant, Mägra maja - mitte ühtegi laulu, mis Elmaris kõlasid ennem kohtuotsust. Steinfeldti lihtsalt ei mängita enam raadiotes.
Kui soovid teada, milline saab olema meedia vastukaja uue bändi väljatulekule, siis loe Eesti Ekspressi artiklit "Kas keelata Joel Steinfeldt?", mis avaldati peale viimast kohtuotsust.
http://www2.ekspress.ee/2008/12/01/arvamus/5655-kas-keelata-steinfeldt
Meenuta parem lauljaid, kes on laulnud Ruja ja Alendri laule ja teinud seda tunduvalt paremini, kui Steinfeldt.
Tõnis Mägi. Peeter Volkonski. Indrek Patte. Tajo Kadajas. Koit Toome. Taavi Peterson. Jassi Zahharov. Hedvig Hanson. Maarja-Liis Ilus. Tanel Padar. Sergo Vares. Priit Võigemast.
Küsimus - kas tasub ühe Steinfeldi pärast panna löögi alla terve bändi tulevik? Riskida sellega, et raadios ei lasta ja plaadid ei müü, samas kui on võimalus luua eesti tipp rockbänd, mida on ammu oodatud.

J.N.
Postitatud 2009-03-02 21:05:39. Tsiteeri

Mind ei koti mingisugune "meedia vastukaja". Muusikat ei tehta selleks, et saada seda f....ng meedia vastukaja. Asi jääb niimoodi nagu MEIE tahame - olgu see või minu viimane esinemine.
Palun mind edaspidi mitte tüüdata nii jaburate küsimuste ja teemapüstitustega!

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-02 21:20:53. Tsiteeri

Asi jääb niimoodi nagu MEIE tahame - olgu see või minu viimane esinemine.

Kahju.
Südamest kahju.

ago
Postitatud 2009-03-02 22:33:08. Tsiteeri

Ansambel "YES" on välja andnud 19 stuudioalbumit (aastatel 1969-2001) ja 9 kontsertalbumit (aastatel 1973-2009).
Millist "YES" albumit hindate Teie parimaks ?

J.N. to ago
Postitatud 2009-03-03 01:01:52. Tsiteeri

Kui sa sead küsimuse niimoodi, et üks ja kõige parem - siis stuudioalbumitest oleks see "Going for the One" ja livedest Yessongs. Stuudioalbum sisaldab kolme mind kõige enam hingeliselt liigutanud lugu - Turn of the Century, Wonderous Stories ja Awaken. Tegelikult on Yes muidugi terviklik ja omamoodi ajatu protsess ja ühegi teise koosluse puhul pole ma imetlenud sellist "suure mängu ilu". Isegi praegune, natuke nagu lohakas ja väsinud asi - sisaldab nende inimeste elust midagi äärmiselt imetlusväärset.
Tänan ilusa küsimuse eest.

mh
Postitatud 2009-03-05 02:55:10. Tsiteeri

Üks mees kakas ennast siin nüüd täis.

J.N. - anna tuld palun, ma nii sooviks, et mu 5-sel tütrel oleks miskit head selle pinna meeste sulest kuulata, kuigi ma ei pea kogu su asja üüberheaks, nagu sa isegi, siiski ... tänan südamest andmast seda, mida ise ei oska teha.

mh-lt ka küsimus
Postitatud 2009-03-05 03:01:07. Tsiteeri

eelmise postituse esimene lause oli emotsionaalne ... vabandan.

Minu arvates on muusika tajumine nii sügavalt isiklik, et lausa kohatu küsimus, aga ikkagi:
J.N. on sul arvamus, mida jagaksid Pink Floyd'i loomingule?
Mind huvitaks pigem arvamus kui heliloojalt, mitte kui kitarristilt - mitte, et sa hea kitarrist poleks ... ah saad aru küll.

J.N. to mh
Postitatud 2009-03-05 17:57:16. Tsiteeri

Ma ei kuulu just Pink Floydi hard core fännide hulka aga otse loomulikult meeldib mulle selline suure ambitsiooniga asi. Veider võibolla - aga mulle tundub Pink Floyd sellise eepilist laadi pop-muusikana. Ta pole nii läbi komponeeritult põnev minu jaoks nagu Yes ja Genesis ja tekstidel on seal ilmselt suurem tähtsus kui eelpoolnimetatud bändidel. Ma kahjuks ei tunne piisavalt hästi kultuurikonteksti, et nendest põhjani aru saada. Aga visuaaliga koos (Berliini müür jms.) saan ma sellisest sümboolikast vist isegi aru. Respect igal juhul...

andrus
Postitatud 2009-03-10 19:25:35. Tsiteeri

Noh Andres Põldroo on ju Eestis tagasi, ta vöib ju ise Rannapiga Ruja kokku panna,kui Jaanus ei taha.mulle tundub,et seal on midagi taga,mida avalikkuse eest varjatakse

andrus
Postitatud 2009-03-10 19:31:37. Tsiteeri

lauljaks võiks võtta omal ajal Alenderit nii välimuse kui laulu maneeri poolest jäljendanud Tajo Kadajas.mingil ajahetkel,kui ma neid ei teadnud veel,ajasin neid pidevalt segi.

J.N. to andrus
Postitatud 2009-03-10 20:50:07. Tsiteeri

Kas need kaks viimast postitust on nagu küsimused või midagi? Ma ei saa kahjuks aru, miks need siin rubriigis ripuvad ...

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-10 21:14:14. Tsiteeri

Okei, Andruse arvamust saab esitada ka küsimuse vorimis. Tajo Kadajas on kõigist eesti lauljatest Urmas Alendrile kõige lähedasem nii vaimselt kui lauljamaneerilt. Ei mullast ja Üle müüri on loodud arvestades lauljana Urmas Alendrit. Miks Sa Tajo Kadajasele ei teinud ettepanekut Tartu Muusikapäevadeks? Ma ei nõua ega väida, et Sa peaksid seda tegema. Tegid, kellele tegid ja saab mis saab. Küsimus - miks Sa ei teinud ettepanekut Tajo Kadajasele?

Tajo
Postitatud 2009-03-11 00:04:50. Tsiteeri

Paluks väga mitte mind siin vaidluse objektiks teha.
Ma tõesti ei taha seda

Andrus Kerstenbeck
Postitatud 2009-03-11 00:29:16. Tsiteeri

ei ma lihtsalt jätkasin seda Joeli teemat,siin on niipalju arvamusi,et vajutasin kusagil lihtsalt valesti.Sorry! Ja mis ettepaneku ma Tajole peaks tegema?Mul ei ole Tartuga mingit pistmist,Illak tahtis raamatu kohta,et kirjutaksin aga nad rohkem ühendust ei võtnud ja mul on nende üritusest ainult halba meenutada.Kadajas oleks peale Urmase hukkumist kohe tema asemele pidanud tulema aga mulle tundub,et ehk Nõgisto ei salli teda,Rannap minu teada küll tema vastu ei oleks,ma ja saa üldse aru miks Nõgisto Ruja suhtes sõna võtab.Bänd ei koosne ainult ühest inimesest,võin öelda,et mindki on sinna proovitud,see oli vist enne või pärast Grapsi,Jaanus viskas kohe noodid ette,et mängi,ma ju nooti ei loe ning vist ühe proovi tegimegi.Siis oli neil lõpupoole mingi kriis,et bändiliikmed jooksid laiali,siis juba Jaanust ei olnud,Alender ja Garsnek tulid siis Vanematõde ülevõtma,et täieskoosseisus Rujasse läheksime,neil olid venes lived kokkulepitud,kuna Urb jäi bändi siis pidin mina mingeid muid löökriistu mängima,ma polnud sellega nõus ning ütlesin Liinevile ja Alvistele,et nad võivad minna kui tahavad,et võtan Ôdesse teised vennad,meil läks just siis hästi,tööd nagu oli.Kuid poisid ei läinud ning Ruja lagunes täielikult.Alents hakkas siis Datat tegema ja tahtsime ta ise laulma võtta aga ta jäi hiljaks ja meil oli juba Podnekiga kokkulepitud.Edaspidi me siiski kasutasime teda vene keelsete laulude sisse laulmisel ja käisime isegi Moskvas esinemas.minu jaoks on Ruja see ,kes olid Nooruse ajakirja pildi peal,kus Lina neist esmakordselt kirjutas.Haagma,Põldroo,Rannap.ma ei tea miks Nõkka sinna Tartu lähebki,sest viimastel levipäevadel oli ta ju Rujast vallandatud,siis tegimegi Uus Maailma,et ta saaks oma loominguga välja tulla ja Rujale koha kätte näidata,kahju,et sellest edaspidi asja ei saanud,bänd lagunes ei mäletagi mispärast,mulle see musa igatahes meeldis.

andrus
Postitatud 2009-03-11 01:08:34. Tsiteeri

Tere! Teen uurimustööd Urmas Alendri ja Ruja kohta.Uurimuse teen selle tõttu, et Alender käis samas koolis, kus minagi praegu. Väga hea oleks, kui saaks sellise inimese arvamuse, kes tõesti tundis Alendrit.
Minu küsimus oleks järgmine:
Millise panuse andis Urmas Alender ja Ruja Eesti rokiajaloole?
Mida tahtis Ruja oma lauludega eestlastele öelda( Enne taasiseseisvumise perioodi)?

Ette tänades,
Marit

(Vabandust, see teine teema läks vist natuke valesti. Ei tunne seda foorumit)

kas see on siis endine 16 kk,seal oli ju Urmasel ja Andrusel bänd Varjud,P:S.laulis Alender paralleelselt Rujaga teistes bändides,Andromeeda,Teravik jne

J.N. to andrus
Postitatud 2009-03-11 07:59:57. Tsiteeri

Kui sa, Andrus tõstaksid oma silmad saidi ülemisele äärele ja vaataksid mis on kirjutatud kohe teksti alla "Mis toimub Ruja foorumis?" - siis saaksid võib-olla aru, miks ma siin kirjutan. Ikka sellepärast, et vastata mulle esitatud küsimustele. Ma ei pea end ainuisikuliselt kuidagimoodi Ruja nimel volitatuks vastama ja teen seda ainult enda nimel. Sest ma olen selles bändis mänginud 16 aastat ja olnud üks selle bändi kontseptsiooni autoritest. Mitte ainult kitarrimängija. Tavaliselt ma vastan viisakatele küsimustele viisakalt ja ebaviisakatele kas ei vasta üldse või teen seda nii nagu parasjagu tuju on...
Veelkord Tartu Muusikapäevadest. Seal ei esine tänavu ansambel RUJA. Seal esinevad Kappel, Nõgisto ja Steinfeldt. Ja mängivad seda, mida nemad koos on otsustanud mängida. Nii, et igasugused spekulatsioonid teemal - kes asendab Alendrit, kes on piisavalt "väärikas" peegeldama mingit mulle absoluutselt arusaamatud "pühadust" või esoteerilist "missiooni" - on päevakorrast maas! me elame vabal maal ja mitte keegi kurat ei tule meile ette kirjutama, mida ja kuidas peab tegema.

J.N. to Tajo Kadajas
Postitatud 2009-03-11 08:01:59. Tsiteeri

Ma tänan sind, armas sõber mõistva suhtumise ja loomupärase viisakuse eest!

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-11 09:37:48. Tsiteeri

Nii et Ruja ei ole Sinu jaoks püha ja Rujal ei olnud mitte mingisugust missiooni?
Kappel on olnud Sinust veel radikaalsemal arvamusel, olles öelnud - "ma ei tea, kas Ruja nii hea ka oli, nagu nüüd räägitakse. 90% või isegi 99% kõigest on sõnnik".
http://ruja.ee/Roostevaba+raamat/
Kas Sa oled Kappeliga samal arvamusel?

J.N.
Postitatud 2009-03-11 13:35:01. Tsiteeri

Olen juhuslikult teel Tartust Tallinna ja sattusin mõtisklema Andruse kirjeldatud episoodi üle hilise RUJA ajaloos. Jumal, saatus või isegi tollane RUJA manager(ja seda mitte jutumärkides, nagu mõni siin ülbitsev kangelene) Juri Altov - säästsid mind läbi elamast bändi viimast agooniat. Bändi, mis tähendas minu elus ühte olulisemat verstaposti. Sellega seoses katsun mõtestada oma rolli selles protsessis. Ma võrdleksin oma osa selles koosluses (seda muidugi kujundlikult) navigaatori osaga allveelaevas või siis rasketanki tulejuhi rolliga mingis sümboolses lahingus. Mulle on alati olnud oluline teatud sihipärane fokusseeritus ka rockbändi tegevuses ja muusikas. Traagika, kus selline fookus on täiesti kadunud või muutunud mingiks tõmblemiseks kusagil karuperses venemaal kokkulepitud kontserdite ärategemiseks jäi minul õnneks kogemata. Ma ei ela juba ammu emotsionaalselt läbi midagi otseselt RUJAga seotut. Samas ma ei häbene midagi sellist, mis on tegelikult oluline. Muusika ainus eesmärk ja missioon on tegelikult muusika ise - ja pole vaja sellele juurde spekuleerida mingeid glorifitseeritud "pühadusi". kramplikke kangelasi ega esoteerilist "missiooni". Kui see muusika veel aastakümneid hiljem kõnetab kedagi, siis on see lihtsalt väike närvekõditav boonus.

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-11 16:27:47. Tsiteeri

Õige, muusika on oluline. Esimesed regilaulud loodi 2000 aastat tagasi ja kõnetavad meid siiamaani.
Inglise õukonnas loodud Greensleeves loodi 550 aastat tagasi ja on siiani igihaljas.
Sinu loodud Üle müüri, Kappeli Ei mullast loodi 30 aastat tagasi. Veel oleks võimalik, et legend elustuks, saaks kontserditel omaseks neile, kes peavad Rujast lugu, kuid sündisid pärast Ruja laialiminekut - ja me räägime täpselt samal ajal, kui tore on Joel Steinfeldt.
Küsimus - hoomad Sa ennast igavikus, või pole selleks suuteline?

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-11 18:22:01. Tsiteeri

Jaanus, tohib paluda Sind mõistmast, et siin foorumis on inimesi, peale minu veel mitmeid inimesi, kes teavad Sind ennast une pealt tsiteerida.
Kõrvutame Sinu enda kahte seisukohta?

JNJumal, saatus või isegi tollane RUJA manager(ja seda mitte jutumärkides, nagu mõni siin ülbitsev kangelene) Juri Altov - säästis mind läbi elamast bändi viimast agooniat.

JN Roostevabas raamatus Naiivse ja tööst kurnatud inimesena lasin end üha enam mässida jaburate intriigide võrku, kus nööritõmbajaks oli tegelikult Altov. Ta suutis tekitada põhjalikke lahkhelid isegi alkoholiprobleemidega Igori ja minu vahel. See pidi viima ja lõpuks viiski bändi lagunemiseni.
Maikuu jooksul andis Ruja Venemaal 48 (nelikümmend kaheksa) kontserti, sõites vahepeal Tartu muusikapäevadele, kus laval rabelevad inimvared jätsid publikule arvatavasti jubeda mulje. Ruja imago Eestis oli täielikult hävinud; kümnetuhandeliste, Venemaal tavaliste rahvamasside asemel haigutas Eesti tuuri ajal saalis pehmelt öeldes pooltühjus. Meie uus muusika ei huvitanud enam Eesti publikut. /---/
Lollpeast demokraadina uskusin, et bändikoosolekul toimuv hääletamine lahendab olukorra ja keegi ei hakka ometi mind bändist välja trügima. Nõudsin koosoleku läbiviimist eesti keeles. Kui viimasena hääletades tõstis minu vastu käe Alender, kaotasin mõneks hetkeks nägemise ja kuulmise - kõik toimuv oli ebareaalselt udune ja kosmiliselt sahisev...
Põhimõtteliselt oleks ma kohe Siberist Eestisse sõitnud, aga raha ei olnud ja ees ootas veel 10 kontserti. Jõin end algatuseks poolsurnuks, siis algas totaalne mäluauk.

Küsimus - Altov säästis Sind agooniast?
Jaanus, mul on Sinu pärast päris tõsine mure.
Kõigepealt jäi enne Tartu Muusikapäevi kõrvale mõte, et võiks teha koos Led R-iga. Siis jäid kõrvale parimad lauljad. Siis jäi kõrvale arvestamine publiku suhtumisega. Nüüd jäid kõrvale Su enda mälestused toimunust. Dalshe nekuda. Mõtle natuke.

liisu
Postitatud 2009-03-12 12:39:45. Tsiteeri


Küsimus - Altov säästis Sind agooniast?
Jaanus, mul on Sinu pärast päris tõsine mure.
Kõigepealt jäi enne Tartu Muusikapäevi kõrvale mõte, et võiks teha koos Led R-iga. Siis jäid kõrvale parimad lauljad. Siis jäi kõrvale arvestamine publiku suhtumisega. Nüüd jäid kõrvale Su enda mälestused toimunust. Dalshe nekuda. Mõtle natuke.

Äkki lõpetaks! Või ei suuda?

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-12 16:16:49. Tsiteeri

Liisu, Sul on õigus - minu poolt enam küsimusi Jaanus Nõgistole ei ole. Peale ühe, mida allpool esitan.
Kui Jaanuse arvamused ja seisukohad käivad risti vastu Jaanuse enda esitatud faktidele, siis pole mõtet enam Jaanuse arvamusi ja seisukohti küsida, sest need ei pruugi olla vastavuses faktidega.
Tartu Muusikapäevadele läheb kooslus, kus keskne Kappel on nimetanud Ruja lugusid 99 protsendi ulatuses sõnnikuks.
Jaanus, Sul oli endal valida, kas teed koostööd meestega, kellega oled teinud koos kas üle 30 aasta, nagu Priit Kuulbergiga, veerand sajandit nagu Igor Garshnekiga, Indrek Pattega või siis sellega, kes on Su enda loomingut on sõnnikuks pidanud.
See on Sinu valik.
Minu viimane küsimus on.
Jaanus, Sa ütlesid ühes oma intervjuus, et ei teretanud Kappeliga 10 aastat. Teid viis lahku Kappeli suhtumine, et ta pidas Rock Hotellist saadavat pappi tähtsamaks, kui Ruja muusikat. Meie teed lähevad lahku sellepärast, et pean Rujat pühamaks, kui Sa ise. Ma oleksin mõne mehe maha löönud, kui oleksin kuulnud Ruja muusika kohta "sõnnik".
Kaua meil läheb, et Sa mu tere vastu võtaksid?
10 aastat? 20 aastat? Eluaeg?

andrus
Postitatud 2009-03-13 19:41:28. Tsiteeri

see,et Väike Jaanus(nii teda vist kutsuti,keegi ei teadnud ta perekonna nime) Rujasse vöeti oli üle Tallinna uudis,kohe mindi esimest live vaatama,Jaanusel oli laiem must ringidega särk seljas,umbes nagu Bonnhami trummide peal,meile tundus,et ta jäljendab Jimmy Paget nii liikumise kui mängu poolest.Igatahes väga efekne oli.Kas sellest üldse on kusagil kirjutatud,miks Põldroo minema läks.

J.N. to andrus
Postitatud 2009-03-14 19:04:18. Tsiteeri

No eks ma olin ikka tol ajal ilmselt kõige noorem kitarrimängija, kes nii suurde bändi mängima võeti. Ma käisin 10-ndas klassis. Muide, Jimmy Page ja Zep tervikuna mulle sel ajal ei meeldinud eriti - olin hoopis Black Sabbathi enamuse lugusid ära õppinud. Zep hakkas mulle üldse meeldima kusagil 78-79 aastal kui ma ükskord Peeter Volkonskiga tema Tehnika tänava kodus kõvasti viina võtsin ja 2 päeva järjest Zep-i Physical Graffitit kuulasime. Mul oli parasjagu nn "progest" kõrini saamas. Seda musta, punase rõngaga särki hakkasin ma kontserditel lehvitama kusagil 75 - 76. Alguses(73 ja 74) oli mul hoopis Wehrmachti frentsh, mille ema hirmuga mustaks värvis ja kraelõkmed maha traageldas. Zep jõudis eesti inimesteni üldse hiljem kui vabas maailmas. Kuulasin paar päeva tagasi Kooma livesalvestust aastast 1970 a sain täieliku shoki - samas tean, et ei Steinfeldt ega Tark polnud Zep-i veel kuulnudki. Midagi sellist oli lihtsalt nii-öelda "õhus". See bänd sai vist üldse 2 kontserti teha - siis keelati totaalselt ära?
See kohutavalt halva kvaliteediga salvestis, mis minuni jõudis on siiski vapustav elamus - normaalses ühiskonnas oleksid need vennikesed väga uhked tegijad olnud a kohe...

J.N. to alar
Postitatud 2009-03-14 19:18:19. Tsiteeri

Ma kardan, Alar, et linnuke, kes su peas elab on vahepeal suureks peletiseks kasvanud...
Roostevaba Raamat - mida sa ilmselt täht-tähelt tunned - pole siiski mingi Piibel, mida sõna-sõnalt ja lause- lauselt usaldama peab. Inimese mälu on üldse valiv ja erinevatel ajahetkedel erinevaid mälestusi/suhtumisi peegeldav. Ja sa kipud kirjutatud teksti liiga otseselt ja ilma kujundliku fantaasiata võtma. Minu pärast ära küll muretse - nii paksu nahaga tegelasele jäävad sinu absurdsed solvangud ja mõtteviis tervikuna väga võõraks. Tead, võta easymalt...

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-14 20:12:52. Tsiteeri

Okei.
Minu suhtumist Sinu lugudesse Sa tead. Meeldetuletuseks vaata eelistusi ja põhjendusi
http://foorum.ruja.ee/Teema/703/#post2004
Ja kui oleksin absoluutselt kindel, et Joel Steinfeldt ei lähe mööda seda teed; mida mööda lahkus maailmareenilt pärast kohtuvõitu Michael Jackson; ega vea kaasa Sind ja Kappelit, siis poleks sel tüli tekitanud teemal sõnagi kirjutanud. Oleksin vaikinud, aga praegu vaikivad Steinfeldi lauludest raadiojaamad.
Ruja foorumis olid pea kõik Steinfeldi poolt , aga mujal internetis eristuvad selgelt kaks leeri.
Eks näis, mis saab.
Minu kommentaare ei kandnud viha vaid mure.
Sa ise oled bändi tuleviku suhtes muretu?

tüdruk
Postitatud 2009-03-15 13:07:51. Tsiteeri

Saan aru, et härra Alar Sudak on otseselt seotud ansambliga Ruja juba 70ndate lõpust alates. Kui palju on on Ruja saanud inspiratsiooni Alar Sudaku loomingust ja kas on mõni kuldajastu lugu, mis on Alar Sudakule pühendatud?

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-15 13:11:59. Tsiteeri

Ei ole ja puudust ei tunne.

tüdruk
Postitatud 2009-03-15 14:22:22. Tsiteeri

Ma ei saa nüüd enam millestki aru. Kirjutasin rubriiki "Küsi Jaanus Nõgistolt", aga millegipärast vastas härra Alar Sudak. Kuidas ma saaksin härra Nõgistolt nii küsida, et ei vastaks härra Sudak?

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-15 14:31:14. Tsiteeri

Küsi Nõgisto käest küsimusi, millele saab vastata ainult Nõgisto ja minu käest, mis puudutab ainult mind.

tüdruk
Postitatud 2009-03-15 14:42:27. Tsiteeri

Ma siis küsin Jaanus Nõgisto käest, miks Jaanus Nõgisto foorumi rubriigis Jaanus Nõgistole esitatud küsimustele vastab Alar Sudak

J.N. to tüdruk
Postitatud 2009-03-15 16:24:22. Tsiteeri

Ta on endale sellise õiguse lihtsalt võtnud. Ma ei saa sinna midagi parata...
Kui sa ei viitsi sellisele agressioonile kaasa elada - eks siis ignoreeri teda.
Ma usun, et ta on tegelikult hea inimene aga natuke sassis parasjagu. Kevadeti muutuvad linnukesed paljude inimeste peades rahutuks.

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-15 16:35:36. Tsiteeri

Jah, Jaanus, ma tõepoolest segasin vahele, kui Tüdruk esitas küsitava väärtusega küsimuse. Kui ma vahelesegamises süüdi olen, siis ole hea ja vasta Tüdruku küsimusele, mille esitamises ma teda segasin, sest pidasin küsimust mõttetuks. Ja Sa leiad ise ka, et küsimus on provokatsioon. [:naughty:]

TÜDRUK: Kui palju on on Ruja saanud inspiratsiooni Alar Sudaku loomingust ja kas on mõni kuldajastu lugu, mis on Alar Sudakule pühendatud?

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-15 17:29:02. Tsiteeri

Agol tekkis Ruja rockooperi teemas küsimus, mille vastusel on võibolla ajalooline tagapõhi:

AGO: Tõnis Mägi lauldud "Õhtunägemus" on küll väga hea, aga ma kahjuks ei mõista tema rolli kontseptsiooni. Miks oli lavastusse toodud põhjakäinud andekas endine muusik ? Kes on tema tegelaskuju prototüüp ?

Mindki huvitab, kas Mees trepikojast oli autorite fantaasia ajastu märgina või on Mehel trepikojast tõepoolest prototüüp, kellega Ruja mehed kunagi kohtusid?
Ole hea ja vasta palun intervjuus või Ruja rockooperi teemas:
http://foorum.ruja.ee/Teema/685/#post3012

tüdruk
Postitatud 2009-03-15 18:29:52. Tsiteeri

Küsimus Jaanus Nõgistole:
Alar Sudak oli Ruja hiilgeaegadel ansambli võimekas manager, kelle mantlipärijaks sai hiljem Rein Lang. Kas te pole mõelnud taas kaasata Alar Sudakut Rujaga seotud projektidesse? Seda enam, et Alar Sudak oli Urmas Alenderi parimaid sõpru ja Rein Rannap usaldas talle saladusi, millest ülejäänud bändiliikmed ei tea siiamaani midagi. Mõneti on ju Alar Sudak Ruja sümbol, võrdväärne Alenderi, Rannapi ja Teie kõrval?

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-15 18:33:18. Tsiteeri

Valed väited ja pole mitte kusagil midagi säärast väitnud.
Jaanus - see on provokatsioon.

tüdruk
Postitatud 2009-03-15 18:45:06. Tsiteeri

Küsimus Jaanus Nõgistole:
Alar Sudak oli Ruja hiilgeaegadel ansambli võimekas manager, kelle mantlipärijaks sai hiljem Rein Lang. Kas te pole mõelnud taas kaasata Alar Sudakut Rujaga seotud projektidesse? Seda enam, et Alar Sudak oli Urmas Alenderi parimaid sõpru ja Rein Rannap usaldas talle saladusi, millest ülejäänud bändiliikmed ei tea siiamaani midagi. Mõneti on ju Alar Sudak Ruja sümbol, võrdväärne Alenderi, Rannapi ja Teie kõrval?[

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-15 18:52:49. Tsiteeri

Palun Lauril kustutada see tüdruku sonimine ja minu vastused Jaanus Nõgisto intervjuust ja sellel õnnetul tüdrukul esitada rünnakud teemas Tuld Sudaku pihta, aga mitte risustada Jaanuse intervjuud.

tüdruk
Postitatud 2009-03-15 19:36:06. Tsiteeri

]Küsimus Jaanus Nõgistole:
Alar Sudak oli Ruja hiilgeaegadel ansambli võimekas manager, kelle mantlipärijaks sai hiljem Rein Lang. Kas te pole mõelnud taas kaasata Alar Sudakut Rujaga seotud projektidesse? Seda enam, et Alar Sudak oli Urmas Alenderi parimaid sõpru ja Rein Rannap usaldas talle saladusi, millest ülejäänud bändiliikmed ei tea siiamaani midagi. Mõneti on ju Alar Sudak Ruja sümbol, võrdväärne Alenderi, Rannapi ja Teie kõrval?
P.S. Mind huvitab Teie, mitte Sudaku arvamus!

as
Postitatud 2009-03-15 19:54:14. Tsiteeri

http://foorum.ruja.ee/Teema/879/#post3021

tüdruk
Postitatud 2009-03-15 20:09:20. Tsiteeri

Mind ei huvita, mida Sudak arvab.
Tahan teada härra Nõgisto arvamust ja minu meelest on inetu, et see Sudak kogu aeg vahele segab ja oma varasemaid arvamusi kogu aeg igale poole topib.
Kuidas talle selgeks teha, et mind see tema jamps ei huvita?

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-15 20:33:02. Tsiteeri

Mul on, Jaanus, sügavalt kahju, et see anonüümne maniakk rüvetab Sinu intervjuud.
Olen korduvalt palunud tal seda mitte teha, andes talle piisavalt ammendavaid vastuseid.
Vastan talle ise ja ammendavalt.
Rein Lang ei olnud minu mantlipärija, vaid ma olin pärast teda.
Ma ei olnud võimekas manager, vaid korraldasin ainult kaks kontserti.
Ruja ei kaasanud mind hiljem oma projektidesse.
Olime Urmas Alendriga pärast seda üks sõpradeks.
Rein Rannapiga me ei olnud südamesõbrad.
Ma ei ole Ruja sümbol.
Ja nüüd, kus sellele hullule on vastatud, loodan, et ta jätab Sind rahule ja tuleb soovi korral teemasse Tuld Sudaku pihta!
Lauril, kui foorumi haldajal, palun kustutada Jaanuse intervjuust Tüdruku sonimine ja minu vastused sonijale.

Lauri
Postitatud 2009-03-15 20:51:19. Tsiteeri

Ma arvan, et sina, Alar, ei ole just eriti palju parem kui see tore tütarlaps, kes sind pisut mõnitab.

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-15 20:58:18. Tsiteeri

Lauri, tule Sina ka teemasse tuld Sudaku pihta!
Aga hoiame Jaanuse intervjuu pasast puhtana, sest sellesse teemasse tulevad ku?agi tulevikus muusika ajaloolased.
Kustuta see jama Jaanuse intervjuus palun ära.
Tuleviku ees on piinlik, kui Jaanuse intervjuud uurivad ajaloolased ja samal ajal loevad mingist pasast, tüdrukust ja sudakust.
Selleks uuringuks on teine teema - http://foorum.ruja.ee/Teema/879/

tüdruk
Postitatud 2009-03-15 21:00:09. Tsiteeri

Alar Sudak sekkus:
]Mul on, Jaanus, sügavalt kahju, et see anonüümne maniakk rüvetab Sinu intervjuud.
Olen korduvalt palunud tal seda mitte teha, andes talle piisavalt ammendavaid vastuseid.
Vastan talle ise ja ammendavalt.
Rein Lang ei olnud minu mantlipärija, vaid ma olin pärast teda.
Ma ei olnud võimekas manager, vaid korraldasin ainult kaks kontserti.
Ruja ei kaasanud mind hiljem oma projektidesse.
Olime Urmas Alendriga pärast seda üks sõpradeks.
Rein Rannapiga me ei olnud südamesõbrad.
Ma ei ole Ruja sümbol.
Ja nüüd, kus sellele hullule on vastatud, loodan, et ta jätab Sind rahule ja tuleb soovi korral teemasse Tuld Sudaku pihta!
Lauril, kui foorumi haldajal, palun kustutada Jaanuse intervjuust Tüdruku sonimine ja minu vastused sonijale.
Ja nüüd küsimus Jaanus Nõgistole:
Kas te plaanite nii toredat inimest - nagu Alar Sudak vaieldamatult on - kaasata managerina oma tulevastes (muusika)projektides? Kas Alar Sudakust kui Rein Langi mantlipärijast Rujas võiks saada tulevane justiitsminister?

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-15 21:04:42. Tsiteeri

See küsimus tuli Joel Steinfeldi austajalt

tüdruk
Postitatud 2009-03-15 21:25:57. Tsiteeri

Küsimus Jaanus Nõgistole:

Kas Ruja Foorum oleks parem, kui siin ei osaleks Alar Sudak?

tüdruk
Postitatud 2009-03-15 21:37:25. Tsiteeri

Küsimused Jaanus Nõgistole:
Tsitaat Õhtulehest:
"Nõgistol on enda sõnul kahju kõigist inimestest, kes Sudaku teemaarendusi Ruja foorumist lugema satuvad. Ta toonitab, et siiani on see noorte tublide inimeste – mitte kunagiste bändiliikmete – ülalpeetav foorum olnud päris normaalne. "Nüüd on sinna tekkinud mingisugune hull, kes kisub üles selliseid teemasid, mille üle ma ausalt öeldes ei sooviks üldse targutada. See on lihtsalt üks alatu rünnak," kostab ta nukralt. Nõgisto nimetab Sudakut hullunud aktivistiks, kelle tõi omal ajal seltskonda Urmas Alender. "Tema (Alenderi – toim.) ümber tiirles kunagi igasugu tolguseid. See inimene tuli ja pakkus, et tema organiseerib mingisuguseid asju, ja ta organiseeriski paar-kolm katastroofilist kontserti. Eks me ise olime ka sel ajal väga noored ja kogenematud. Ega meil õiget mänedžeri enne Rein Langi polnudki ju," räägib Nõgisto oma kokkupuutest Sudakuga".

Küsimused:
Kas Te ei peaks oma hinnangutes oleme Sudaku suhtes leebem?
Miks Te ei arvesta Sudaku arvamusega ja tahate ikkagi Steinfeldiga esineda?
Kas Te Sudaku ähvardusi ei karda?

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-15 21:53:23. Tsiteeri

Kuradi tüdruk, lõpeta Jaanuse piinamine ja tul siit teemast ära.
Esita mulle summa ja kontonumber.
Jäta Jaanus rahule. Mind maetakse tema muusika saatel. Heli on loomulikult Cd-lt
http://foorum.ruja.ee/Teema/703/#post2004

alar sudak
Postitatud 2009-03-15 22:07:26. Tsiteeri

Tüdruk, uuri natuke asju ja saad teada.
Kui esitasin oma eelistused Ruja parimate lugude tabelisse, siis oli pingerida:
1. Üle müüri
3. Põhi lõuna ida lääs
5. Omaette
Ja Üle müüri saatel mind maetakse kunagi.
Kas Sa nüüd ometi lõpetaksid? Jätaksid Jaanuse rahule?

tüdruk
Postitatud 2009-03-15 22:30:20. Tsiteeri

Näide kuidas see sudak siin foorumis "säästab" Jaanus Nõgistot.
Pervert sihuke!

J.N.
Postitatud 2009-01-19 19:57:24. Tsiteeri
Ma ei oska ja ei taha nii esoteerilistel teemadel, nagu sa Alar siin ette paned spekuleerida.
Selleks peaks ikka parajalt sooda olema, et meedia poolt teatrietenduse promomiseks tekitatud hetkelist RUJA- mulli väga tõsiselt võtta. Head ja tõsiseltvõetavat muusikat tehakse igal ajal ja praegunegi pole erandiks...
Alar Sudak
Postitatud 2009-01-20 12:19:53. Tsiteeri
Nii et ma olen sooda?
Ruja jätkuv menu ei ole meedia poolt ülespuhutud mull. Kas Sa ikka jälgid, kuidas on toimunud Ruja kogumike läbimüük viimasel paaril aastal, seda ka enne Ruja lavale tulekut?
Ruja on ainus, kes on püsinud Laseringi müügiedetabelis püsivalt.
Kui läbimüügi edust enne Ruja lavastust saab Ruja populaarsuse jätkamisest teha sooda ja idioot, no mäs sääl kka. Juu ma siis olle päälegi sooda, äi mul põle tuu vastu midagi. Sa Jaanus meil tark miis, Sul ju sellist järeldust ei teki.
Kas Sinu meelest müüvad Ruja plaadid nii enne kui pärast Ruja lavastust pühast vaimust või tänu sellele, et indigopõlvkond on leidnud Ruja?

Laura
Postitatud 2009-03-17 14:03:29. Tsiteeri

Kas Teile ei tundu, et kogu selle suure kisa-kära taustal on jäänud tagaplaanile fakt, et tegu EI OLE Ruja uue tulemisega (või millegi taolisega) ning neil paaril lool, mida mitmeid kordi nimetatud on, pole mai alguses oleval kontserdil üldsegi mitte põhiroll? (Ja see jääb ka ainsaks lauseks, millega ma kogu seda ... läbu ... siin kommenteerin.)

Palun mitte pussnugadega visata.

Laura
Postitatud 2009-03-17 15:15:35. Tsiteeri

Et aga teemaga normaalselt jätkata, siis üks mind pikka aega huvitanud küsimus.

Miks olid laulus "Sa oled mul teine" solisti rollis?

J.N. to laura
Postitatud 2009-03-19 10:07:06. Tsiteeri

See totter lauluke oli esialgu väike ateljeenali. Ott Arder tegi selle teksti mulle nagu sünnipäevakingituseks või nii. Ma ei tea miks - aga lauluke sai tollal ootamatult populaarseks.
Ma ei ole uhke selle esituse üle aga ei häbene ka eriti, kuna Ruja 80-ndate aastte alguse repertuaaris oli veel haigemaid lugusid...

J.N.
Postitatud 2009-03-19 10:15:47. Tsiteeri

Ruja pillimehed ei olnud kunagi mingid ühe stiili või krampliku maneeri pühakud. Nalja - ja isegi väga musta nalja ka iseenese arvel - sai tehtud kõvasti. See teatud vastuolulisus ja taluvuspiiri kompimine käis tollal meie "suure mängu" juurde. Muusikamaastik ei olnud nii totaalselt nishistunud, nagu see tänapäeval on ja pakkus teistelegi eesti muusikutele rohkem mänguruumi kui tänapäeval. Samal põhjusel tekitab Ruja muusika vastuvõtt tänapäeval probleeme - paljud ei saa aru, milline oli siis see nn. "tõeline" Ruja. Ma arvan ise, et selline ebaselgus on isegi põnev...

kalle
Postitatud 2009-03-19 15:32:37. Tsiteeri

Loodame,et saab foorumit rahulikumas meeleolus jätkata.

Jaanus Nõgisto on episoodiline tegelane Mihkel Raua populaarses raamatus "Musta pori näkku", küll üsna neutraalses ja viisakas olukorras. Kuidas ise mäletad neid aegu ja mida üldse arvata sedalaadi meenutustest?
Terves peatükis kommenteerib Mihkel eesti muusikute grupipilti 1988 Rock Summeri ajast. Teame, et RUJA on sama aasta kevadel tegevuse lõpetanud, muusikud puuduvad ka sellelt pildilt. Kus te siis olite?

Veel üks raamat. Muusikakriitik Tõnis Kahu avaldas mõned aastad tagasi oma isikliku eesti popmuusika edetabeli raamatu ja CD kujul, RUJA loomingust valis ta sinna "Vana auruveduri". Kuidas kommenteerid, miks just see? Kas on see lugu salvestatud veel Andres Põldrooga?

Kuuldavasti käis Andres Põldroo möödund aasta lõpul Eestis seoses Rock-Hoteli aastapäevaga. Kas on teil omavaheline kontakt säilinud, mis ta üldse teeb praegusel ajal, muusikaga vist ei tegele?

alar sudak
Postitatud 2009-03-19 19:35:09. Tsiteeri


Terves peatükis kommenteerib Mihkel eesti muusikute grupipilti 1988 Rock Summeri ajast. Teame, et RUJA on sama aasta kevadel tegevuse lõpetanud, muusikud puuduvad ka sellelt pildilt. Kus te siis olite?
Veel üks raamat. Muusikakriitik Tõnis Kahu avaldas mõned aastad tagasi oma isikliku eesti popmuusika edetabeli raamatu ja CD kujul, RUJA loomingust valis ta sinna "Vana auruveduri". Kuidas kommenteerid, miks just see? Kas on see lugu salvestatud veel Andres Põldrooga?

Palun tehke natuke eeltööd, enne kui küsimusi esitate.
1988 kevad oli Jaanuse jaoks üks raskemaid aegu ja see on kirjas Roostevabas raamatus.
Samast raamatust saab teada, et Jaanus Nõgisto liitus Rujaga 1973.
http://ruja.ee/Roostevaba+raamat/
Ruja portaalist saab teada, et Vana auruvedur valmis 1974
http://ruja.ee/Laul/10/
Kuidas saavad tekkida küsimused, millises meeleolus Jaanus oli 1988 suvi ja kas Vanas auruveduris mängis Põldroo või Nõgisto?
Sellised küsimused saavad tekkida ainult siis, kui ei viitsi Ruja portaali infoga tutvuda.
Kui keegi laps küsiks, mis on Jaanuse lemmikjäätis, ma oleksin vait, sest selle kohta puudub igasugune informatsioon.
Aga kui küsitakse küsimusi, sest ei viitsita otsida infot, siis muutun nõutuks.

leen
Postitatud 2009-03-19 20:16:09. Tsiteeri

Sudaku maniakaalsus teeb juba nõutuks..

alar sudak
Postitatud 2009-03-19 20:21:17. Tsiteeri

Kas eeldus, et loetakse Roostevaba raamatut on väga maniakaalne?

J.N. to kalle
Postitatud 2009-03-19 21:06:16. Tsiteeri

Mulle Mihkli raamat meeldis otse välja öeldes väga! Enamusega tema raamatus ringi siiberdavatest kangelastest olen ise kohtunud ja mitmed situatsioonid tulid hingetorkavalt tuttavad ette.
Ta kirjuatab ja ka mõtleb omapäraselt ja haaravalt. Seda raamatut oli minul lihtne lugeda, kuna mitmete taktitundeliselt teise plaani jäänud mõttekäikude tagamaa on mulle üdini tuttav.
Eestlasel on seda kindlasti sama huvitav lugeda kui inglasel näiteks Eric Claptoni samasugust teost.
Mihkel on sellest vennikesest aga intellektuaalsem ja tema sõna on isegi üldistavam ja sümbolistlikum. Well done, mate... see on esimene ehtne eesti rocki käsitlev lugu, mis on täiesti teenitult huvitav ka inimestele, kes selle ringkonnaga otseselt end ei samasta ja polnud siis võib-olla veel sündinudki.
Mis puutub nüüd seda Kahu egoistlikku "teost" - siis ma arvan millegipärast, et peale suurepärase disaini ja huvitavalt valitud fotode ei jää neil vähestel selle raamatu ostnud lihtsameelsetel midagi meelde. Mulle ei meeldi ja mind ei liiguta egomaniakaalne suhe, solvavalt tendentslik ja äärmiselt pealiskaudne arusaam muusikast. Minu viga ilmselt.
Auruveduris mängin kitarri tõesti mina. Miks just see lugu Kahu arvates protsessile nimega Ruja iseloomulik ja oluline on - on sama arusaamatu nagu UFO maandumine või "eesti punk" koos röövelööbikute ja meiemeestega...
Andres Põldroo on minu silmis ainuke eesti päritolu rockmuusik, kelle iga noot kaalub üles (nagu ütles kunagi Sulev Kuusik Grapsi bändist küll ekslikult Eric Claptoni kohta) - kõik RAM-i väljasõidud! Minu lapsepõlves oli selline kujundlik ütlemine või parool...
Ma olen alati ja varjamatult vaimustatud olnud kõikidest Andres Põldroo mängitud lugudest.
Kui eesti rockmuusikutest on kedagi puudutanud jumala sõrm - siis see on A.P. Peale selle
on ta stiilne, tark ja aristokraatlikult arrogantne.
Möödunud kevadel oli LedR-i ja NLSO kontserdi korraldaja Raivo Rauts minu häbematul pealekäimisel valmis kandma Andrese siiatoomise kulud Nukuteatri kontserdiks, paraku ei pidanud Andres vajalikuks meie kontaktiotsimisele ka Peeter Kopvillemi ja mõne teise tema lähedase tuttava kaudu vastata. Ta ei osalenud ka Rock Hoteli "juubelituuril".
Mina kohtusin temaga paar-kolm aastat tagasi Kalevi Jahtklubis koos Tiit Haagmaga ja mäletamisi rääkis ta, et aeg - ajalt ikka mängib meelelahutuseks kusagil klubis bluesi.
Olen kuulnud ka kuulujuttu - et ta elab praegu Eestis. Varases teismeliseeas oli just tema minu kõige suurem eeskuju, mitte mõni lääne kidramees. Ma ei häbene seda, vastupidi - olen uhke!

r

Tark Jaroslav
Postitatud 2009-03-20 23:02:27. Tsiteeri

Tegelikult tahaks rohkem Sudakust teada saada

Tark Jaroslav
Postitatud 2009-03-20 23:06:54. Tsiteeri

Kas lugu "Isehakand keldrikakand" on pühendatud Alar Sudakule? Kust pärineb info, et ta keldris sõi ja keldris kakas?

Liis
Postitatud 2009-03-20 23:27:20. Tsiteeri

Säästkem Jaanust sUDAKUST. Seda enam, et hullu jaoks on siin foorumis oma veerg, kus ta pajatab pikalt oma untsuläinud elust.

Toomas
Postitatud 2009-03-21 03:42:29. Tsiteeri

Mis on su lemmik biitlite album ja kes lemmikbiitel?

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-21 12:36:24. Tsiteeri

Kas lugu "Isehakand keldrikakand" on pühendatud Alar Sudakule? Kust pärineb info, et ta keldris sõi ja keldris kakas?

Irwitan ja lausa mõnuga.
Palun järgmine nali mulle irwitamiseks.

Alar Sudak
Postitatud 2009-03-21 12:37:28. Tsiteeri

Säästkem Jaanust sUDAKUST. Seda enam, et hullu jaoks on siin foorumis oma veerg, kus ta pajatab pikalt oma untsuläinud elust.

Õige. See on õige. Selleks on tõesti teine teema.

J.N. to Toomas
Postitatud 2009-03-21 15:53:53. Tsiteeri

The Beatles on minus naljakal kombel huvi tekitanud just viimasel ajal. Nooruses jäin ma kuidagi biitlitest huvitunud kahe põlvkonna vahele. Muidugi ma teadsin nende olulisemaid plaate ja lugusid - aga elasin kaasa rohkem 70-ndate alguse (free, uriah heep, black sabbath, genesis, zep, yes jms) värgile.
Paar lugu, mis mind sõna otseses mõttes praegu kummitavad on: In my Life, Long and winding road, Blackbird ja näiteks Something.
Lemmikalbumiteks on Abbey Road ja Sgt. Peppers lonely mis ta seal ongi....
Biitlid on unikaalne ja teedrajav nähtus ja seda mitte ainult muusikas. Toaalne respect!

Toomas
Postitatud 2009-03-21 16:04:01. Tsiteeri


Lemmikalbumiteks on Abbey Road ja Sgt. Peppers lonely mis ta seal ongi....

Lahe, need on minu lemmikud ka !

Toomas
Postitatud 2009-03-21 16:10:21. Tsiteeri


Biitlid on unikaalne ja teedrajav nähtus ja seda mitte ainult muusikas. Toaalne respect!

Jajah, öeldakse ju isegi, et noh biitlid tegid kõik, mis teha saab (bändina ilmselt) ära.
Ilmselge liialdus kindlasti, aga samas kui mingil perioodil jälle ainult neid kuulata, siis võib nii tunduda küll. Nende antoloogiat tasub vist vaadata igaühel, kes kunagi bändi teinud on.
Ses mõttes oleks ka Rujast mingi selline antoloogia põnev, sealt käis üsna kirju galerii läbi kahe dekaadi läbi ja õppida elust ja muusikast on vaatajal siis nii mõndagi...

alar sudak
Postitatud 2009-03-21 17:37:47. Tsiteeri

Biitlid on unikaalne ja teedrajav nähtus ja seda mitte ainult muusikas. Totaalne respect!

Ruja rockooperi episoodis, kus sõnastati Ruja põhiprintsiibid, sõnastas Jaanus üheks põhiprintsiibiks - viia biitmuusika uuele tasemele.
Suhtusin sellesse episoodi, kui autorite fantaasiasse. Teadsin nendest printsiipidest Urmase käest, aga arvasin, et Rannap sõnastas printsiibid üksi.
Aga Sinu respect biitlite suhtes paneb küsima - kas Ruja ajaloos sõnastasid Sina ühe printsiibina viia biitmuusika uuele tasemele, või olid printsiibid sõnastatud enne, kui Rujaga liitusid?

Volli
Postitatud 2009-03-21 18:12:50. Tsiteeri

Ruja looming jäi kängu kuskil 1982. aastal. Miks?

J.N. to Volli
Postitatud 2009-03-21 23:55:45. Tsiteeri

See on tõesti hea küsimus. Aga oleneb muidugi kuidas ja millele vaadata...(ma mõtlen seda kängujäämist) Mina selle väitega kahjuks ei nõustu aga vastu vaidlema nüüd ka ei hakka.

alar sudak
Postitatud 2009-03-22 00:23:22. Tsiteeri

Ruja ei jäänud kängu 1982.
1982 püstitas Ruja publikurekordi, mida ei ole siiani löönud muide mitte ükski eesti bänd ega Maie-Valduri suvetuur. Tartu Tähtvere kontserdil oli 16 000 inimest.
1983 Rannapi juubelikontserdil oli Linnahallis täismaja ja pileteid polnud saada.
1985 oli Sõbra käsi Soovisaate kuulajate parim kahel kuul järjest ning kahel kuul järjest ei olnud esimene olnud mitte ükski Ruja lugu isegi mitte 1981.
1985 ilmus ka laul Vaiki, kui võid, mis on praegu foorumi liikmete poolt hääletatud tabelis teisel kohal.
On mul õigus, kui olen arvamusel, et tiirutamine mööda Nõukogude Liidu avarusi kurnas Ruja loominguliselt võhmale, kuni kaotati kontakt publikuga?

Mattias
Postitatud 2009-03-22 03:41:12. Tsiteeri

Tere..!
Küsiks siis ka, kui selline suurepärane võimalus antud:
Kuidas nägi üldiselt välja loomeprotsess 70ndate perioodil?St, kollektiivselt või tuldi alati proovidesse üksikute motiivide,ideedega mida üheskoos edasi arendati?
Kui tihe oli läbikäimine J.Viidinguga ja teiste luuletajatega?Kas enamasti võeti juba valmis tekst või vahest sündis tekst ka pärast muusikat või protsessi käigus?
Ette tänades ja tervitades

J.N. to Mattias
Postitatud 2009-03-22 20:03:14. Tsiteeri

Mingit "kollektiivset" loomeprotsessi ei oska mina hästi ette kujutada. Ruja lugudel on alati olnud siiski väga konkreetne autor või autorid. Kuigi ei Urmas ega mina (esialgu) ei osanud oma ideid võib-olla noodikirjas väljendada - on autorluse suhtes siiski asi ühene. Proovides tegeldi siiski rohkem seade ja vormi lihvimisega ja isikupärase soundi viimistlemisega. Kappeli ja minu vahel oli selline eriline sünergia, mis sundis kumbag poolt pingutama ja mitte niivõrd kompromisse tegema - kui igal juhul idee nimel tulemuseni jõudma. Asi oli muidugi kordades keerukam kui nn pop-Ruja perioodil, kus kvantiteet juba lämmatas igasuguse süvenemise asjasse.
Tekstide autoritega me muidugi suhtlesime. Juhan Viidingut ma isiklikult ei tundnud kuni 1977 aastani, kui ta ükskord saatis mulle sõna, et ma Draamateatrist läbi astuksin. Ma pelgasin teda tõsiselt , eriti kui ta algatuseks teatas, et talle ei meeldi üldse kuidas Urmas tema tekste esitab.
Me rääkisime ametiruumide fuajees ca 30 min ja kohtumine lõppes sellega, et ta andis mulle paraja pakikese signeeritud tekste, millest osa oliu küll juba avaldatud. Nende hulgas olid ka Omaette, Üle müüri ja tekst mis formuleerus hiljem loona Põhi-lõuna-ida-lääs. Lisaks üks tekst mis algab sõnadega Eesti kuningriik, vana ja vaba...(see tuleb esiettekandele tänavustel Tartu Muusikapäevadel ja on minu teada seni üldse avaldamata!) Pärast meie esimese plaadi ilmumist märkasin ma J.V. poolt olulist suhtumise muutumist nii Rujasse kui minusse isiklikult. Ta vist ei pidanud enam mind mingks süüdimatuks ullikeseks. Me kohtusime suhteliselt tihti ja rääkisime põhiliselt pisikestest detailidest tekstidega seoses. Nukuteatri etendus "Gulliver ja Gulliver" oli juba tõsisem koostöö ja ma palusin tal isegi muuta mõningaid ridu, et asi oleks lauldavam Ta pakkus välja mitmeid variante ja oli asjast igati huvitatud.
Mulle on tekst alati olnud oluline ja ma olen teksti kasutanud mitte ainult sõnumi edastajana vaid ka muusikalise vormi eeldusena. Olen sageli muutnud ja kompileerinud erinevaid asju omavahel. Näiteks lisasin Põhi-lõuna-ida-lääs nimelisele loole fraasi "on tahtmine taevariik ja saamine riigipiir - selle maapealse paradiisi pikk viltune valguskiir" Juhan kuulis seda esimest korda juba avaldatud plaadi pealt - ja ütles, et kuigi ta ei poolda sellist vägivaldset ümbertõstmist. siis antud juhul kirjutab ta sllest sündinud terviklikule kujundile kahe käega alla.
Minu enda jaoks on selles paaris reas kogu loo mõte...
Aga kokkuvõttes võin öelda, et lugusid on sündinud kõige erinevamal moel nii muusika enne kui tekst enne. Meetod pole oluline ja ei tingi iseenesest õnnestumist või siis mitte...

alar sudak
Postitatud 2009-03-22 20:28:57. Tsiteeri

Jaanuse vastused tuletasid meelde Klassikaraadi saatesarja Ideaalmaailmad, kus Jaanus rääkis samadest asjadest tunnises intervjuus Ruja 1979 ilmumata jäänud LP loomisest.
Vanemad foorumis olijad on seda saadet juba kuulanud, aga uuemad foorumi liikmed pole võibolla saadet foorumist üles leidnud.
Saadet saab kuulata
http://heli.er.ee/helid/160253.mp3

.
Postitatud 2009-03-22 20:30:55. Tsiteeri

Kuulake saadet Internet Exploreriga, sest teiste brauseritega hakkab link tõrkuma.

Kuulataja
Postitatud 2009-03-23 18:33:43. Tsiteeri

Vabandust, et kaldun oma postitusega ehk teemast kõrvale. Teemas, mille nimi on "Küsi Jaanus Nõgistolt" , moodustab juba enamuse Alar Sudaku möla. Kas sa, Alar, ei arva, et Jaanusele võiks jääda õigus ISE valida küsimused, millele ta vastab? Ma peaks selle käskivaks lauseks ära muutma, sest ei taha enam neid vabandusi kuulda, mida Ruja kõige suurem ekspert maailmas kuuldavale toob. Aga usun, et sellest ei oleks mitte mingit kasu. Nõgisto on sind, kui sa aru pole saanud, juba mõnda aega ignoreerinud. Aga sellele vaatamata jätkad sa oma jama. Keegi ei keela sind, meil on ikkagi vaba maa, alusta foorumis teema: "Küsi Alar Sudakult" . Tõelised Ruja fännid on näinud vaeva, võtnud Nõgistoga ühendust, palunud tal küsimustele vastata, millega on Jaanus nõustunud. Tuletame meelde, et keegi ei käsi tal seda teha, ta vastab neile oma vabast ajast. Kõige värdjalikum on see, kuidas sa igatpidi otsid Jaanuse vastustest vastukäivusi minevikus antud ütlustega ja talle vastu vaidled. Miks ei ole sul kübetki austust teise inimese arvamuse vastu? Eriti inimese vastu kelle loominut sa(Vist?) austad. Perse, ta võiks isegi Aivar Riisalu OMA muusikat esitama panna, ja see oleks ka tema õigus. Lõpetuseks: Alar, ma kogu hingest palun, et sa sellele postitusele ei vastaks! Siin on küll palju küsimusi, aga neid võid lahata oma isiklikus foorumis. Äkki oleks aeg kärss likku panna ja mõtelda, mitu aastat sina "Rujas" olid? Kui sul ei ole Nõgistole küsimust, siis palun ära tee siia enam postitusi.

Kuulataja
Postitatud 2009-03-23 18:38:15. Tsiteeri

Vbandust, Alar, nägin, et ikka sina võtsid Nõgistoga ühendust. Selle suure möla sees jõudsin juba ära unustada. Aga ikkagi, see ei anna sulle nii suuri õiguseid, kui sa enadale võtnud oled!

Hetkeseis
Postitatud 2009-03-23 20:03:29. Tsiteeri

Teemal "Küsi Jaanus Nõgistolt" on Alar Sudak sõna võtnud 88 ja Jaanus Nõgisto 78 korral. Paljudele Nõgisto küsimustele on vastanud Sudak. Paljud Nõgistole esitatud küsimused on enne aadressaadini jõudmist saanud Sudakult halvustava hinnangu.
Sudak ise väidab, et ta säästab siin foorumis nii käitudes ja laamendades Nõgistot.
Igatahes Nõgistole ilma Sudaku sekkumiseta küsimusi hästi esitada ei saa.
Välja arvatud juhtudel, kui valvur on tööpostil.

Laura
Postitatud 2009-03-23 20:37:11. Tsiteeri

Põgusalt tuli jutuks vahepeal Mihkel Raua raamat, mis sulle meeldinud olevat. Milliseid teisi teoseid esile tooksid? Nii eesti kui ka maailmakirjandusest.

Aigi
Postitatud 2009-03-23 22:24:51. Tsiteeri

Kas Mihkel Raud pilli ka oskas mängida või oli niisama jutumees?

J.N. to Laura
Postitatud 2009-03-23 23:13:38. Tsiteeri

Palun täpsusta oma küsimust! Kirjandusest ma ei jaksa siin targutada, ma olen päris palju lugev inimene.

J.N. to Aigi
Postitatud 2009-03-23 23:15:56. Tsiteeri

Ma ei ole siin mingi kohtumõistja või zhüriiliige...
Mihkel on täiesti normaalne muusik. Parimatel päevadel omas isegi teatud hüpnootilisi võimeid.

Laura
Postitatud 2009-03-23 23:17:59. Tsiteeri

Lühidalt - ehk nimetad mõned lemmikud.

J.N.
Postitatud 2009-03-24 20:22:47. Tsiteeri

Olen viimasel ajal avastanud väga põnevad raamatud Päevalehe sarjas:
Ain Kalmus - tema triloogia : "Jumalad lahkuvad maalt","Toone tuuled üle maa" ja "Koju enne õhtut" - on minu jaoks kõige liigutavam käsitlus eesti muinasajast, mille vastu ma tunnen kirglikku huvi.
Shokeerivalt hea oli Siegfried von Vegesacki "Balti tragöödia"
Lõpetasin just Voldemar Õuna "Uue Evangeeliumi" - alustasin eile ja ei saanud enam raamatut käest ära panna...
Mind on liigutanud väga erinevad asjad:
Thomas Mann
Dostojevski
Orwell
Jules Verne
Sören Kierkegaard
Bukovsky
Vonnegut
K.A. Hindrey
Houllebecq
Solzenitsõn
I.Shaw

Tarts
Postitatud 2009-03-25 10:43:31. Tsiteeri

Postitan siia foorumisse esmakordselt, kuid loodan, et küsimus(e)d Jaanusele ilmuvad ikka õigel leheküljel:

1. Kas Ruja kontsertesinemistest on olemas ka rohkem dvd-väärilist materjali, kui see, mida võib näha U. Alendrist välja antud CD-l (st 3 lugu Tartu Levimuusikapäevadel)?
Tõsiasi, et Ruja enam ei eksisteeri ei tohiks ju takistada nö kontsert-dvd üllitamist? Ning ega dvd helikvaliteet ei peagi olema ju ülidigitaalne vms...
Kas nn Ruja kontsert-dvd oleks kunagi mõeldav?

2. Järgmine küsimus/mõttearendus võib kõlada tobedalt, kuid esitan selle ikkagi. Mulle tundub, et 70-80-ndate alguse rockmuusika (nii Eestis kui maailmas) oli kuidagi "hingestatum", "süütum" (seda just oma rockiliku puhtuse poolest)? Ma olen üpris kindel, et nö õige rockiaeg oligi 70-80-ndatel ning edasine on nö "originaalse rockmuusika" reprodutseerimine...? See on ka ilmselt üpris loogiline ja paratamatu. Muusika on ju alati ka nö meeluse väljendus (kas valitseva korra vms vastu/suhtes). Nt Eestis on ju nö tänapäevane rock ikkagi pigem selline "lõhkuv ja ühes rütmis dumm-dumm-dumm tagumine". Meloodiat on vähe ja tundub, et rock ei ole enam rock vaid kohati pigem nö tausttümps. See ei ole absoluutselt nii, sest õnneks on ka erandeid (nt ELIIT ja Eplik). Aga jah, igal asjal on oma aeg ja koht. Seepärast hindan tegelikult väga ka seda, et Ruja ei ole nö uuesti kokku tulnud ega vanu asju "uuesti soojendama asunud". Ma olen üpris kindel, et Ruja täitis oma missiooni igas mõttes. Äitäh selle eest!

Edu!

andrus k
Postitatud 2009-03-25 13:31:28. Tsiteeri

Kas Mihkel Raud pilli ka oskas mängida või oli niisama jutumees?

Mihkli lava liikumine noorest peast meenutas Nõgisto oma,kitarre mehena ta eriti kõva ei olnud,kui ta 20 kk peol Vanemõdes kedagi asendamas käis,ei saanud ta küll pihta üllatuslikult.ta oli rohkem nagu rütmi mees.Sorry,et vahele trügin oma arvamusega aga nägin,et J.N. ei vastanud sellele.

andrus k
Postitatud 2009-03-25 13:41:00. Tsiteeri

Jaanus,mis sai nendest 4-st loost,mis Sa Uus Maailmaga lindistasid?

Tarmo
Postitatud 2009-03-25 22:32:16. Tsiteeri

Sattusin hiljuti nägema ühte telesaadet, kus esinenud Eesti bänd (loe: Fix) väitis, et nad ennem kontserte enam proove pmt ei teegi - kõik niivõrd selge ja tuleb automaatselt...

Suudaksid Sa hetkel samuti (vajadusel) mängida ka unepealt kõikide Ruja tuntumate lugude kitarrisoolod? On see midagi, mis jääb nö igavesti sisse või ununeb see teatud määral ka ajaga?

Muideks, milline on Sinu hinnangul üldse Ruja lugudest nö kõige parem (muusiku jaoks huvitava) kitarrisoologa lugu? Miks?

Kas on olemas mõni Eesti rockmuusika lugu (ei pea olema Ruja oma), mis Sul nö kananaha ihule toob (sest see on lihtsalt niivõrd geniaalne lugu sõnad/seade).

Minul on neid nt 3, millest 1 ka Ruja repertuaarist:

Ultima Thule "Lennelda priiks"
Ruja "Ei mullast"
Tõnis Mägi "Püha Elmo tuled"

J.N. to Tarts
Postitatud 2009-03-26 08:36:51. Tsiteeri

1."Teisel pool vett" sisaldas mõningaid võtteid, mille olemasolust isegi mina ei teadnud. Paraku kuuluvad sellise materjali õigused ETV-le ja meiepoolsest tahtmisest üksi on vähe. Komplektiga "Need ei vaata tagasi" kaasnes ka VHS-il "Rujavisioon", mis nüüdseks on lootusetult läbi müüdud. Uue DVD puhul oleks aktseptitav vaid live esitused - aga neid ei ole paraku eriti säilinud, sedalaadi materjal kustutati ja võeti linid ETV-s lihtsalt uuesti käiku. Mingeid markeeritud "muusikavideoid" minu arvates küll avaldada pole mõtet.
2. olen võib-olla vanamoodne - aga arvan, et oluline rockmuusikas tehtigi ära 60-ndate lõpus ja 70-ndate alguses.Mingit kvalitatiivset muutust ei ole hiljem tõesti toimunud. Tehnoloogias küll.
Mind sirgjooneline popmuusika väga ei huvita.

J.N.
Postitatud 2009-03-26 17:22:17. Tsiteeri

Liiga paljud vanad pillimehed vist ei mõtle, mida nad suust välja ajavad - see käib natuke ka Fixi meeste kohta. Mingi autopiloodi peal mängimine pole ju uhkeldamise asi. Selline hoiak näitab eelkõige, et see muusika on lõplikult surnud. Või tehakse seda ainult raha pärast...
Minule näiteks meeldib mängida - veel enam, teen seda igakord hea meelega igakord isemoodi - vastavalt kasvõi parasjagu olevale tujule. See on nagu hoiaku küsimus eelkõige. See mida ma praegu teen - Led R ja uus KappelNõgistoSteinfeldt projekt annab õnneks selleks piisavalt võimalusi. See sõltub ka sinu partnerite võimekusest elavat muusikat hingeliselt ja ka tehniliselt nn. läbi elada. Pole midagi haletsusväärsemat kui rasket tööd tegev elukutseline muusik, kes oma pillimängu ei naudi. Samas ma ei kujuta end mingis kontekstis tänapäeval mängimas näiteks Musta ronka, Doktor Noormanni või Tule minuga sööklasse nimelisi lugusid. Ja suuremat enamust ka teisi pop- suunitlusega lugusid. Tartu muusikapäevade kavaga seoses olen pidanud kõvasti vaeva nägema, et Ei mullast, Üle müüri ja Meeste laul uuesti omandada. tegin nende lugude kitarripartii täiesti ümber ja Meeste laulu näiteks muutsime me totaalselt.
Une pealt ei mängiks ma ära ühtegi Ruja lugu - isegi mitte lihtsamaid. olen ju vahepeal nii mänginud kui komponeerinud sadu lugusid ja ega normaalse inimese mälu ei ole selleks, et kõike kunagi tehtut kaasa tarida.
Ruja lugudes on mitmeid kitarrisoolosid, mille üle ma seniajani isegi natuke uhke olen. Tavaliselt
tähendavad need muidugi midagi eelkõige mulle endale: Kivi veereb, Ahtumine, Luigelaul, Teisel pool vett, Põhi-lõuna-ida-lääs, Kui mõtled enda pääle, Oled sa järv. Need ehk meeldivad mulle tänaseni.
sinu küsimus Eesti muusikas nii öelda "ihukarvu püstiajamisest" on mulle emotsionaalselt raske.
Tõnis Mägi Koit ehk...olen siiski piisavalt küüniline ja maailmakodaniku suhtega, et seda uhket tunnet tunda. Kui asja vaadata ainult kitarrimängija pilgu läbi - siis Andres Põldrool on mitmeid soolosid, mis sõltumata kontekstist on surmavalt hästi mängitud ja tunnetatud - kasvõi Skandaal perekonnas või Marie-Marie või isegi Aeg meid muutnud on. Päris hea on ka Riho Sibula Kuulaps.
Mingi kiire ludistamine ja ainult välise efekti peal keevitamine mind eriti ei võlu. Kuigi seda peab ka oskama...
Tänan ilusate küsimuste eest!

J.N. to andrus k
Postitatud 2009-03-26 17:32:41. Tsiteeri

Uee Maailma lood on kindlasti kusagil Eesti Raadio arhiivides. Vaevalt, et neid playlistides juba aastaid on olnud. Mati Brauer, kes need vigurid produtseeris, teab kindlasti täpsemalt...

Tõnis
Postitatud 2009-03-31 17:19:10. Tsiteeri

Tere! Esitan sellise imeliku küsimuse: Miks laulu Ha, Ha, Ha, Ha video on just selline nagu ta on? Peaks see millegi paroodia olema? Ise pole lihtsalt elanud sellel ajal ja huvitab.

http://www.youtube.com/watch?v=3zuAqPAxJQw

J.N. to Tõnis
Postitatud 2009-03-31 20:18:06. Tsiteeri

Ma ei tea tõesti, miks see must-valge filmi peale tehtud asi selline välja näeb. Toomas Lepp, kes oli selle filmi rezissöör, tahtis niimoodi.

ago
Postitatud 2009-03-31 20:54:59. Tsiteeri

1. 1987 osales Ruja koosseisus Siiri Sisask. Kas tema roll piirdus ainult taustalaulja staatusega või esitas ta mõnda laulu ka solistina ja kas sellest midagi salvestatud on ? (mäletan väga uduselt, et Siiri on Urmasega koos ühes televisioonisaates (Reklaamiklubi ?) laulnud duetti, aga see võis juba DATA periood olla)

2. Tsitaat "Roostevaba raamatust" J.N : "Kirjutasin hulgaliselt uusi lugusid - "Sina ja mina", "Võimatu võimalus", "Päikeselapsed", "Loe läbi Mumuu", "Karje külma öösse", "Jõukate inimeste lapsed" jms. Sellise värgiga polnud Altovi ja ka mõne bändiliikme arvates Venemaal midagi peale hakata - liiga proge, liiga keeruline, liiga Eesti. Hakkas formeeruma Ruja III LP materjal, mille lindistamist alustasime Linnahalli keldristuudios üksikutel Tallinnas viibitud päevadel."

Ruja III LP teadaolevalt ei ilmunud. Millised LP-le mõeldud lood jõudsite salvestada ? Millistest lugudest oleks Ruja III LP koosnenud ?

3. Kuidas hindate venekeelset "Ruja" LP-d ? Olen veendunud, et Ruja salvestas ka venekeelset LP-d täie pühendumisega. Kas on midagi, mida peate selle plaadi juures saavutuseks, mille üle tänagi positiivseid emotsioone tunnete ?

J.N.
Postitatud 2009-04-02 16:41:57. Tsiteeri

1. Siiri Sisask lülitati Venemaal tuuritava RUJA seltskonna kooseisu Alenderi soovil,kes arvas, et taustalauljad peaks olema ja sellised, hm, head. Ta tegeles Siiriga, kes oli sel ajal väga noor ja kuidagi märkamatult arvas Urmas, et ta vajaks kontserdi ajal natuke puhkust ja siis oli Siiril kuidagi veel märkamatumalt kavas kaks soololugu - ni palju kui ma mäletan Rolling Stonesi Brown Sugar - millele Arder oli teinud ka eestikeelse teksti ja Garshneki ja Alenderi koostöös, millele mina sekundeerisin seadetegijana veel üks originaallugu, mille nime ma paraku ei mäleta. See lugu küll Linnahallis ka salvestati ja isegi esitati ETV-s. Kogu selline imagoloogiline abakadabra käis mulle
raskelt närvidele - selle asemel, et RUJa identiteeti hoida ja tõmmata bändi isiksustele tähelepanu, hajus muusikaline imago mingite juhuslike kangelaste laval tõmblemise peale. Mitte, et Siiri oleks kuidagi halb esineja olnud - vastupidi, ta oli väga OK - aga Ruja polnud ju mingi kerge muusika orkester, tohutu liikmete arvuga ja pidevalt virvendavate algajatega. Aga mõttetu tõmblemine sünnitab alati paranoiat, mis ei vii kusagile...Tagantjärele on muidugi lihtne tark olla.
Urmase närvid ja häälematerjal ei pidanud Venemaa mahvile vastu ja seda mitte ainult vokaalses mõttes - proff bänd peabki andma tuuril olles iga päev kontserte - vaid tema eluviis iseenesest hakkas teda hävitama. Ta kulutas talle jumalast antud energiat täiesti valede asjade peale. Segased lähisuhted, kärakas ja keskendumisvõime puudulikkus hakkas teda tapma. Jälle tagantjäreletarkus!
2. Tegelikult oleks see ikka 4 -s RUJA plaat tulema. 2 plaat, mille mina pärast inimsuhete crashi Rannapiga 83ndal aastal koos Soomrega hiljem kokku mängisin jäi ju ka ilmumata. (Roostevaba maailm, Ars Longa, Tango, Kui mõtled enda pääle, Killud toovad õnne jms...)
See materjal, mida sina mõtled oleks koosnenud: Jõukate inimeste lapsed, Võimatu võimalus,
Karje külma öösse, Päikeselapsed, Muinasjutt või elu, Tulekell, Luigelaul, Öölaul, Sina ja mina,
Mis teha?, Sa olid naine, Metsalise märk. Loe läbi Mumuu oli selline ateljeenali ja sele avaldamist ma ei planeerinud tõsiselt.
3. Venekeelse produktsiooniga mina paranoilise sovjetofoobina ei tegelenud. See oli Alenderi ja Garshneki rida. Ma valdasin siiski piisavalt hästi vene keelt, et aru saada selleaegsete venekeelsete tekstide(Ivan Makarov) väga nõrgast reaalsest kontaktsusest. Kindlasti tahtis ta parimat - aga minu umbusaldus tema vastu ei mõranenud kunagi. Ta on tänapäeval täiesti vahva ajakirjanik ja tõeline Eesti patrioot - aga see ei loe...

ago
Postitatud 2009-04-02 17:52:35. Tsiteeri

See materjal, mida sina mõtled oleks koosnenud: Jõukate inimeste lapsed, Võimatu võimalus, Karje külma öösse, Päikeselapsed, Muinasjutt või elu, Tulekell, Luigelaul, Öölaul, Sina ja mina, Mis teha?, Sa olid naine, Metsalise märk. Loe läbi Mumuu oli selline ateljeenali ja sele avaldamist ma ei planeerinud tõsiselt.

Väga kahju, et see plaat ei ilmunud. Mina isiklikult hindan praegusel eluetapil Teie tolleaegset loomingut kõige paremaks. (eelistused ajas tihtipeale muutuvad) Rõõmustav, et "Öölaul" (mis kuulatav Rokisahtli pleieris (küll mitte Rujaga)) tuleb kuuldavasti esitamisele Tartu Muusikapäevadel 2009. Kas sellest ilmumata jäänud plaadi materjalist on veel laule, mis Teile ka tänapäeval olulised, et neid esitada või jäävad nad oma ajastusse ? (Täiesti tundmatud on Jõukate inimeste lapsed, Karje külma öösse, Muinasjutt või elu, Sa olid naine)

J.N. to ago
Postitatud 2009-04-02 18:18:29. Tsiteeri

Selle Öölauluga tekitasin ma siiski segaduse. See oli siiski Õhtulaul, mille kirjutas S.P. Gulliver, Ruja selleaegne bassimängija.
Tartus tulevad mängimisele vähemalt 2 - 3 minu täiesti uut lugu - Kadunud Maailm, mille tööpealkiri on siiani Päikeselinn ja Eesti Kuningriik, mille teksti on kirjutanud Juhan Viiding ja mis minu andmetel on seni üldse avaldamata. Nenede lugudega ilmub vahetult enne 1. maid ka singel, mille produktsiooniprobleemidega (ja need on eelkõige materiaalset ja logistilist laadi) ma parasjagu raskelt puntras olen. Seda õnneks mitte muusikaga seoses. Öölaul ja Punkt, kus pendel peatub Tartu kavas siiski ei ole, kuna need on sellise pikema kava lood - suurele lavale on nad vaiksevõitu...

Rainis
Postitatud 2009-04-05 11:23:05. Tsiteeri

Tere.

Mainisid oma lemmikbändide hulgas ka Metallicat - Millised Metallica lood/albumid Sulle kõige rohkem meeldivad ?
Veel oled Sa öelnud, et sulle meeldib vanema aja rockmuusika (60nendad ja 70nendate algus), siis mis Sa arvad sellisest Ameerika rockbändist nagu Aerosmith, ja Joe Perry-st kui kitarristist ?

J.N. to Rainis
Postitatud 2009-04-05 21:56:24. Tsiteeri

Mulle meeldivad Metallica vanemad plaadid. Ja viimane on ka ootamatult väga hea.
Mis puutub nüüd Aerosmithi - siis muidugi on see uhke ja proff muusikuteseltskond, kes on teinud üht koma teist põnevat - aga olen selline veel vanema kooli mees ja hingelt britt - ameerikalik tsirkus ja glamuur mulle väga nüüd peale ei lähe. Joe Perry ülim eeskuju on alati olnud Jimmy Page ja see kostab tema mängus ka selgelt välja. See teine kidravennike seal on palju värskema mõtlemisega, nii naljakas kui see ka pole...

kalev
Postitatud 2009-04-08 01:58:15. Tsiteeri

ESIMENE LINDISTUSSESSIOON ETV STUUDIOS kinnitas mu kõige suuremaid hirme. Olin kodus paar lehekülge nooti pähe õppinud - siis tuli Rannap ja sodis noodipaberile muudatused peale. Lint pandi käima, lugu kestis paar minutit, kuni jõuti esimese Rannapi paranduseni, siis ajasin ma mingit udu ja sain kurjalt sõimata. Hirm eksimise ees tekitas totaalse krambi, asi läks üha hullemaks. Nutsin. Lõpuks käratas Rannap: "Kao minema, et ma sind enam kunagi ei näeks..." Mäletan, et Urmas ja Tiit julgustasid ja lohutasid mind tasahilju.

Mis Sind ärgitas innukamalt harjutama, kas Rannapi äkkviha või Urmase ja Tiidu toetus?

J.N. to Kalev
Postitatud 2009-04-08 10:58:57. Tsiteeri

Hirm oli ikka tõukejõuks võib-olla. Küllap ma ikka tahtsin tõsiselt targemaks ja paremaks kitarrimängijaks saada. Arvan tänase päevani, et selline väljakutse ja tahe, mis on fokusseeritud kindlasse punkti - võib mägesid liigutada...tõsi küll energia peab kusagilt tulema.

Kalev
Postitatud 2009-04-08 11:26:58. Tsiteeri

Ise teen ka väikestviisi bändi ja tahaks küsida, mis arvad selle sajandi eesti bändidest, ja kas nn. diskorock ( Kasearu, Padar, Shanon etc.) sulle midagi pakub?

J.N.
Postitatud 2009-04-08 13:45:36. Tsiteeri

Ma ei ole mingi kohtumõistja teiste inimeste kirglikult tehtud muusika üle - aga näiteks The Sun on täiesti kobe bänd ja Taneli lugude hulgas on mitu väga head...
Kasearu on selline pop-kangelane ja muusikaliselt ei kõla tema bänd, mille nime ma ei suuda selle totruse pärast nimetada - eriti veenvalt. Aga ega kogemus ei tule kui ise ikka väga ei kanguta.
Uuematest asjadest on veel Horricane päris hea ja De Frage-s on midagi lummavalt veidrat. Vist isegi muusika. Popmuusika on Eestis aga nürivõitu ja on seda rockimeeste silmis muide alati olnud.

Toomas
Postitatud 2009-04-09 13:08:22. Tsiteeri

Aga kuidas suhtud sellistesse nähtustesse eesti muusika kontekstis nagu nt Vaiko Eplik, kes plaadi salvestamisel teeb kõik 100% ise? Või Ans.Andur, Pia Fraus...?

J.N. to Toomas
Postitatud 2009-04-09 16:12:49. Tsiteeri

Vaiko Eplik on väga heas mõttes ehtne ja isane muusikalooja, ma ei ole kindel, et ta kõik 100% üksi sisse mängib. Kui ta seda tõesti teeb, saan aru, miks asi kohati ebaveenvalt kõlab. Aga küllap on ego suur ja loomismeetod just selline. Mike Oldfield toimetas ju ka stuudios niimoodi.
Olen vennikest ka lives näinud koos oma satelliitidega - ja asi oli küll naljakas omamoodi - aga mitte professionaalne. Mulle tundub, et ta katsetab mingite sovjeediaegsete pillidega ja nende spetsiifiline sound ajab mind kõike nõukaaegset tehnikat vihkava inimesena oksele. Olen selles mõttes fashist.
Pia Fraus on liiga indie minu kui õela ja muusikas suuri struktuure ja mängu jälgiva ja nautiva
pervo jaoks. Aga paistab, et nad ise naudivad seda.
Katsun olla edaspidi tolerantsem.

jee
Postitatud 2009-04-11 18:00:26. Tsiteeri

1.mida arvate aga jeff becki mängu stiilist?sihukesed anomaaliad ajavad prooviskäimise huvid ära.

J.N. to jeeeeee
Postitatud 2009-04-12 11:38:39. Tsiteeri

Jeff Beck on üks minu lemmikuid sellise instrumentaalse kitarrimuusika sfääris. Kordades põnevam kui tänapäevased kiirelt kammivad tsirkuseartistid. Beck- i kitarrisound ja käsitlus on absoluutselt unikaalne.

Rein
Postitatud 2009-04-12 17:07:04. Tsiteeri

Tere.

Küsimus Jaanus Nõgisto`le

Kas vastab tõele, et kõik kunstnikud ja muusikud on joodikud ning narkomaanid, kelledel pole tegelikult mittemidagi öelda ?

Tänan

J.N. to Rein
Postitatud 2009-04-12 21:42:13. Tsiteeri

See on hea küsimus! Mina ei ole nii valgustatud, et sellele vastata. Küsi parem otse Anu Saagimi,
Laine Jänese või kes seal riigikogus ongi see suur spetsialist.... õige - Imre Sooääre käest.

Martin
Postitatud 2009-04-13 23:09:35. Tsiteeri

Tervist!
Küsimus selline: Mida arvate eesti pealetulevatest bändidest? Need, kes pole veel sinna kõige ehtsamasse rambivalgusesse sattunud, nn noortebändid. Ei taha küll kellelegi näpuga näiata, kuid nii, üldiselt,

Minu arvates näiteks on stiil käest sinna vägagi metali poole kalduv, mis enamasti pole hea

Aitäh!

J.N. to Martin
Postitatud 2009-04-14 14:16:36. Tsiteeri

Kõikidest üritajatest ei saa ega ole kunagi saanud tegelikke tegijaid. Jälgisin poole silmaga seda noortebändide võistlust ja võin öelda seda, et nende muusikute hulgas on kindlasti homse päeva tegijaid. Kui neil on õnne. Ja ennekõike TAHET! Paar - kolm kokkujämmitud lugu ei ole veel bänd.
Bänd mängib vähemalt 1,5 tunnise kontserdi livena - ja siis on põhjust laiata ja asjast rääkida.
Bändil võiks ikka mingi kontsept ka olla? Stiilil - on see metal, proge või reggae või kama kaks mis tilulilu - pole iseenesest mingit tähtsust. Muusika peab olema lihtsalt veenev ja profilt esitatud.
On ju lihtne...ah, ah, haa......

Rein
Postitatud 2009-04-14 14:40:12. Tsiteeri

Tere

Küsimus selline kuidas suhtusite sellesse rockooperisse, mis eelmisel aastal Tartus mängiti?
Kas ise käisite seda vaatamas ja kuidas teile tundus seda vaadata?

Tänan

J.N. to Rein
Postitatud 2009-04-14 14:52:33. Tsiteeri

Olen täpselt sellisele küsimusele päris põhjalikult vastanud eelpool...

ago
Postitatud 2009-04-17 21:37:49. Tsiteeri

Millised mälestused on Teil 1985 aastal Alo Mattiiseni risotooriumis "Roheline muna" osalemisest ?

J.N. to ago
Postitatud 2009-04-17 22:28:21. Tsiteeri

Roheline Muna oli selle tegemise ajal igavesti lõbus ettevõtmine. Tagantjärele kuulates enam mitte eriti. Mul on meeles kuidas, Alo lavale tulles parodeeris sümfooniaorkestri dirigendi rituaali, surudes minul kui "I viiulil" demonstratiivselt kätt...
See oli suht keeruline teos ja mina mängisin seda küll põhiliselt noodist - pähe ta mulle ei jõudnudki jääda.

Kalev
Postitatud 2009-04-18 04:24:23. Tsiteeri

Jaanus, kas Sa ise oled kunagi arutlenud selle yle, et miks moni andekas eesti muusik on oma parimad(popimad) lood valmis treinud just nooruses. Kui Steha selle vaitega noustud, siis mis Sa arvad , miks see nii on.
Kalev

J.N. to Kalev
Postitatud 2009-04-18 23:49:32. Tsiteeri

Iga asja jaoks on lihtsalt antud oma aeg ja energia. Ma ei tea täpselt, kelle või mille poolt...
Aga see on paljude maailmaasjade puhul niimoodi. Kas sa tead mõnda edukat ja head 60- aastast
kõrgushüppajat?

ago
Postitatud 2009-04-19 09:17:03. Tsiteeri

1. Kas Teil on väljakujunenud rituaalseid tegevusi nii muusikamaailmas, kui ka väljaspool seda ?
2. Kuidas Teile meeldib muusikat kuulata ?
3. Millesse või kellesse Te usute ja kuidas olete seda mõtestanud ning kuidas teostate ? (see ei pruugi olla pelgalt religioon)
4. Milline religioon on Teile kõige vastuvõetavam ja milline on Teie suhe religiooniga ?

J.N. to ago
Postitatud 2009-04-19 13:13:27. Tsiteeri

1. Kas Teil on väljakujunenud rituaalseid tegevusi nii muusikamaailmas, kui ka väljaspool seda ?
2. Kuidas Teile meeldib muusikat kuulata ?
3. Millesse või kellesse Te usute ja kuidas olete seda mõtestanud ning kuidas teostate ? (see ei pruugi olla pelgalt religioon)
4. Milline religioon on Teile kõige vastuvõetavam ja milline on Teie suhe religiooniga ?

1. Selleks, et läbi viia mingit rituaali, peaks minu maailmapilt olema nagu religioosne? Ma olen pigem ebausklik ja kardan näiteks enne lavaleminekut näiteks halba õnne. Muretsen oma kitarride häälespüsimise pärast ja kardan nn. "musti auke". Topin oma akustilistele kidradele Harley Bentoni 10 EUR-iseid pisihäälestajaid, mis on üks väga hea ja mugav vibratsioonil põhinev leiutis. Kuigi ma ei vaja erilsi "keskendumisminuteid" ja olen tavaliselt kohe valmis, loen vahetult enne pealeminekut Meie Isa palve - ja olen valmis. Kui mul õnnestub avalugu veenvalt ära keevitada, läheb ka edaspidine tavaliselt hästi. Mu tehniline kola on läinud tasapisi keerulisemaks -Fender Tele on näiteks stereo ja töötab eraldi suurde Marshalli ja Marshall Acoustasonicusse, et saavutada selline dual-sound. Led R - iga mängides ongi minu jaoks suurimaks probleemiks väga erinevate häälestuste kasutamine. mis laval teeb olemise komplitseerituks.Peab alati vähemalt 4- 5 pilli kaasa vedima.
2. Ma ei kuula muusikat kunagi abstraktselt. Ükskõik, teen ma seda autos, kodustuudios või kusagil kontserdil - keskendun pigem sellele, miks ja kuidas see on tehtud. Selge see, et kuulan kidrapartiisid erilise tähelepanuga.
3. Ma olen vist rohkem selline individualistlik mõistuseinimene ja pime usk millesegi või kellesegi koos religiooni kui süsteemiga on jäänud mulle senini tabamatuks asjaks. Ma ei ole kogenud sellist valgustuslikku nägemust. Kuigi olen kindel, et seda peaks hoolimata kõigest otsima kogu elu...
Ja mulle isegi tundub, et mingi jõud või energia juhib, suunab ja hoolib mu tegemistest ja ei lase mind lõplikult ära kalestuda. Võib-olla saabub selgus kunagi hiljem.
4. Ma usun, et minu ja minu esivanemate ja järeltulijate olemisel on mingi põhjus.
Ma pole nii tark inimene, et julgeksin spekuleerida erinevate religioossete süsteemide paremuse ja sobivuse üle isegi minu enda mikrokosmuse kontekstis, rääkimata siis laiemalt.
Teistele ei taha ma kunagi midagi soovitada ega õpetada. Kuskohast ma peaksin võtma selleks õiguse? Mul on talumatult võõrastav vaadata kui mõni laulja võtab sellise poosi, et ta on nagu suur kuulutaja või keegi, kes on kuulajatest ebainimlikult targem.

Lillak
Postitatud 2009-05-08 23:58:47. Tsiteeri

Kaks küsimust:

1. Milliseid totraid nimesid kandvaid bände veel 70ndatel/80ndatel oli, mis Teile on silma jäänud?
2. Rääkides Ruja bassistidest ja trummaritest, keda peate Ruja jaoks parimaks, keda mitte kõige paremaks?

Toomas
Postitatud 2009-05-09 22:54:35. Tsiteeri

Tänan ilusa kontserdi eest seekordsetel Tartu Muusikapäevadel. Kuidas ise rahule jäite ja- millal jälle?

J.N. to Lillak
Postitatud 2009-05-09 23:03:23. Tsiteeri

1. Ega ma totraid nimesid kandnud süldibändide vastu 70 - ndatel - 80-ndatel eriti huvi ei tundnud. Totramad, mis praegu meelde tulevad on: Eufoorija, Krõll, MTJ ja Suveniir...Tänapäeval on tunduvalt totramaid bändinimesid. Näiteks "Traffic" - kui vähegi muusikaajalugu tunda, siis järgmine eesti bändi nimi võiks olla The Rolling Stones või Cream. Sitalt kõlavaid ja absurseid assotsiatsioone tekitavaid nimesid on muidugi veel: Andur näiteks ja ega Eliit ka mingi suurem vaimuvälgatus pole.
Nägin Tartus sellenimelist koosseisu laval ponnistamas - eliit on see võib-olla külakultuurimaja mastaabis. Kuigi nende liider - Eplik - on igati andekas ja elujõuline artist. Tegelikult võib muidugi hea muusika õigustada kui tahes ajuvaba bändinime.
2. Rujas on alati bassi- ja löökriistavennikesed olnud kõrgem klass. Vaht ja Haagma, Varts ja Kuulberg, Rull ja Haagma, Karp ja Haagma, S.P. Gulliver ja Joasoo on olnud bändi mootoriks, mille peale on kidramehel ja klahvkavennikesel olnud võimalik ehitada igasugu süsteeme. Kõik need on olnud haritud muusikud ja selles sfääris kus RUJA kammis tipptegijad. Nad on alati ajanud liini, mis baseerub muide Led Zeppelini leiutisele eriti basstrummi ja basskidra raudsest ja kasvõi vägivallaga saavutatud sünkroonsest sammust - tagades nii asjale põhja. On võibolla kaks meest, kes olles küll suurepärased muusikud ja inimesed - ei sobinud kampa - Margus Minn ja Arvo Urb - kelle muusikaline käekiri oli liiga spetsiifiline ja ei hakanud bändiga koos "groovima". RUJA heliloojad on kõik teadnud ikka vägagi täpselt, mida nad tahavad ja kuidas lugu peaks kõlama - enamus bassi- ja trummipartiisid eksisteerisid ka noodi kujul. Udu- ja peoga panemist ei esinenud kunagi. Siinkohal teen kummarduse Rannapile. kes ilmselt esimesena Eestis selle peale tuli ja järjekindlalt ellu viis. Enamuse RUJA trummikangelaste vaimne isa oli Andrus Vaht, kes ilma noodita oli kui Kati ilma karuta...

J.N. to Toomas
Postitatud 2009-05-09 23:29:21. Tsiteeri

Tänan arvamuse eest! Ma vaatasin just ETV tehtud ülesvõtte koopiat oma arvutis ja pean ütlema, et jäin üldiselt rahule meie esimese livega. Ma polnud sugugi kindel, et Kappelil ja minul õnnestub helipanoraam nn. täis mängida. Me vist ikka saime sellega hakkama. Joel on minu arvates klass omaette nii laulja- kui lavapersoonina. Veetsin paar päeva ka Rainer Jancise stuudios salvestades kahte täiesti uut lugu ja olin parimas mõttes shokeeritud Marguse, Joeli ja endavahelisest klapist.
Muidugi tahame me nii avalikult nii mängida kui lindistada ja avaldada näiteks novembri alguses täiemõõdulise CD. Aeg uue muusikaprojektiga lagedaletulekuks on muidugi extra sitt - aga nii ta lihtsalt on. Isiklikult olen ületanud ühe ammuse tõrke loomingulises mõttes ja mu pea on uusi ideid ja muusikat paksult täis. Kappel ostis endale eriti vintage Hammond oreli ja seda me õige varsti proovis ka tshekime kuidas ta minu akustiliste kitarride panoptikumiga kokku kõlab...
Me jääme kindlasti trio- formaadi juurde ja loodame parimat.

kalle
Postitatud 2009-05-10 15:08:02. Tsiteeri

Nädal möödas muusikapäevadest ja ikka veel esimese kontserdi meeleolus. Aitäh, Jaanus, muidugi ka Margus ja Joel. Avaloo paralleel 30 aasta tagusesse aega oli igati mõjuv ja tähenduslik, nagu mitmedki arvamusavaldajad ka ära märgivad. Midagi on ju endalgi meeles sellest ajast.
Kas oli siis nii, et Alender tuli lavale ja ütles, et kavas olnud DR. Friedrichi esinemine jääb ära ja esineb RUJA?

Märkasin Teid peale esimest kontserti Vanemuise fuajees, kuid seni kui mõtlesin, kuidas "viisakalt tülitada" olite juba kadunud kuhugi...

Ootan põnevusega võimaliku salvestuse ilmumist. Ei tea kas ka mingi DVD avaldamine plaanis on, tundus, et kaameraid liikus küll piisavalt. Kas see oli ETV rida?

Kahjuks jäi nägemata-kuulmata IN SPE esinemine, valisin sel ajal juba kohti Ülikooli aulas Robert Frippi ja The Humans kontserdile.

kriku
Postitatud 2009-05-10 21:15:37. Tsiteeri

tere

küll oleksin tahtnud, aga ei jõudnud kuidagi tartu muusikapäävadele...
oskad ehk öelda, kuidas seal salvestatud materjaliga on...
kas on midagi ilmumas helijakndjail või dvd-del?
ja kuidas jäid ise rahule kogu üritusega, korraldusega ja teiste artistidega?

ette tänades ja päikest soovides,
kriku

"mul polnud mitte ühtegi silma,
ometi nägin kahega peeglisse vaadates,
et olen kükloop."

J.N. to kalle
Postitatud 2009-05-10 21:24:57. Tsiteeri

ETV - s tuleb alates juunist mingi sari Tartu muusikapäevadest ja meie trio on kohe esimeses saates koos Singer Vingeriga. Ülesvõtte õigused on ETV-l ja vaevalt, et nad mingit DVD-d välja anda riskivad. Õigusi neilt ära osta oleks meil jälle majanduslikult mõttetu, sest Eesti turg on nagu te kindlasti juba ise teate et ...............................(:
Ja meil pole ka õigust seda videot näieks siia saidile üles riputada.
Meedia on Tartu muusikapäevi väga kasinalt ja poliitiliselt korrektselt kajastanud ja võibolla nii ongi parem - palju hullem oleks kui mõni pseudointellektuaal avalikult Eliidi ajudekeppi ja mitmekordset pompöösset sümfoonilist jaburdust haipima hakkaks. Seda oleks valus uuesti läbi elada....

J.N. to kriku
Postitatud 2009-05-10 22:09:56. Tsiteeri

Tartus oli absoluutselt vahva. Meil oli õnn esineda esimesena ja pärast seda lasin mina küll püksirihma väga lõdvale ja lihtsalt nautisin eelarvamusteta kõike seda, mida lõbusa seltsielu ja kergemeelse napsitamise kõrvalt viitsisin teha. Ma satun sellisesse õhkkonda ju väga harva.
Muusikapäevad olid väga hästi orgunnitud ja ka praktiliselt korraldatud. Elamine, backstage ja soundiproovid olid viimase peal. Selge see, et muusikule tunduvad mõned asjad, mis roppkallist piletihinda maksnud publikumile juba eelarvamuslikult tähtsad ja "vaimsed" on - teinekord lihtsalt naeruväärsena. Mitte õelusest. Mina näiteks ei mõista vägivaldselt ponnistatud sümfoonilist suursugusust, eriti kui muusikaline materjal selleks vähimatki alust ei anna. Kahtlemata olid seadetetegijad ja dirigent koos orkestriga ropult tööd teinud ja asja parimal võimalikul viisil realiseerinud. Aga miks peaks 3 -duurilugudele (Justament) üldse seda tegema - või mida lisab HND energilisele "terminaatorlikule" barbaarsusele orkester, mis on niikuinii kuulda ainult siis kui bänd parasjagu ei mängi? Kuigi sound oli näiteks HND puhul viimase peal oli kokkuvõttes asi ikkagi mõttetu. Pantokraator ja sümf oli täielik nonsenss. Samad partiid saab odava sampleriga tekitada 3 näpuga mängides. Aeg, kus rock vajas sellist üle zanripiiride ulatuvat õigustust on lõplikult möödanik. Rocki hing on mujal - energias, virtuoossuses, seksikuses, maailmavalus, heas maitses või siis mitte - aga kindlasti ei lisa asjale midagi akadeemiline suursugusus. Vastupidi - see on sama naeruväärne nagu valdavalt ühehäälselt haukuvad dekoratiivsed segakoorid Singer Vingeri või Rannapi vähemalt mulle äärmiselt segaseks jäänud teose puhul. Mul on seda hea öelda - olen selle kannatuse koos Led R - i ja Narva orkestriga läbi elanud. Zepi muusikas on siiski sellist mitmekihilst, polüfoonilist sümfoonilist ainest. Aga tähtsam on Zepi puhul hoopis spetsiifiline bluesitunnetus. Olen jõudnud hoopis selleni ja just viimasel ajal.
Mia tahaksin edasi minna hoopis teist teed - kuidas võimalikult väheste inimestega täita võimalikult naturaalsete helidega kogu vajalik helipanoraam. Loobuda kõigest mittevajalikust ja jõuda tagasi kõige olulisemate asjade - idee, mida kannab meloodia ja läbikomponeeritud või siis improviseeritud muusikalise keskkonna juurde. Selleks pole vaja mingit alaväärsuskompleksist tulenevat mania grandioosat.

kriku
Postitatud 2009-05-11 21:38:49. Tsiteeri

aitäh vastuse eest!
seda on ehk vale just siin küsida, aga kuidas tundub selle ürituse tulevik...?
kas on lootust või võimalus, et üritus leiab uue tuleviku, mitte ei olnud tegu vaid ühekorde meenutusega? niipalju olen kuulnud, et vanad tegijad on nõus teatepulga edasi andma, ise aga mitte enam uut korraldama...
ja kui toimub, kas oleksite kolmekesi järgminegi aasta esinejad, kui pakkumine tehtaks?[:d:]

J.N.
Postitatud 2009-05-12 16:18:26. Tsiteeri

Tartu Muusikapäevad, juhul kui keegi viitsiks ja tahaks neid edaspidi veel korraldada, peaks olema eelkõige uue muusika ja uute trendide avaldumiskohaks, nagu nad kunagi tõeliselt olid.
Minu jaoks oleks ainult sel juhul asjal mõtet. Uut muusikat võivad väga vabalt luua ja esitada ka nn. vanad tegijad - peamine oleks ikkagi professionaalsus ja sisuline kvaliteet. Ilmselt peaks ka mingi zhanriline sfäär määratletud olema, kuigi selles pole ma enam väga kindel...
Mingit muusikalist surnuaeda a la "80-ndate estraadimuusika kammbäkk" mina küll kuulata vaadata ei viitsiks. Kui minevikust midagi üles kaevata, siis pigem olemuslikult tähenduslikku ja ajatut. Sellist muusikat on Eestis tehtud küll.

kriku
Postitatud 2009-05-12 19:22:22. Tsiteeri

ilmselt mõtlesin ka mina tartu muusikapäevade jätkumise all eelkõige just uue muusika
ja millegi omapärasema peale, kui lihtsalt mõned kontserdid...

nüüd oleks aga selline küsimus, et kas oleksid nõus vastama, juhul kui leiad aega, väikesele hulgale küsimustele, mis avaksid sinu kaudu 2009. aasta tartu muusikapäevu ja loomingulise trio kappel/nõgisto/steinfeldt tegemisi seoses sellega ja ehk ka tulevikuplaane...? justkui intervjuu (nimelt on mul koolis üks projekt, seoses millega peaksin läbi viima intervjuu ja siin sel puhul saaksin liita kasuliku väga huvitavaga), mida oleks vast siinsamas foorumis mugav läbi viia.

oleks vahva, kui saaksid nõusoleku korral märku anda, saaksin küsimusi täpsemlat moodustama hakata...

ette tänades

J.N. to kriku
Postitatud 2009-05-12 23:05:37. Tsiteeri

Jah, miks mitte...

kriku
Postitatud 2009-05-13 18:48:17. Tsiteeri

uhhti, sain mahti mõelda veidi küsimuste peale ja sellised need oleksid:

1. Üle pika aja toimusid taas Tartu Muusikapäevad, laval esinesid ka sina. Mis tunne oli taas viibida Vanemuise kontserdilaval? Tekitas see ka nostalgilise tunde, tõi meelde vanu aegu?

2. Milline on sinu eredaim mälestus kunagistest Tartu Muusikapäevadest?

3. Jäid ilmselt selle aasta üritusega rahule. Kas esines ka mõni artist, kelle esinemine jäi kohe paremini meelde? Tõstaksid kellegi esile?

4. Esinesid sel aastal koos Margus Kappeli ja Joel Steinfeldtiga. Olite esimesel päeval esimestena laval. Kuidas ise esinemisega rahule jäite? Kuidas publik teid vastu võttis?

5. Kelle idee see esialgselt oli, ühendada jõud triona Kappel/Nõgisto/Steinfeldt?

6. Oled mõlema muusikuga ka varasemast seotud, Kappeliga musitseerisid koos ansamblis Ruja ning Steinfeldt on esitanud sinu kirjutatud lood filmile „Arabella, mereröövli tütar“. Kuidas teie koostöö kolmekesi sujub? Olete loominguliselt ühel meelel?

7. Kas selle uue koosseisu näol oli tegemist vaid ühekordse projektiga või on plaan jääda eesti muusikamaastikule kauemaks püsima, ehk annate koguni plaadi välja? Või tegutsete edaspidi koos hektiliselt nagu ROSTA Aknad, et annate kontserte vaid teatud puhkudel-üritustel?

8. Vanemuises esitasite nii vanu Ruja lugusid kui ka uut loomingut. Uues koosseisus oled ilmselt pööranud uue lehekülje loomingulises elus. Kuidas ise tunned, milleni oled helilooja ja muusikuna jõudnud?

9. Kui järgmine aasta korraldataks taas Tartus Muusikapäevi, oleksite taas esinejad?

J.N.
Postitatud 2009-05-13 23:25:59. Tsiteeri

uhhti, sain mahti mõelda veidi küsimuste peale ja sellised need oleksid:

_1. Üle pika aja toimusid taas Tartu Muusikapäevad, laval esinesid ka sina. Mis tunne oli taas viibida Vanemuise kontserdilaval? Tekitas see ka nostalgilise tunde, tõi meelde vanu aegu?

2. Milline on sinu eredaim mälestus kunagistest Tartu Muusikapäevadest?

3. Jäid ilmselt selle aasta üritusega rahule. Kas esines ka mõni artist, kelle esinemine jäi kohe paremini meelde? Tõstaksid kellegi esile?

4. Esinesid sel aastal koos Margus Kappeli ja Joel Steinfeldtiga. Olite esimesel päeval esimestena laval. Kuidas ise esinemisega rahule jäite? Kuidas publik teid vastu võttis?

5. Kelle idee see esialgselt oli, ühendada jõud triona Kappel/Nõgisto/Steinfeldt?

6. Oled mõlema muusikuga ka varasemast seotud, Kappeliga musitseerisid koos ansamblis Ruja ning Steinfeldt on esitanud sinu kirjutatud lood filmile „Arabella, mereröövli tütar“. Kuidas teie koostöö kolmekesi sujub? Olete loominguliselt ühel meelel?

7. Kas selle uue koosseisu näol oli tegemist vaid ühekordse projektiga või on plaan jääda eesti muusikamaastikule kauemaks püsima, ehk annate koguni plaadi välja? Või tegutsete edaspidi koos hektiliselt nagu ROSTA Aknad, et annate kontserte vaid teatud puhkudel-üritustel?

8. Vanemuises esitasite nii vanu Ruja lugusid kui ka uut loomingut. Uues koosseisus oled ilmselt pööranud uue lehekülje loomingulises elus. Kuidas ise tunned, milleni oled helilooja ja muusikuna jõudnud?

9. Kui järgmine aasta korraldataks taas Tartus Muusikapäevi, oleksite taas esinejad?

_

1. Nostalgiatunne seoses muusikaga on mulle võõras asi. Ma võin nostalgitseda mõne noorpõlvemälestuse. sõbra või suhte üle - aga mitte kunagi seoses muusikaga. Ma ei arva, et vanasti oli rohi rohelisem ja tüdrukud ilusamad. Tartu muusikapäevadel esinemine pole ei RUJAle ega mulle isiklikult olnud kuidagi "eriliselt" oluline. Tore ja uhke küll - aga RUJA oleks mänginud neid lugusid niikuinii. Mulle meenuvad pigem minu arvates ebaõnnestunud projektid(Abielukantaat, Kitarrikontsert, Schubert, no ja mis asi see Roheline munagi nii väga oli), mida Igor Garshnek ja ka Alo Matiisen seal tegid, kus ma kitarri mängisin ja mida tagantjärele kuulata on natuke piinlik. No ei gruuvi see värk enam praegu - järelikult jama...
2. Esimesed Tartu Muusikapäevad olid kuidagi eriti armsad ja normaalsed - ja mitte sellepärast, et RUJA seal mingeid karikaid sai. Bänd mängis muusikat ja lihtsalt kõlas nii, nagu ma kujutlesin seda tahtvat. See on äärmiselt subjektiivne tunne...
3. Ma võtsin tänavusi muusikapäevi tegelikult väga easylt. Mulle meeldisid Contus Firmus ja Limited Edition. Mulle meeldivad sellised profilt ja hea tujuga tehtud asjad . Stiil pole mitte kõige olulisem. Pealegi leidsin veelkord kinnituse veendumusele, et Andrus Lillepea, kellega mul on au Led R - is lavalaudu jagada - vapustav trummikangelane. Parim, kellega mul on õnnestunud koos mängida.
4. Mulle tundus, et publikum võttis meid hästi vastu. Mulle endale ka meeldis. No mida veel tahta?
5. Tartu muusikapäevade programmijuht Jaan Habicht helistas nii mulle kui Kappelile ja palus järele mõtelda, et kas me tahaksime midagi mängida. Ta pidas silmas põhiliselt Marguse lugu Ei mullast, mille ta oli kirjutanud kuidagi stsenaariumisse või nii. Joel Steinfeldt oli minu idee. Pidasime Margusega telefoonitsi paar minutit aru ja ka temale meeldis, et laulab Joel.
Muidugi otsustasime me kohe peale esimest kokkusaamist triona, et teeme täiskavaga etteaste.
6. Selleks, et midagi head sünniks, ei pea muusikud sugugi kõiges ühel meelel olema. Vastupidi - erinevad lähenemisnurgad tehtavale avardavad mänguruumi ja teevad asja põnevamaks. Olen alati niimoodi arvanud ja leidsin ka seekord oma veendumusele kinnituse. Oluline on hea tahe ja soov koos tulemuseni jõuda. Veel üks päev enne esinemist tegi Margus ettepaneku üks oma lugu kavast välja võtta, mis polnud päris nii kõlama hakanud kui me lootsime. Ta ei heitnud küll mulle midagi ette - aga ma tundsin, et viga võib olla minus, kes polnud suutnud kidrapartiid veenvalt disainida. Me peame selle kallal edasi töötama. Ja see on normaalne! Ainult lambad on kõiges ühel meelel. Aga näevad ikka lollid välja.
7. Mina kujutlen küll meid juba õige varsti avalikult koos mängimas. Ka plaadi arvan ma, et anname veel sellel aastal välja. Mind on see kooslus tohutult inspireerinud.

8. Ma viilin otsesest vastusest kõrvale ja ütlen, et muusika on minu jaoks protsess. See jätkub
ja mul on hea meel jälle mõned laulud kirjutada. Kas need kellelegi ka korda lähevad - näeb hiljem...

9. Jah, miks mitte. Kui ma tunnen, et midagi hinge taga on ja et see laval veenvalt välja tuleb.
Mingi tähtaeg võib iseenesest väga mobiliseeriv olla.

...tänan küsimute eest!

kriku
Postitatud 2009-05-14 19:45:09. Tsiteeri

veel suurem tänu vastuste eest!

Veiks
Postitatud 2009-05-21 21:54:40. Tsiteeri

Kuidas hindad Heini Vaikmaa muusikat? Nt instrumentaallugu "Merdiaanid"?

Veiks
Postitatud 2009-05-21 21:59:06. Tsiteeri

Vabandust näpuka pärast, lugu on loomulikult "Meridiaanid"

J.N. to Veiks
Postitatud 2009-05-22 22:09:43. Tsiteeri

Heini on väga cool helilooja. Mahavoki "live" esinemistel on aga selline spetsiifilie keemiline stuudiolõhn juures tänu backingtracki ja ohtrate sünteetiliste soundide tarvitamisele. Lavaline kuvand aga paistab välja umbes ...nagu korralikud maainimesed naudiksid suurlinna virr-varri ja neoontulesid...Omamoodi muidugi romantiline.
Ma otsin muusikast lihtsalt hoopis midagi muud, et sellest väga vaimustuda. Asi kõlab minu jaoks liiga 80-nendate värgina. Muusika tajumisel sõltub väga palju sellest, mida tunnetada juurtena.
Olen üha enam vaimustunud autentsest bluesist ja veel kaugemale minnes - keskaja traditsioonist. Absoluutsest selgusest ja minimalismist väljenduses.

J.N. to foorum
Postitatud 2009-05-22 22:16:27. Tsiteeri

Kas foorumlased ei suunaks oma tähelepanufookust ka näiteks Rein Rannapile, Margus Kappelile ja Igor Garshnekile? Priit Kuulberg, Toomas Rull, S.P. Gulliver, Indrek Patte, Tiit Haagma? Ma arvan, et nende nägemus RUJAst võib olla täiesti erinev minu omast. See oleks minulegi huvitav lugeda.
Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et see siin on nagu minu mingi sooloprojekt või egoistlik blogi.
Kahtlemata vastan ma edaspidigi Teie asjalikele küsimistele...
Jaanus Nõgisto

kalle
Postitatud 2009-05-23 22:21:47. Tsiteeri

Oleks huvitav mõne rea rohkem teada saada...

Kas autentne blues - on see näiteks Robert Johnson? Tema lugusid mängivad- tõlgendavad väga paljud tänapäeval, isegi pühendatud albumid välja antud (Green, Clapton).

Kas keskaja teema alla läheb näiteks Blackmore's Night? Hortus Musicus?

Kindlasti oleks küsida ka Rannapilt, Kappelilt jne, kas nad ka vastamas on? Kas nad selle foorumi lugejad-vaatajad üldse on?

J.N.
Postitatud 2009-05-25 17:58:21. Tsiteeri

Jah, Robert Johnson ja J.L.Hooker ja Muddy Waters ja jms. Ühe "Guitar Playeri" vahel oli CD "Early Blues Roots of Led Zeppelin", kus on ridamisi selliseid ühe näpuga ja pudeliga kitarri mängivaid neegreid, kelle emotsionaalsusest ma praeguseni võlutud olen.
Ritchie projekt on ka erakordselt põnev - aga see on siiski selline kunstmuusika rohkem - Hortus Musicus ja Andres Mustonen on minu imetlusobjekt olnud aastakümneid - ja mitte ainult muusikalises mõttes, vaid ka suhtumise tõttu tehtavasse.
Ma ei näe põhjust, miks Rannap, Kappel või Garshnek ei võiks Teie küsimustele vastata.
Kappel - hille121@hotmail.com; hille@hot.ee
Garshnek - garshnek.igor@gmail.com
Rannap - rein@rannap.ee
Patte - indrek.patte@mail.ee
Kutsuge nad platzile ja andke tuld!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Tarmo
Postitatud 2009-05-27 14:21:58. Tsiteeri

Küsiks ka ise mõne küsimuse.
1. Mihkel Raud ütles mingis intervjuus umbes nii: Eesti muusikas olid 70-d ülihead, 80-d natuke nõrgemad, 90-d lausa jubedad ja käesolev kümnend taas head. Kas jagad seda arvamust?
2. Natuke sarnane küsimus: olen kuulnud-lugenud päris mitme inimese seisukohta, et lääne musas oli kõige jõledam aeg 80-d; et ehkki tehti muidugi ka väga häid asju, meenuvad esimese asjana nö. pededisco a la Modern talking ja hair metal nagu Europe. Mida arvad?
3. Kui mõni Su kunagine bändikaaslane teataks Sulle, et kavatseb kirjutada "Musta pori näkku" laadse raamatu, kus pearõhk Rujal ja seega ka Sinul, siis mida asjast arvaksid? Kas oleks seiku, mida paluksid raudselt välja jätta?
4. Eelnevalt küsiti Su kirjanduslike lemmikute kohta, küsiks ise sama asja filmikunsti koha pealt?

Tarmo
Postitatud 2009-05-27 14:42:29. Tsiteeri

Ahjah, meenus, et osalesid purjelaevaga Lennuk ümbermaailmareisil. Kuidas seda tagantjärgi meenutad, mis oli kõige raskem, mis jättis kõige kirkama mulje?

J.N. to Tarmo
Postitatud 2009-05-27 20:57:17. Tsiteeri

Küsiks ka ise mõne küsimuse.
1. Mihkel Raud ütles mingis intervjuus umbes nii: Eesti muusikas olid 70-d ülihead, 80-d natuke nõrgemad, 90-d lausa jubedad ja käesolev kümnend taas head. Kas jagad seda arvamust?
2. Natuke sarnane küsimus: olen kuulnud-lugenud päris mitme inimese seisukohta, et lääne musas oli kõige jõledam aeg 80-d; et ehkki tehti muidugi ka väga häid asju, meenuvad esimese asjana nö. pededisco a la Modern talking ja hair metal nagu Europe. Mida arvad?
3. Kui mõni Su kunagine bändikaaslane teataks Sulle, et kavatseb kirjutada "Musta pori näkku" laadse raamatu, kus pearõhk Rujal ja seega ka Sinul, siis mida asjast arvaksid? Kas oleks seiku, mida paluksid raudselt välja jätta?
4. Eelnevalt küsiti Su kirjanduslike lemmikute kohta, küsiks ise sama asja filmikunsti koha pealt?

1 ja 2. Ma ei julgeks nii lihtsustada ja anda hinnangut kümnendite kaupa nii spetsiifilisele protsessile nagu pop-muusika. Enamus sellest zhanrist on niikuinii täielik põhk, kaob paari- või paarikümne aasta(mõni vahe nüüd?) pärast kus kurat ja jumal tänatud. 70-ndad on läänes olnud minu ettekujutust mööda väga loominguline ja uusi trende genereeriv aeg. See võib olla ka ainult minu subjektiivne luulu.
Igal juhul ei laiendaks ma seda mingi spekulatiivse analoogia põhjal Eestile. Eestis on alati domineerinud nn "peegelduse peegeldus" - ja mida muud need eesti 70-ndate saurused Mess, Ornament, Ruja, Psyhho, või Fix siis üldistavalt vaadates ikka rohkemat on? Kui asjale vaadata täna, väga karmi pilguga, eriti kriitiliselt ja teades nüüd asjade juuri. Kuulake seda muusikat - ja müüt võib kokku kukkuda! Palju tähtsam on, et need bändid tähendavad midagi ainult lokaalses ja ajalises kontekstis. See muusika on tähtis eelkõige eestlastele ja täiesti võimalik, et midagi sellest mäletatakse veel paarikümne aasta pärast. Samal põhjusel nagu ikka on veel elus inimesi, kes tõemeeli arvavad, et Saaremaa valss või Õige valik on geniaalsed heliteosed ja Valgrest paremat heliloojat pole enam sündinud... On ju absurdne? Enamik popmuusikat vajub igavesse unustusse koos põlvkonnaga, kes seda tarbib. Olgu selle ümber tekkinud või ehitatud ideoloogiline müüt või õigemini öeldes meediamull nii suur kui tahes. Tõeliselt head muusikat on samas tehtud igal ajal - aga selle äratundmiseks läheb kauem aega kui kestab Meie Mehe või Eurovisiooni levitatava saasta eluiga.
3. Ma ei imestaks kui Rannap või näiteks Garshnek ühel päeval suurteks kirjameesteks hakkavad ja oma nägemusi protsessist nimega RUJA raamatutena väljendama hakkavad. Olgu selle põhjuseks vajadus arveid klaarida, pidev rahahäda, edevus või kurat teab mis. Kindlasati neelatakse see sama libedalt alla kui see nn "rockooper". Eesti on vaba maa ja igaüks võib kirjutada mida parasjagu tahab. Mul ei ole midagi häbeneda ega vajadust ei paluda ega keelata midagi sealt välja jätta. Tõde on selle bändi mõõtkavas väga mitme otsaga asi ja sõltub vaatenurgast. Ainus tõde on seal muusika. Isegi Must ronk ja Doktor Noormann on osa tõest. Muu on varjude mäng.
4. Muidugi on mul mõned erilised lemmikud filmikunstis:
1. Forrest Gump
2. Pulp Fiction
3. Das Boot

1. Ideaalmaastik
2. Sügisball
3. Ameerika mäed

tänan inspireerivate küsimuste eest...

J.N. to Tarmo
Postitatud 2009-05-27 21:41:28. Tsiteeri

Ahjah, meenus, et osalesid purjelaevaga Lennuk ümbermaailmareisil. Kuidas seda tagantjärgi meenutad, mis oli kõige raskem, mis jättis kõige kirkama mulje?

Mulle kui purjetajale olid need kaks etappi - Buenos Aires ......Valparaiso ja Oostende.....Tallinn, kuidas seda öeldagi - absoluutne unelm.
Jumal ja "Lennuki" kapteni Mart Saarso ettevaatlik tarkus tagasid selle, et raske füüsilises mõttes ei olnud. Kap Hoorn on purjetajale sama, mis mägironijale kõik planeedil Maa kõrguvad mäetipud kokku. Ushuaia - linn, mis promob end sloganiga " The End of the World" oli ehk kõige teravam elamus. Nädalakene Puerto Edenis, kus me kohaliku külameeskonnaga jalgpalli mängisime ja 6 :1 neilt tappa saime ka. Mina andsin söödu mille Pruuli väravaks realiseeris. Läheb vist igavik, kuni eesti jalgpallurid seda saavutust kordavad. Tõsiselt. Juunikuus on kõik neli osa minu tehtud dokumentaaltelesarjast " Eesti lipp ümber maailma" ETV-s taas kordusena järjest eetris. Mis ma siin ikka rohkem kirjeldan...seal on kõik näha.

kriku
Postitatud 2009-05-28 23:09:22. Tsiteeri

ega etendusest 'johnny' pole säilinud mingeid pilte...? või postereid/afišše, kui neid sellele lubatigi teha...?

J.N. to kriku
Postitatud 2009-05-29 11:21:17. Tsiteeri

See on isegi veider, et Johnnyst pole minu arhiivis küll ühtegi fotot. Ka mingit afishi ma ei mäleta. Äkki on midagi Linnateatri - kunagise Noorsooteatri õigusjärglase kultuurkihi hulgas. ma ei usu, et seda protsessi keegi ei jäädvustanud.

Märt
Postitatud 2009-06-24 22:37:56. Tsiteeri

Milline oli/on Ruja liikmete muusikaline haridus? Kas hiljem Kappeli ja Igori aegade kirjutati ka partiid nooti välja või oli tegemist Rannapi nö "kiiksuga"?

J.N. to Märt
Postitatud 2009-06-25 20:20:21. Tsiteeri

Enamus Ruja liikmeid on siiski muusikaliselt haritud. Rannapil polnud mingit erilist "kiiksu" - samamoodi nagu tema on partiid välja kirjutanud kõik Ruja heliloojad. Proovides tehti asju ümber ja muudeti vajalikus suunas. Võibolla ainuke, kellel akadeemilises mõttes muusikaharidus puudub olen mina - aga see ei tähenda, et ma ei tunneks nooti ja ei oskaks sellest mängida või ei orienteeruks muusika professionaalses keeles. Minu õpetajad on olnud teised bändiliikmed ja need õpetajad on olnud head. Samamoodi nagi RUJA on töötanud enamus maailma rockbände ja ma ei näe mingit põhjust häbeneda...

Märt
Postitatud 2009-06-25 22:36:37. Tsiteeri

Jumala eest, olegi vaja häbeneda. Uhkust on vaja tunda. Minu küsimus oli lihtsalt ajendatud mõttest, et tol ajal ju ei olnud laptope, Sibeliuseid jms IT vigureid, mis noodi kirjutamise ja selle muutmise mugavaks teevad. Käsitsi tervele bändile partiid välja kirjutada ning neid proovide käigus muuta, tundub väga töömahukas, kui samas näitab, millise põhjalikusega asja tehti. Iga noot kirjutati väja. Müts maha!

J.N. to Märt
Postitatud 2009-06-26 12:13:44. Tsiteeri

Töömahukat ei ole selles rohkem kui ükskõik millises tegevuses, mida väga teha tahetakse. Rannapi lugude noodid olid ehk kõige üldisemad ja jätsid vähemalt 80-nendatel kidramängijale väga palju ise teha. Bass ja drms olid suht täpsed ja on olnud seda kõikidel RUJA perioodidel.
Enamus klavhkamehi(peale Kappeli) ei tundnud eriti kidraspetsiifikat ja seal tuli ise rohkem nikerdada.

Liisu
Postitatud 2009-07-02 20:44:20. Tsiteeri

Tsau:)

Tahtsin teada, et kas jäid rahule rockooper Ruja etendusega, kus Risto Kübar jäljendas sind?
Või oleks pidanud keegi teine olema? Kas näitlejad käisid teie juures ja teie õpetasite neile oma nö olekut?

Liisu
Postitatud 2009-07-02 20:45:59. Tsiteeri

Tahtsin öelda, et mina olen 12!!! :)

J.N. to Liisu
Postitatud 2009-07-08 12:08:36. Tsiteeri

Rockooper RUJA oli väga nummi ja oi kui cool! Risto Kübar oli nunnu ja tegi mind shefilt järele.
Ole ikka tubli, Liisu!

Siim L
Postitatud 2009-07-09 20:43:24. Tsiteeri

Tervist,

1.Mida arvate kunagi tegutsenud ansamblist Radar ? Mõtlen just nende instrumentaalmuusikat,mitte saateansambliks olemist Joalale.

2.Kas suuremas osas oli see Lääne muusika professionaalne jäljendus või oli klahvpillimängija S.Pedersen ja ülejäänud ansambel väga andekas ja tegid midagi uudset?

Teatavasti ei saanud tol ajal pillimehed väga palju Lääne muusikat kuskilt kätte.Siiski mängiti Billy Cobhami ja muude tegijate muusikat.

3.Kust saadi sarnaseid ideid ja nö. "õpiti seda rida mängima"?

Siin foorumis on öeldud ka seda,et Radar on lihtne koopia Läti bändist Zodiak,kuid minu arvates on nad siiski erinevad.
Radari muusika on tõsiselt võetav 80-ndate fusion ning Zodiak meenutab rohkem gruppi Space.

Suur tänu,

Parimat !

Liisu
Postitatud 2009-07-10 21:45:14. Tsiteeri

Tsau jälle:D

Minu arust oli ka Risto Kübar päris äge:)

Igatahes tahtsin ka seda teada, et kas Rannap oli kunagi samasugune, nagu Võigemast teda jäljendas?:D Tore, et ennem vastasid:)

Taavi
Postitatud 2009-08-02 03:15:03. Tsiteeri

Kas sattusid vaatama Rannapi minituuri "Ilus maa"?
Kui "jah" siis milised on muljed?
Mida arvad Taavi Petersonist, kui lauljast?

margus kiis
Postitatud 2009-08-05 00:37:12. Tsiteeri

Kuulasin nüüd esimest korda 1986 salvestatud raadiosaadet "Muusikatund" (Rujaga), milles lasti ka lugu "Valgusemaastikud". Selles versioonis oli raske Alenderi häält ära tunda, pigem meenutas vokaal Toomas Rulli dramaatilist tenorit. Kas om võimalik, et Rull laulis ka mõne versiooni sisse?

kriku
Postitatud 2009-08-06 13:27:15. Tsiteeri

tervist!
mind huvitab, et kas Ruja lugude 'Mis saab sellest loomusevalust?' ning 'Ahtumine' stuudiosalvestused ka millalgi kuulajaile ilmuvad ? huvi nende kahe loo võimalike versioonide vastu on seda suurem, et mõlemad on kirjutatud ühe mu lemmikluuletaja, A. Alliksaare sõnadele...

kriku
Postitatud 2009-08-07 13:17:31. Tsiteeri

tere jälle !
kaks küsimust potsatas eelmisele kohe järele . . .
esimene oleks, et mis ürituselt või kontserdilt pärineb pala 'Mis saab sellest loomusevalust?' salvestus, mis ilmus Ruja kogumikul ?

teine oleks, et kuidas edeneb koostöö Kappeli ja Steinfeldtiga . . . ?
ja kas plaadi väljaandmine mõlgub ikka mõtteis ?
sest 'Päikeselinn' ja 'Eesti kuningriik' on küll tõeliselt head lood ja huviga ootan teisi :)

Liisu
Postitatud 2009-08-07 19:24:30. Tsiteeri

Tere jälle, mul tuli üks idee :D

idee siis selline, et mis te arvaks, kui toimuks kontsert see aasta Estonia katastroofil hukkunute või siis vähemalt Urmas Alendri mälestuseks. Möödas on juba 15 aastat ja ma arvan, et see oleks ju ikkagi igati mõeldav. Võiksite esitada häid Ruja laule, mõelge, et paljud polegi näinud Ruja päris-elus. Näiteks mina pole. Mul pole ausalt õrna aimuga, milline näeks praegu Haagma välja :D Muidugi ma usun, et see võib nõme idee olla, aga mina sõidaks Tarust KOHE Tallinnasse, et Ruja kuulata :D

J.N. to kriku ja lii
Postitatud 2009-09-29 11:27:33. Tsiteeri

Tere jälle!
Ma ei usu, et RUJA Estonia katastroofiga seoses veel midagi ette võtab. Meie tegime oma kontserdi 1994 aastal ära. Mul oli hea meel näha, et meie muusikat esitavad täiesti uued tegijad ja eriti põnev on mul minna vaatama kuidas minu lapsepõlvesõber Ain Varts minu mängitud lugusid mängib. Margus Kappel on asjaga isegi klahvkamängijana seotud. Kappel-Nõgisto-Steinfeldt projekt ei ole toimima hakanud - pidasin aru ühe plaadifirma funktsionääriga ja tema pessimistlikku prognoosi kuuldes otsustasin asja nii öelda "ootele jätta". Praegu pole jah vist õige aeg uute ja ambitsioonikate projektidega lagedale väljale tulla.
Jaanus Nõgisto

J.N. to mkiis
Postitatud 2009-09-29 15:08:02. Tsiteeri

Tegin selle loo (Valgusemaastikud) kõigepealt ühe Eesti Telefilmi dokumentaalfilmi jaoks ja seal lauliski Toomas Rull.
Nii, et tähelepanek jumalast õige...

J.N. to kriku
Postitatud 2009-09-29 15:24:56. Tsiteeri

Mõlemad lood on avaldatud kogumikul Need ei vaata tagasi. Lugu nimega Mis saab sellest loomusevalust on üks esimesi minu lugusid(1976) mille ma komponeerisin klaveriga ja panin püüdlikult noodikirja. Sellest loost oli jah üks variant, mis salvestati veel 2-relise magnetofoniga ja kus mängis trummi Gunnar Graps. See variant ei olnud jälle minu arvates nii tehnilistel kui muusikalistel põhjustel avaldamiseks kõlbulik. Olen ka ise olnud kunagi Artur Alliksaare suur fänn ja arvan senini, et see mees panigi aluse moodsale luulekeelele Eestis.

V. L.
Postitatud 2009-10-06 12:33:04. Tsiteeri

... dokumentaalfilmi jaoks ja seal lauliski Toomas Rull.

Kui nii, siis oleks huvitav teada selle fimi nime ja seda, kas see laul sinna ikka jõudis?

Ja kas polnud mitte nii, et algsel esitusperioodil (nagu siin http://ruja.ee/Galerii/15/) teadustati selle pealkirjaks "Eestimaa"?

Viktor

J.N.
Postitatud 2009-10-08 20:52:06. Tsiteeri

See oli igatahes Peep Puksi dokumentaalfilm - kui ma õigesti mäletan pealkirjaga "Eestimaa linnulennult"
Ma ei mäleta küll mingit jama selle lauluga seoses. Aga see võis ka olla - sel ajal oli TV-s keelatud sõna Eestimaa...

V. L.
Postitatud 2009-10-09 00:54:29. Tsiteeri

See oli igatahes Peep Puksi dokumentaalfilm

Tänan!
"Eesti Telefilmi" asjade kohta ei leidnud hetkel kuskilt pidepunkte.

Ega ma mingit jama ei kahtlustanudki - lihtsalt tundus, et tihti olid lauludel algselt "tööpealkirjad", milliseid ka kontsertidel välja hõigati ja alles hiljem kinnistusid "paberite vormistamise käigus" ametlikud, kui üldse.

Kuidagi ei leia laulule "Torm" (? / ?) sulgudesse midagi asisemat:

Muistsetel mägedel põlevad lõkked
ratsurid puhkavad
päike on vaond
väsimus teele meil veeretand tõkked
roidumus kontides
mõtteis veel kaos

Kas sellisega seoses võiks meenuda miskit?

J.N.
Postitatud 2009-10-09 15:02:19. Tsiteeri

Kusagil 85-86 oli Igor Garshnekil Tormi nimeline lugu, mis asja bändile seadmise käigus aktsepti ei leidnud ja vanamoodsana kõrvale jäeti. Ei mäleta rohkem.

V. L.
Postitatud 2009-10-11 12:09:03. Tsiteeri

Kusagil 85-86 oli Igor Garshnekil Tormi nimeline lugu ...

Tänan! Ajaliselt klapib!
Kahju, et alajaotus "Küsi Igor Garšnekilt" on määratud jääma ühekülgseks.

Proovin küsida "asjade bändile seadmise" teemal.
Teatavasti on Ruja tuntuim kaver "Rännulaul", aga nagu selgus teemast http://foorum.ruja.ee/Teema/710/, oli siiski ridamisi asju, mis erinevatel aegadel "ära tehti". Tundub, et 85-86 tehti nii sagedamini kui varem.

Kuidas üldse käis laenlugude repertuaari võtmine? Kas oli keegi tüüpiliseks initsiaatoriks ja milline võis olla motivatsioon/argumentatsioon? Kas algmaterjali valik (LZ, RS, Yes) annaks pildi ka bändi kuulamiseelistustest ja lemmikutest või iseloomustab see rohkem mõnda üksikisikut?
Kas neid esitati siis tüüpiliselt eestindatuina ja kes tegi tekstid?

Ja lõpuks veel küsimus päris konkreetse asja kohta.
Kes mängis saksofoni loos "Truu mäger"?

Viktor

J.N. V.L.
Postitatud 2009-10-12 11:58:29. Tsiteeri

Jah, Garshnek on küsimustele vastamisega uimasevõitu - ega ma ei tea täpselt millele ta aeg kulub. Ruja pole eriti midagi kaverdanud. Rännulaul, Long Distance ... mis ta seal oligi olid Rannapi ja Arderi naljad. Brown Sugar tehti Arderi poolt tegelikult Siiri Sisaskile saate Kaks takti ette,s laulmiseks. Ruja mängis seda inglise keeles paar korda hiljemgi. Fool in the Rain, Rock & Roll, mõni Police asi jms. tehti lihtsalt oma lõbuks jämmimiseks ja soundtshekiks.
Polnud meie profiil kaverdada.

J.N. to V.L.
Postitatud 2009-10-12 12:02:35. Tsiteeri

Ah jaa...Truud Mäkra mängiti kord avalikult ja naljana TPI kontserdil kusagil 85 aastal Siis oli bändi manager Mati Valdaru. Eks ta kippus lavale saxi mängima ka. Seekord lasti. Sax ei kuulu RUJA instrumentaariumi hulka samamoodi nagu seda laval mängiv manager. Seda lugu me lindistanud küll ei ole.

V. L.
Postitatud 2009-10-13 13:24:14. Tsiteeri

Tänan!

Ruja pole eriti midagi kaverdanud. Rännulaul, Long Distance ... olid Rannapi ja Arderi naljad. Brown Sugar ... Fool in the Rain, Rock & Roll, mõni Police asi jms. tehti lihtsalt oma lõbuks jämmimiseks ja soundtshekiks.
Polnud meie profiil kaverdada.

Nojah, nii ma olengi aru saanud, et polnud. Samas, tuleb neid juba kokku tosinajagu ja kindlasti on mõni kehvemini meenuv veel nimetamata. Kui aga kontserdil esitati, siis oli lõbu ka kuulajate poolel, vaatamata sellele, et polnud profiil.
Enamus neist paistavad paigutuvat Rannapi ja Garšneki perioodidesse, aga "Ocean" 1979 võiks olla Kappeliga tehtud. Kas sedasi?

Ja "Rännulaul" on lisaks ka stuudioversioonis tuntud. Kas ainukese sellisena antud nimekirjast?

Seda lugu me lindistanud küll ei ole.

Kahju. [:smile:]

J.N. to V.L.
Postitatud 2009-10-13 19:26:15. Tsiteeri

Ocean esitati telesaates Muinaslood muusikas - ja Kappel selles loos üldse ei mänginud.

V. L.
Postitatud 2009-10-14 23:38:42. Tsiteeri

Ocean esitati telesaates Muinaslood muusikas - ja Kappel selles loos üldse ei mänginud.

Eks ma pidasin rohkem silmas kaverite esitamist Kappeli perioodil üldse, aga see ei ole nüüd küll nii tähtis, et uuesti üle hakata küsima.
Üldse näib, et laenlugude teema läheb ainult mulle korda, kui kadunud Sudakut mitte arvestada, seepärast jätkan ehk mõni teine kord.

Apaatia foorumis on lausa masendav ja Ruja poolel eriti.
Ka lõpukuulutajad on juba kohal: http://ruja.ee/Laul/215/
Sellegipoolest palun vaadata http://foorum.ruja.ee/Teema/710/ lõppu kirjutatut.

Tänan vastuste eest!

Viktor

Rauno
Postitatud 2009-10-22 09:10:01. Tsiteeri

Väga huvitav ja meeldiv lugemine siin. palju üllatusi (et hr.Nõgistole meeldib näiteks vanem ja ka viimane Metallica:)). Tahaks väga teada kas ja kuidas Nõgistole meeldivad sellised bändid nagu: Porcupine Tree, Dream Theater , Tool , Opeth ja Frost*?

J.N. to Rauno
Postitatud 2009-10-22 20:05:37. Tsiteeri

Dream Theatre ja Opeth meeldivad mulle eelkõige süsteemiloovate nähtustena. Ma ei ole üldiselt väga selline proge-metali fänn aga usun millegipärast, et mõistan nende taotlusi mingil määral.
Imetlen ka nende energiat ja professionaalsust nii keerulise ja konstrueeritud muusika läbielamisel.

Rauno
Postitatud 2009-10-26 23:07:09. Tsiteeri

Rõõm vastuse üle ... Ma ei oleks ennem osanud ette kujutada et see nn.proge-Metallica ka hr.Nõgistole istub aga väga lahe... et selline vana rokiautoriteet kuulab ka selliseid ägedamaid asju teeb ainult rõõmu, Viimaseid küsimusi: kas Kings's X ka meeldib?äkki on ühiseid lemmikuid ka selliste bändide osas nagu Alice in Chains,Soundgarden,Faith No More, Ministry,NIN, Radiohead, Muse?OK, kui ei siis palun andke teada mingeid oma uuemaid lemmikuid...:)

J.N. to Rauno
Postitatud 2009-10-30 20:54:08. Tsiteeri

Radiohead ja Faith no More on mullegi meeldivad bändid.

Raal
Postitatud 2009-11-16 16:22:39. Tsiteeri

1. Kui oleks võimalik teha kontsert, kus keegi üle maailma tuntud bändidest oleks Rujale soojendusbändiks, siis millise bändi Sa valiksid Rujale soojenduseks?

2. Millisele bändile võiks Ruja Sinu meelest olla soojendajaks?

3. Kui olud oleks olnud teised ja Ruja oleks saanud liikuda maailmas ning laulnud inglise keeles, siis mitu miljonit plaati oleks võinud olla Ruja läbimüük?

J.N. to Raal
Postitatud 2009-11-19 10:36:12. Tsiteeri

1. Ruja ei vajanud "soojendamist" sarnaselt Led Zepi- Yesi- või Genesisega. Ruja kontserte - olgu siis "soojendajaga" või ilma - ei ole lähemas tulevikus küll ette näha...Huvitav tagasivaade muusikaajaloole - Led Zep oli kunagi Iron Butterfly soojendajaks palgatud - see bänd ei jõudnudki lõpuks peale, sest Zep mängis mitu tundi ja publikum ei lasknud neid lavalt ära. Yes oli oma esimesel USA tuuril ansambli Mamas & Papas soojendaja. Huvitav, kas keegi tänapäeval teab sellisy bändi?
2. Venemaal tuuritades sattus Ruja mõnikord sellisesse positsiooni. kus tõesti oldi nn "soojendaja" rollis. Mashina Vremeni, Kruiz ja mõningad segase kavaga galakontserdid olid siis selliseks põhjuseks või nii. Kuna minu teada Ruja ei anna avalikke kontserte, siis on Teie küsimus päevakorrast maas...
3. copy-paste minu vastusest eelpool:
Ajalugu - isegi mitte muusikaajalugu, kuhu RUJA nüüd mingil moel isegi kuulub, ei tunne kahjuks mõistet "oleks". Me ei saa kunagi teada missugune - ja kas üldse oleks olnud RUJA muusika mõju vaba maailma kontekstis. RUJA on puhtalt Eesti kultuuriruumi nähtus hoolimata enamuse sinnakuulunud muusikute kosmopoliitilisest ja laiemast ambitsioonist. Küllap see nii peabki olema. Mina küll ei tunne mingit kompleksi sellepärast, et ei suutnud oma visiooni kosmosesse kiirata. See on üldse keeruline probleem, ei usu, et näiteks Ultima Thulegi tänu oma bluesi juurikale ja just eriti tänu sellele - tähendaks mujal maailmas midagi rohkemat.
Sellise algupäraga muusikat on ju läänes avaldatud kilomeetrite viisi. Üks rohkem või vähem...
Ruja muusikas on erineval ajal vilksatanud mõndagi unikaalset ja ka maailma mastaabis lausa kordumatuid ideid. Realiseeritud on see paraku tehnilise kiviaja tasemel. Me mõistsime seda vastuolu juba seda muusika tehes. Meil polnud valikuid. Tegime nagu võimalik oli.
Võimalik, et vajadus kodeerida oma sõnumit nõukogude võimu eest tegi meid kunstilises mõttes mitmetähenduslikumaks ja universaalsemaks. Tänapäeval selline vajadus puudub...ja mõttelaiskus on kergem tulema. Globaalses mõttes edukad on tõesti enamikus inglisekeelsed laulud ja artistid. Stardipunkt on neile ju soodsam. Raha turunduseks ropult. Andekaid inimesi nagu muda. Enamus eesti "proffe", mina kaasaarvatud - ei küüni tehniliselt California tänavamuusiku tasemele. Kurb - aga pidulik.
Aga õnneks on RUJA-s midagi suuremat kui muusika. See, et me kõigest hoolimata tegime selle ära.

ago
Postitatud 2009-11-19 13:29:49. Tsiteeri

Ma ei ole päris kindel, et olete jätnud vastamata Taavi 02.08.09 esitatud küsimusele, sest ei soovi seda teemat puudutada, pigem eeldan, et see küsimus jäi märkamata.

1. Kas Te olete kuulanud kantaate "Ilus maa" /"Taevas ja maa", mida Rein Rannap sel aastal koos "Kosmikutega" esitas ? Kui jah, siis milline on Teie arvamus ? Kumb "Ilus maa" (kas vana või uus) on Teie arvates parema tulemusega ?

2. Kui võrrelda ansambleid "Ruja" ja "Kosmikud", siis mis on need nüansid, mille poolest nad erinevad ja mille poolest nad sarnanevad, mis on ühe tugevused või nõrkused teise suhtes ?

3. Olete kirjutanud siin foorumis võimalikest koostööplaanidest Rein Rannapiga. Kas need plaanid saavad teoks või on unustusehõlma vajunud ? (Kas need ei olnud seoses eelnimetatud kantaatidega või jõulutuuriga, millele Rein Rannap läheb nüüd koos Riho Sibulaga ?)

Tänaseks on need kantaadid "Ilus maa"/"Taevas ja maa" ka CD-na välja antud http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27195

Raal
Postitatud 2009-11-22 17:35:20. Tsiteeri

Enamus eesti "proffe", mina kaasaarvatud - ei küüni tehniliselt California tänavamuusiku tasemele.

Raske uskuda, et eesti profid, Teie kaasarvatud, jääte alla California tänavamuusikutele.
Arvo Pärt on süvamuusikas maailmanimi.
Tallinna Kammerkoor sai Grammy.
Peeter Jalakas ja Sasa Pepeljajev lavastus Luikede järv sai Bessi auhinna, mis on USAs kõrgeim tunnustus tantsu alal.
Eesti võitis Eurovisiooni.
Bedwetters võitis MTV konkursi.
Kerli Kõivu album sai USA Billboardi tabelisse.

Kui eesti süva- ja popmuusika on maailmatasemel, siis millest Teie tagasihoidlikus eesti rocmuusika suhtes?

J.N. to ago
Postitatud 2009-11-23 20:44:01. Tsiteeri

Vabandan, et vastan alles nüüd...
1. Muidugi olen ma kuulnud neid kantaate. Nii lives kui CD-lt. Korduvalt. Ilus maa on üks selgeima joone ja mõjuvaima sõnumiga heliteoseid nii Eesti kui Rannapi mastaabis. Väga hea lugu!
Selle teise viguri - "Taevas ja maa" vastu ma midagi peale võõrastuse ei oska tunda. Nii muusika, teksti kui live- ettekande kohta. Ma ei saanud üldse aru sellest akadeemilisest, veidrast ooperlikust jaburdusest ja kahe meeslaulja omavahelistest suhetest. Vajalikkusest rääkimata.
See on minu subjektiivne mulje. Loo põhiline kujund ei tööta ja ühtegi meeldejäävat meloodiat ma ei tuvastanud. Mis on Rannapi käekirja tundes väga-väga veider. Ei tahaks küll ülekohtune olla - aga lugu tundus tellimuse peale tehtud "kähkukana". Ja see pole isegi mitte naljakas.
2. Ruja ja Kosmikud on pärit üdini teistsuguse taustaga maailmast. Muusikalises mõttes pole seal midagi ühist. Ma saan aru küll, et mehed on pidanud ropult tööd tegema selle materjali omandamiseks. No mida selle peale öelda? Jõudu! Noored mehed...huvi on....
Hoopis eriooper on Kosmikutes nende kantaatide ettekandmiseks palgatud abijõu, Laur Joametsaga.See vennike on absoluutselt super! Ma ei ole pärast Andres Põldroo pildilt kadumist nii sheffi traadimeest näinudki. Olen tema fänn.
3. Me ei ole omavahel rohkem sellel teemal suhelnud.

J.N. to Raal
Postitatud 2009-11-23 20:51:58. Tsiteeri

No ma vabandan liiga emotsionaalse ja kujundliku keelekasutuse pärast. Küllap olin parasjagu pahas tujus.Aga tase on tõesti totaalselt erinev. Sellest arusaamiseks piisab Youtube lahti lüüa...
Ma libedalt produtseeritud popmuusika asjus sõna võtta ei tihkaks. Vanilja Ninja oma dekoratiivkitarristide- ja klahvibeibega oli ka mõnda aega jube kuulus? So what? See pole elav ega loov muusika.

Raal
Postitatud 2009-11-29 14:41:49. Tsiteeri

Teie tagasihoidlikus teeb Teile au.
Teie soolo Põhi-Lõuna-Ida-Läänes jääb minu jaoks pärliks läbi rocki ajaloo.
Ning Ahtumine ja Mis saab sellest loomusevalust oli samal tasemel, mis omal ajal Zeppelin.
Mis on Teie arvates 5 parimat lugu Teie loomingus?

J.n. to Raal
Postitatud 2009-11-29 23:02:23. Tsiteeri

Ega ma ei ole lõpuni rahul olnud millegagi. Ei Ruja ajal, ei praegu.
Enda lugude pingeritta seadmine teeb mulle eriti piina.
No "Üle müüri" on piisavalt erinev ja omamoodi hea.
"Võimatu võimalus" hilise Ruja ajal on ka suht veenev.
"Kivi veereb" juures on teatavat mastaapi ja häbematust.
Ja kevadel ühe hoobiga tehtud "Päikeselinn" on kõige selgem lugu, mis ma eales olen teinud.
No neid asju ma ei häbene eriti...

Raal
Postitatud 2009-12-01 19:04:26. Tsiteeri

Te mainisite nelja enim rahule jäädud loo hulgas kolme, mis pärineb Ruja viimasest perioodist ja tänavusest aastast.
Kas Te olete nõus teiste Ruja fännidega, et Teie paremik on siiski aastatel 1976-1979, millest Te mainiste ainult "Üle müüri".

J.N. to Raal
Postitatud 2009-12-07 15:48:47. Tsiteeri

Ei ole nagu minu asi nõus olla või siis mitte...
Mina, kui nende lugude looja pean tähtsaks eelkõige seda, mis mind isiklikult puudutab. See tunne on teadagi subjektiivne. Objektiivset pingerida oma looingust pole mina võimeline koostama.
Mulle ei meeldi eriti vanas pahnas tuhnida. Selles mõttes oleme me Rannapiga väga-väga erinevad.

Liisu
Postitatud 2009-12-10 15:08:10. Tsiteeri

No mina küsiks siis, et kas külastasite ka Urmas Alenderi kontserdit, novembris?
Ise käisin, väga tore ;)
Käisin Tartus muidu :P
Kui käisite, siis mis muljed olid? Kas midagi oleks pidanud teisiti olema?[:d:]

Liisu
Postitatud 2009-12-10 15:14:15. Tsiteeri

Tahtsin teada kah, et kas on Teil olemas laulu "Laul näidendist Protsess" sõnad? Mu sõbrannale see laul kohutavalt meeldib, mõtlesin jõuludeks teha Ruja piltide ja lauludega video. Laul on olemas, aga sõnu vaat ei leia kuskilt. Valesti kah ei tahaks kirjutada :P Oleksin VÄGA tänulik ;)

J.N. to Liisu
Postitatud 2009-12-10 16:55:38. Tsiteeri

Kahjuks ei näinud ma seda kontserti. Olin oma tööde - tegemistega nii hõivatud. Mul on väga piinlikult kahju. Aga olen kindel, et see oli väga tore ettevõtmine.
Mis puutub nüüd sele Protsessi laulu sõnu, siis minul neid küll ei ole.
Ma arvan millegipärast, et nende sõnade autor on selle etenduse lavastaja, Kalju Komissarov.

Raal
Postitatud 2009-12-11 14:52:13. Tsiteeri

Kas olete kunagi laval tundnud katarsist esinemisest?
Millisel kontserdil saite parima esinemise elamuse?

J.N. to Raal
Postitatud 2010-01-11 17:31:43. Tsiteeri

Õu mai gaad! Ei ole ma mingit katarsist küll kunagi tundnud. Mõnikord on lihtsalt hea meel olnud, et publikule on meeldinud.
Ma olen piisavalt kaua ja piisavalt palju laval olnud - ma ei mäleta midagi eriti elamuslikku...

Joosep
Postitatud 2010-03-12 00:26:08. Tsiteeri

Tervist!

Soovisin küsida, et millised muljed jäid mõnd aega tagasi toimunud IN SPE ja Sõbrad kontserdilt või prooviruumidest? Millised emotsioonid lavalt ja kuis jäite rahule vana progehiiglase kava/esitusega?

J.N. to Joosep
Postitatud 2010-03-13 16:06:14. Tsiteeri

Mul oli väga põnev mängida koos Tuksami, Sibula ja nii vana kui ka noore Tüüriga. Mulle isegi tundus, et asjas oli nagu sellist elektrit ja maagiat. Mis nüüd terviklikku IN SPE kava puutub, siis muidugi ei saa paari nädalaga sellist vunki üles ehitada, nagu asjal vanasti oli. Ansamblimäng tahab sellist ühist hingamist ja näpuosavus on ka aja jooksuv kaduv kvaliteet ki iga päev asjaga ei tegele. Eks see paistis ilmselt ka välja.

kalle
Postitatud 2010-03-15 14:49:37. Tsiteeri

Ei paistnud see küll niisama kuskilt välja, väga hea oli kõik. Võib-olla pillimehed ise teavad näevad paremini. Ise käisin Tartu kontserdil, hästi sobis see Vanemuise väikse maja lavale.
Publik küll, hõredavõitu, plaksutas ikka tublilt, ei tea, kuidas Viljandis ja Tallinnas oli?
Eesti publiku saab vist vaid "totaalse" reklaamiga kontserdile.

Meenub ka kolmekümne aasta tagune kontsert Vanemuises, samuti oli saalis vabu kohti küll.
Siis oli soolokitarr Jaanus Nõgisto käes. Ja laulu "Uus ja Vana" kitarrisoolo on tolleaegses versioonis ikka meeles. See ei tähenda, et Riho Sibula oma halvem oleks, lihtsalt teistmoodi.

Tuksami- osa oli hea üllatus, seda koosseisu ma ei teadnud.

Erkki-Sven võiks ikka selle vaeva ära näha, et midagi plaadile salvestada, oli tal ju ka uusi lugusid.
Vanad salvestused peaks ju ka olemas olema?
Nojah, lihtne öelda, unistada ju ikka võib.

Raal
Postitatud 2010-04-10 16:16:24. Tsiteeri

Teie Põhi-lõuna-ida-lääne loo soolo on senini jäänud üheks paremaks sooloks läbi eesti rocki ajaloo.

Kas Teie meelest on Eestis kitarriste, kes mängivad Teist paremini?
Kui on, siis kes?

Andrus Kerstenbeck
Postitatud 2010-04-13 21:59:39. Tsiteeri

Fantastiline lugemine,vastused ma mõtlen,tänud Nõgistole.

Aleksei
Postitatud 2010-04-15 15:37:06. Tsiteeri

Kas enam küsida ei saa?.....päris pikk aeg juba möödas

Aleksei
Postitatud 2010-04-15 15:37:24. Tsiteeri

Kas enam küsida ei saa?.....päris pikk aeg juba möödas

J.N. to Aleksei
Postitatud 2010-04-16 12:10:11. Tsiteeri

Ma aeg-ajalt ikka vastan küsimusteke, kui tuju parasjagu hea on...
Küsi muudkui!

Tarmo
Postitatud 2010-04-18 08:44:56. Tsiteeri

Tere.
Ma lugesin kusagilt foorumist, et kui kuulsid Nevil Blumbergi Rujasse kitarristiks võtmisest, siis kaalusid enesetappu. Mind hakkas huvitama, et kas vastumeelsus oli tingitud tema sobimatusest Rujaga, või oli/on ta üleüldse kitarristina/inimesena Sulle ebameeldiv?

J.N. to Tarmo
Postitatud 2010-04-19 13:17:28. Tsiteeri

See enesetapu kaalumine on ilmne liialdus ja minu stressist, eraelujamast ja alkoholist läbiimbunud aju genereeris 80-ndate lõpus igasuguseid koshmaare. Muidugi oli mulle kõigest hoolimata selge, et sellises agoonilises staadiumis RUJA enam jätkata ei saa. Nevil Blumberg on väga-väga hea kitarrimängija aga RUJAga, selle bändi kontseptsiooni ja muusikaga pole temal muidugi mingitki pistmist. Ma ei eksinud, bänd läks laiali ja lõhki nagu tühi seebimull paar kuud pärast minu kõrvalejäämist.

Helena
Postitatud 2010-04-19 20:18:04. Tsiteeri

Tere,
Tahaksin küsida, kas kuskilt on võimalik saada ruja-rahu , ruja-inimene õpib ja/või ruja-vaiki kui võid noote?

ago
Postitatud 2010-04-20 21:25:28. Tsiteeri

Milliseid plaane peavad ansamblid "LedR" ja "Kappel-Nõgisto-Steinfeld" ?

J.N. to ago
Postitatud 2010-05-19 20:47:23. Tsiteeri

Ma arvan üha enam, et Led R ei pea enam mingeid plaane, ega arvatavasti esine avalikult peale 29. maid. Igal juhul pole ma neist plaanidest kuulnud peale kontserti Rock Cafes, kus lavalt lahkudes üle pikkade aastate oli mul piinavalt häbi. Ma ei suutnud normaalselt mängida ja olin häiritud kogu protsessi mõttetusest. Kappel, Nõgisto Steinfeldt on kahjuks samuti letargilises olekus. Olen Margusega telefoonitsi suhelnud ja me plaanime koos jämmida, et vaadata, kas nii-öelda svengab. Muidugi svengab aga sellest on kahjuks vähe...
Olen oma energia ja tahtejõu kontsentreerinud mandoliinimängu õppimisse ja koostöösse Riho Sibula ja Jaak Tuksamiga. Pühapäeval esineme me Tartus, Plink- Plonkis. Seal tuleb ettekandele ka mitu minu lugu.

Deli
Postitatud 2010-06-13 13:20:18. Tsiteeri

Tere Jaanus,

Mõtlesin siinkohal paari värske küsimusega veidi teemat elustada.

1. Seniste vastuste hulgast on tulnud ilmsi, et Genesis oli üks nendest bändidest (+teised tollased progemammutid), kes inspireeris Rujas olles kõvasti vähemalt Sind ja Urmast. Kas teil (bändiliikmetel) oli ka muid n.ö. ühiseid inspiratsiooni allikaid, keda tol ajal koos kuulata meeldis....näiteks vabal ajal? Kas bändis ka neid, kelle muusikalised "juured" pärinesid hoopis teistest stiilidest teistega/enamusega võrreldes? Juhul kui nii oli, mis Sa arvad, kas liikmete mitmekülgne maitsering andis ka teie (Ruja) loomingule oma lisamaitse?

2. Oled maininud, et Paul Kossoff on üks kitarristidest, kes Sulle väga meeltmööda olnud. Selles suhtes oleme ilmselt samal arvamusel, et Free oli ka nii muidu suurepärane bänd, kelle lugu küll paraku liiga lühikeseks jäi - liiga palju liiga noorelt... Oli ju teil "Kossiga" ka seegi ühine, et liitusite mõlemad enamvähem sama noorelt enda bändidega. Mis Free toodangust Sulle endale kõige suurema mulje on jätnud...oskad ehk ka mõned lood välja tuua?

Raal
Postitatud 2010-06-14 01:16:38. Tsiteeri

Kuidas Sa jäid rahule Risto Kübara rolliga, kui ta mängis Sind rockooperis "Ruja"?
Minu meelest äravahetamiseni sarnane.
Kas Risto Kübar kohtus Sinuga?

Kroonik
Postitatud 2010-07-21 01:14:58. Tsiteeri

Palun jaota oma elu perioodideks; ütleme et neljaks-viieks perioodiks, perioode võibolla on vähem või rohkem, ma ei tea.
Ruja on kahtlemata üks periood, aga perioode on rohkem kui 1.
Kui teeksid pingerea, mille aluseks oleks ÕNN, siis mitmendal kohal pingereas oleks Ruja periood?

J.N. to Kroonik
Postitatud 2010-07-24 22:48:33. Tsiteeri

Ma ei põe suurushullustust ja ma ei hakka kunagi jagama oma elu mingiteks perioodideks ei muusika, läbipõrutatud pruutide ega väljapetetud raha kontekstis. Mõõtkava - Õnn - RUJA - on minu jaoks täielik müstika ja absurd. Ma olen õnnelik inimene niikuinii - ma olen näinud Kurjuse Impeeriumi kokkukukkumist erinevalt oma isast, kes selle vastu relv käes võitles, ma olen olnud oma valikutes viimased 20 aastat vaba inimene - erinevalt oma emast, kes pidi arvestama kõige ebainimlikemate muutujatega kõige jubedamas ajas, ma olen realiseerinud oma kasina ande vähemalt võimaluste piires. Ma olen saavutanud selle, mille olen ära teeninud... ma ei nurise.

Kroonik
Postitatud 2010-07-26 18:23:20. Tsiteeri

Miks Sa muusika ehk siis Ruja, läbipõrutatud pruudid ja väljapetetud raha paned ühte ja samasse konteksti?

andres
Postitatud 2010-08-03 01:29:19. Tsiteeri

Olin oma kujunemisajal kitarriharjutustes sigasissevõetud nii Sinu kui veelgi rohkem Põldroo pillimängust. Siit mu küsimus - Oled olnud pehmelt öeldes sapine Alentsi Propasse minekust ja Kappeli Rock-Hotelli minekust, kuid terve selle pika küsimuste-vastuste jutu jooksul ometi Põldroost (kes osales ju ka ometi vist-mitte-Su-lemmik-tegevusega-ansamblis) vaid kiidusõnu jagad. Miks nii? On ju ka Kappel kindlasti ülikõva klahvkamees hoolimata oma ande panustamisest kaverbändis?
Tänud ette

J.N. to Andres
Postitatud 2010-08-09 16:44:00. Tsiteeri

Jah, muidugi olin ma pettunud ja nördinud reetmisest, mis minu arvates sel ajal toimus. Kappeli puhul oli mu pettumus mõnevõrra väiksem, sest nägin kohe , et tal on selline seikleja loomus ja inimlik süüdimatus, mida ta olemus nagu kandis ei võmaldanudki mul eriti solvunud olla. Alenderi puhul olin ma muidugi tõsiselt häiritud ja päris andestada ei suutnud ma seda enam kunagi. Arvan seniajani, et Propeller oli oma kontseptsioonilt nüri ja andetu üritus ja selles kontekstis mind ei üllata igasuguste trubetskite astumine keskturuerakonda mitte sendi eestki. Sama edevus, ahnus ja ja odava raha teenimise ahvatlus oli ka Propa tekkimise eelduseks...

ago
Postitatud 2010-08-09 23:14:08. Tsiteeri

Mis sa arvad, kas Ruja oleks võtnud oma repertuaari Urmas Alenderi laulud "Üks sõna", "Peniluubi blues", "Veel üks Linda", "Võllalaul", "Pankrott", juhul kui ta ei oleks "Propelleriga" ühinenud ? Küsimus on loomulikult oletuslik, sest võimalik, et Alender poleks sel juhul neid lugusid teinudki.

Andres
Postitatud 2010-08-10 20:41:56. Tsiteeri

Aga ikkagi Põldroo (minu iidol!). Kas Sa polnud ka tema Rock-Hoteliga liitumise üle pettunud?
Pean tunnistama, et tema R-H's mängitud rifid kumisevad siiski rohkem peas, kui mingid muud asjad. Lähen küll spetsiaalselt selleks Haapsalu Bluesile, et Põltsi Sibulaga laivis näha. Sain tüssu R-h30-ndal, kus teda lubati aga polnud ja pooliku kaifi Iff-60-l.
Aga veelkord algusesse. Kuidas Sinu suhtumine sellesse minekusse oli?
Ning tänud. Teie mõlema järgi seadis iga selle-aegne pube pillikasutust.

alar sudak
Postitatud 2010-08-10 20:45:57. Tsiteeri

Paranda mind, kui ma eksin.
Sa ütlesid sajandivahetuse paiku antud intervjuus, et olid Kappeli Rock Hotelli mineku puhul nii löödud, et läks mööda oma 10 aastat, enne kui Kappelile "tere" ütlesid. Nüüd mainid, et polnudki eriti solvunud.
Selle 10 aasta jooksul tegid Alendriga 8 aastat Rujat. Nüüd mainid, et ei suutnud talle enam kunagi talle lõpuni andestada.
Nõutuks teeb, et Su vastumeelsus Propa suhtes kestab tänaseni ja pead Propa tegemist reetniseks.
Ei olnud ju ühtegi sellist hetke, kui Alender oleks loobunud Ruja proovist või kontserdist, sest tal oli Propa. Vastupidi. Alender lahkus Propast esimesel nõudmisel.
Nii et millisest reetmisest Sa räägid, kui väidad, et päris andestada ei suutnud Sa enam kunagi.
Alender ei pidanud ometi töötu muusikuna kodus istuma, kui Ruja tegevus vaibus Kappeli lahkumisel.
Kui kaaluda, kumb jättis eesti rockmuusikasse piinlikuma jälje, kas Propa või Ruja 1981-1983, siis loomulikult oli Ruja popi periood kergemeelsem ja mõtetum. Ei saa ju võrrelda Propa lugusid "Heli nälg", "Eila veel" ja "Mona Lisa" Ruja lugudega "Künna-künna", "Rävala rock", "Tule minuga sööklasse", jt. lood, mis olid Sind tsiteerides "kontseptsioonilt nüri ja andetu üritus".
Sind see loojana ei puuduta, sest need olid Rannapi lood ja Sa viskasid proovides kitarri nurka, kui Sul "Must ronk" ja "Dr.Noormann" üle viskasid.
1981 suvel ütlesid raadios otse välja, et Sa ei olnud senini häbenenud mitte ühtegi lugu 10 aasta jooksul ja lisasid samas, et enam Sa selles nii kindel ei olnud.
Siit ka küsimus.
Kas Sa ei loonud 1981-1983 ühtegi lugu või Rannap ei pannud Su lugusid Ruja repertuaari?

J.N. to Andres
Postitatud 2010-08-12 09:53:52. Tsiteeri

Minul mingeid erilisi tundeid Põldroo Rock Hoteliga liitumise puhul lihtsalt pole. Lisaks pillimängule on tähelepanuväärne tema tänapäevases mõistes produtsenditöö - RH kõlas stuudios tehtud lindistustel nagu normaalne lääne bänd. See on muide Põldroo teene. Aga eks eeskujud selle stiili piires tegid mängureeglid selgemaks. Ruja ei saavutanud sellist kõla kunagi ja eriti jubedalt kõlas kogu pop- perioodi toodang. Rannap ei tundnud ei siis ega ka täna mingit huvi teiste loojate loomingu ja tehnoloogia vastu. Aga see on tema mure ja omapära.

mõtlik
Postitatud 2010-08-12 12:20:27. Tsiteeri

Minu arust on see kõla mis Ruja lugudel on, samuti osakene kogu tervikust, mitte alati pole viimase piirini lihvitud heli see kõige olulisem näitaja.
Aga see rahateenimise teema on aktuaalne nii muusikas kui ka mujal elus. Vähe on neid õnnelikke, kellele meelepärane ja hingelähedane harrastus ka ühtlasi korraliku sissetuleku annab. Kui ikka muusik oma loomingut piisavalt müüa ei saa, siis eluspüsimiseks tuleb valida mingi lisategevus, olgu see siis kommertseesmärgil musitseerimine või hoopiski mõni muusikaväline tegevus.

alar sudak
Postitatud 2010-08-14 03:20:35. Tsiteeri

Kui Sa suhtud muusikasse nii maksimalistlikult, et pead tänaseni Ruja muusikute tegemisi Propas lausa reetmiseks; kuigi see seda ei olnud; siis kuidas Sa suhtud oma tegemistesse Con Amores, mille hüüdnimeks pandi Konna mure.
Kas Con Amores oli Sinu meelest proge?

V. L.
Postitatud 2010-08-14 10:51:45. Tsiteeri

Kas Sa ei loonud 1981-1983 ühtegi lugu või Rannap ei pannud Su lugusid Ruja repertuaari?

Veel üks tsitaat ühelt Alar Sudakult (Postitatud 2009-03-19 20:21:17), kes sai siin Ruja foorumis eluaegse bänni ja ei peaks kuidagi oma ilmselgelt provokatiivsete küsimustega enam esinema:

Sellised küsimused saavad tekkida ainult siis, kui ei viitsi Ruja portaali infoga tutvuda.
...
Aga kui küsitakse küsimusi, sest ei viitsita otsida infot, siis muutun nõutuks.

AS võiks Ruja fännina (?) selle perioodi repertuaarist midagi ikka mäletada.

Kui mõtled enda peale (JN / Hando Runnel)
Lapsena televisioonis (JN / Juhan Viiding)
Totaalne mehaanika (JN / Ott Arder)

... ja mõningase üllatusena ka laul, mis sai tuntuks natuke teises kontekstis:
Voli (JN / Hando Runnel)

Kui administraator on kindlameelne, siis tuleks kaks viimast Sudaku postitust ja see minu oma kustutada.
Vastasel juhul palun ametlikku teadet AS karistuse lõppemise kohta http://ruja.ee/ avalehel.

alar sudak
Postitatud 2010-08-15 13:55:43. Tsiteeri

Mainitud lugudest tegi JN ainult ühe aastatel 1981-1983 ja selleks oli Lapsena televisioonis. Nii et sorry, minu viga, et mul see meeles ei olnud.
"Kui mõtled enda pääle" ja "Totaalse mehaanika" esitati minu teada esmakordselt JN siis, kui Ruja peale paari aastast pausi 1985 taas kokku tuli. Seega pole VL oma väites täpne.

alar sudak
Postitatud 2010-08-15 13:56:03. Tsiteeri

Mainitud lugudest tegi JN ainult ühe aastatel 1981-1983 ja selleks oli Lapsena televisioonis. Nii et sorry, minu viga, et mul see meeles ei olnud.
"Kui mõtled enda pääle" ja "Totaalse mehaanika" esitati minu teada esmakordselt siis, kui Ruja peale paari aastast pausi 1985 taas kokku tuli. Seega pole VL oma väites täpne.

J.N. to ago
Postitatud 2010-08-15 18:08:21. Tsiteeri

Ma arvan, et neid Urmase lugusid 70-nendate lõpu RUJA oma repertuaari poleks võtnud. Ka Urmas ei teinud katsetki neid seadmiseks pakkuda. Küllap ta aimas minu ja Kappeli suhtumist juba ette. "Ük sõna" on tegelikult lugu, mida RUJA isegi jämmis ja kusagil Venemaa karuperses koguni esitas. Ma vabandan kõigi foorumlaste ees - aga A. S. - i küsimustele ma tõesti ei vasta. Olen selline pika vihaga...

J.N. to mõtlik
Postitatud 2010-08-15 18:15:09. Tsiteeri

Sul on tegelikult muidugi õigus. Või õigupoolest õigus niimoodi arvata...
Iga looja tahaks, et lõppresultaat kõlaks objektiivselt hästi. Muusikatööstuses olid elleks ajaks ikka teatud standardid välja kujunenud ka helipildi osas. Massiline "toodang" ei võimaldanud tolleaegsel RUJAL detailidesse takerduda. Kuigi pidanuks. Rannapilo puudus enesetsensuur absoluutselt - ta arvas ja arvab tänini, et kõik mida ta on teinud on geniaalne.

alar sudak
Postitatud 2010-08-15 19:20:32. Tsiteeri

Kui Sa Jaanus oled pika vihaga, siis ole peale.
Sa ei öelnud Kappelile 10 aastat tere ja suhtud Propasse siiamaani nii nagu suhtud.
Minagi olin Sinu peale vihane, aga viha väsitab vaimu ja kurnab hinge ja mina pikka viha ei pea.
Olen juba varem öelnud, et pean Su lugusid "Põhi-lõuna-ida-lääs" ja "Üle müüri" eesti üheks parimaiks rokipärliteks, millel on kindel koht ka maailma rocki varamus, kuigi lai maailm pole neid kuulnudki.
Ja kui Sa vihkad oma loomingu austajat, siis on see Sinu asi, mis minu suhtumist Sinu loomingusse ei muuda.

alar sudak
Postitatud 2010-08-15 19:23:37. Tsiteeri

"Üks sõna" on tegelikult lugu, mida RUJA isegi jämmis ja kusagil Venemaa karuperses koguni esitas.

Igor Garšnek on meenutanud Urmas Alenderist tehtud filmis “Teisel pool vett” järgmist seika.
JN lood ei läinud Venemaal peale.
Saalist vilistati ja hõigati “Davai roku! Roku davai!”
Ja siis tuli Alentsil Garšneki hinnangul hea idee. Hakata mängima Propa lugusid. Seega Garšneki meenutuse kohaselt ei piirdutud mitte ühe looga, vaid Propa lugusid oli rohkem.
Ja publik kiitis – vot eta rok!

ago
Postitatud 2010-08-20 10:23:25. Tsiteeri

Milliseid arvamusi tekitab sinus ansambli "B.D.Ö" cover "Eile nägin ma Eestimaad" ? http://www.youtube.com/user/BDOHeavyMetalNonstop#p/u/14/mKOylsuQ2Is
(huvitab, kuidas suhtute sellesse coverisse kui muusik, kui eestlane (kas BDÖ sõnum erineb Ruja sõnumist ?), kui režissöör...)

J.N. to aga
Postitatud 2010-08-24 00:09:11. Tsiteeri

Väga põnev ja hästi teostatud nn. "kaver"!!!!
Nutikas ja stiilne visuaal ja üldse väga OK.

J.N.
Postitatud 2010-08-25 23:28:22. Tsiteeri

Mul on päris hea mälu erinevalt oma armsast kaaslasest Garshnekist - ja võin kinnitada, et RUJA pole mingeid Propelleri lugusid kunagi esitanud. "Üks sõna" on erand, mida esitati 2 korda ja jäeti ka kohe kõrvale kui mittesobiv...ja venelastele arusaamatu. Mäletan seda natuke nokastanud Garshneki repliiki filmist ja imestasin ka, et mis kuradi jama ta seal ajab...

J.N.
Postitatud 2010-08-25 23:35:15. Tsiteeri

Urmase päevikus on ju RUJA Venes mängitud kavad olemas - pole seal mingeid Propelleri lugusid...
Mõnigi kord sai mängitud Zepi R & R, Immigrant Songi ja isegi Rolling Stonesi Brown Sugarit.

Tarmo
Postitatud 2010-09-17 10:52:26. Tsiteeri

Juhul kui Jaanus veel vahel trehvab siia siis mõned küsimused.

1. Mida arvad bändidest nagu Metsatöll või Loits? Pean silmas nii muusikalist poolt kui asjaolu, et mõlemad tegelevad oma loomingus teatud konkreetse ajastuga - üks muinasajalooga, teine 20. sajandiga. On see Sinu arvates neile liiga piirav olnud, mida üldse arvad kitsalt mingile teemale pühendunud bändidest?
2. Küsiks siis juba ka No Big Silence kohta. On Sul mingi arvamus neist; kui jah, siis kas eelistad pigem varasemat (oli selline plaat nagu "99") või hilisemat NBS-i?
3. Kuivõrd oli Rujal omaaegsete isamaaliste kaulude tekstide pärast probleeme, kuivõrd tsensuur teid üleüldse kottis?
4. Sa kirjutasid siinsamas, et sul on võõras poliitiline laul kui selline ja nimetasid Rujat teravaks ja häbematuks rockbändiks. Mind on ikka huvitanud, et kas nende isamaaliste lugude puhul lähtus bänd puhtalt oma tunnetest ja mõtetest või oli seal sees ka teadlik suhtumine toonasesse sumbunud brezhnevikku õhkkonda - no umbes nii, et inimesi vaja siiski kuidagi äratada?
5. Kas pingelisematel aegadel juhtus ka nii, et bändimeeste vahel läksid konfliktid ja arusaamatused verbaalselt tasandilt füüsiliseks?
6. Mitme aasta eest sõin ja jõin Purjespordikeskuse väliterassil (kõrtsi nimi ei meenu). Juhtus, et kõrvalllauas istusid Sina paari kaaslasega. Mis siin salata, kuna ilusa suveõhtu ja ehk mõne väikse napsi mõjul oli Sinugi hääl kõrvalllauda kuulda, siis tahes-tahtmata kuulsin, et pajatasid mingist kalaroast või selle küpsetamisest. [:d:] Olles ise algaja kalamees ei saa jätta Sinult, kui meremehelt küsimata - äkki annad paar head kalatoiduretsepti? Oleks eriti viis, kui üks oleks tavalises elektriahjus või pannis valmistatav.
7. Ei saa jätta küsimata, et mida arvad ühest viimasel ajal furoori tekitanud muusikust, keda kõikjal ümbritsevad, natsid, fashistid, värdjatest sotsid ja kes tuli R2-s välja seisukohaga, et "korruptsiooni vastu võitlemine on natsidele iseloomulik tunnus"?

Läks nüüd paljuks vist;D
Tarmo

J.N. to Tarmo
Postitatud 2010-09-17 19:48:13. Tsiteeri

1. Mõlemad bändid on väga head - just bändidena. mitte, et seal mängiks peale Atso just üleliia virtuoossed muusikud ja mulle kuidagi loominguliselt põnevad isiksused. Programmiline, temaatiline muusika on mulle isiklikult väsitav ja võõrastust tekitav. Aga see ei tähenda midagi tuhandetele fännidele, kellele nad meeldivad. Respekt igal juhul. Eesti muinasaeg on minu subjektiivne kirg ja hobi nii vaimses kui arheoloogilises mõõtkavas. Loitsu temaatika aga puudutab mind veel isiklikumalt - minu isa tegi 1942 aastast alates ja Sinimägedega lõpetades kogu selle põrgu läbi. Ometi ei tahtnud ta mulle sellest eriti midagi rääkida. Ma nägin kui valus ja masendav see kogemus talle oli. Sõjas ei ole üliinimesi - on ainult lõputult kurvad saatused.
2. No Big Silence ei paku mulle loomingulist huvi. Muidugi olen ma kõiki nende plaate kuulanud.
3. ja 4. Ruja pole kunagi olnud mingi poliitansambel. Jumal tänatud. Mingil ajal jah, meid kotiti ja keelati mõni laul või selle tekst ära. Minu Valgusemaastikud näiteks. Aga mingi aastakese pärast etendus see filmikene ETV-s ja midagi ei juhtunud. Ruja ei ole temaatiline ansambel nagu eelpoolnimetatud Metsatöll ja Loits. Isamaalised olime me muidugi - aga inimestena, mitte ilmtingimata tegevmuusikutena ja loojatena. Muusika on selline universaalne kunst ja minu arvates peaks kuulajat kõnetama ka ilma sotsiaalse alltekstita, kas või a la "sex & drugs & rockand-roll- . Täiesti piisav...
5. Tuli sedagi ette - aga väga harva ja purjus peaga peale mõnda mängu...
6.Ma ei tea söögitegemisest suurt midagi. Mu naine ei lubagi mul peale härjasilmade midagi köögis teha. Kui olin Lennukiga kusagil Tshiili fjordides saime kohalike kalurite käest paari pornoajakirja eest terve mõõkkala. Nii - pann, või, sool ja värske mõõkkalatükk sinna peale! Ma pole midagi paremat kunagi söönud. Lõhe on selle kõrval mannapudru, mille söömiseks peaks minu kõrval relvaga seisma...
7. Ma üldiselt pidasin Trubetskyt natuke targemaks meheks. Mul on täiesti kama kaks, mis parteis keegi vaba mees vabal maal on - aga kui kruvid logisevad ja jutt on loll ja lapsik, siis võtan ma seda täpselt nii. Mul oli vastik ja tõeliselt tülgastav vaadata, kuidas kaks ennast suurteks arvamusliidriteks ja kangelasteks pidavat vennaskonda pollitilisi avaldusi tegid ja purjus lumpeniga koos lällasid. Päevaoliitikal ja muusikal ei ole minu jaoks mingeid kokkupuutepunkte. Minu puhul on see täiesti OUT.

Tarmo
Postitatud 2010-09-18 00:45:11. Tsiteeri

Tänud vastamast!

Lugeja
Postitatud 2010-10-08 19:30:40. Tsiteeri

Kas Te Paavo Kanguri raamatut "Lõputa lookleval teel" Urmas Alenderist olete lugenud? Kui olete, siis mida raamatust arvate?

J.N.
Postitatud 2010-10-08 20:36:09. Tsiteeri

Jah, just öösel lõpetasin... Väga valus lugu ja väga hästi komponeeritud. Bravo, Paavo! Sisaldas päris palju asju millest ma isegi ei teadnud midagi. Kurat, täitsa nutma ajas. Ma kardan end korrata aga - ainus tõde RUJA-s on muusika. Igal vennikesel on ja jääb oma tõde ja arusaamine muudest suhetest. Kirjastus oleks võinud normaalse keeletoimetaja palgata. Nii palju piinlikke grammatikavigu...

V. L.
Postitatud 2010-11-19 00:06:37. Tsiteeri

Võib-olla on mu küsimus alamõõduline ja mitteinspireeriv, aga küsin ikka.

Lugenud siit ja sealt jääb mulje, et Ruja üks kõige tuntum "tundmatu" laul on "Silitada siili".

Ta on avaldatud Rannapi koostatud laulikus "Laulab Ruja", kuid mitte ühelgi plaadil.

Mis on selle laulu juures nii valesti, et ta ei kõlvanud isegi "Kalosside" kõrvale RR "Varajaste laulude" peale?

J.N. to V. L.
Postitatud 2010-11-19 10:07:44. Tsiteeri

Sellele viimasele küsimusele saab vastata ainult Rein Rannap. Silitada siili nimelise loo tegi Rannap Nukuteatri etenduse jaoks"Linnahall ja ahne naine", kus RUJA osales. Kuna Linnahallile oli just pandud uus ja palju uhkem nimi-
Vladimir Iljitsh Lenini nimeline Kultuuri- ja Spordipalee - siis kästi Rein Ristlaane poolt etenduse nimi enne esietendust ära muuta Kotermanniks, mis on ju ka väga naljakas fakt? Laul ise on sama huvitav nagu Tule minuga sööklasse või Viimne mood või näiteks Asfaltee, või Miks isa joob? jne. Kahtlemata on tegemist eesti muusika aegumatusse varasalve kuuluva teosega...

V. L.
Postitatud 2010-11-20 23:28:45. Tsiteeri

Kahtlemata on tegemist eesti muusika aegumatusse varasalve kuuluva teosega...

Tänan! See määrang seletab asja. Ilmselt oli Rannap samal meelel ja jättis selle kui "aegumatu" tulevastele põlvedele avastada.

Ega nende programmiliste laulude kohta polegi eriti avalikku infot leida. Kavalehtedelt ehk, kui sealtki.
Niipalju leidsin, et käsikirjalisel kujul oli muusikali nimi "Vägev Linnahall ja ahne naine".

Guugeldades sattusin aga hoopis sellise asja otsa, mida oleks huvitav ühe autori käest küsida. Teatavasti ei ole just palju Ruja kontsertmaterjali netiavarustele lekkinud, aga midagi siiski on. Näiteks stuudioversioonist tunduvalt erinev "Ahtumine": http://www.mrtzcmp3.net/Ruja_Ahtumine__live_1987__1s.html

Kas see võib olla Tartu musapäevilt või on hoopis kaugemalt pärit?

V. L.
Postitatud 2010-11-20 23:28:53. Tsiteeri

Kahtlemata on tegemist eesti muusika aegumatusse varasalve kuuluva teosega...

Tänan! See määrang seletab asja. Ilmselt oli Rannap samal meelel ja jättis selle kui "aegumatu" tulevastele põlvedele avastada.

Ega nende programmiliste laulude kohta polegi eriti avalikku infot leida. Kavalehtedelt ehk, kui sealtki.
Niipalju leidsin, et käsikirjalisel kujul oli muusikali nimi "Vägev Linnahall ja ahne naine".

Guugeldades sattusin aga hoopis sellise asja otsa, mida oleks huvitav ühe autori käest küsida. Teatavasti ei ole just palju Ruja kontsertmaterjali netiavarustele lekkinud, aga midagi siiski on. Näiteks stuudioversioonist tunduvalt erinev "Ahtumine": http://www.mrtzcmp3.net/Ruja_Ahtumine__live_1987__1s.html

Kas see võib olla Tartu musapäevilt või on hoopis kaugemalt pärit?

J.N. to V. L
Postitatud 2010-11-22 12:29:59. Tsiteeri

Ahtumine - nimelisi lugusid on olnud RUJA-l 2. Esimene neist on Margus Kappeli lugu Urmas Alenderi tekstile ja teine on minu, Urmas Alenderi ja Igor Garshneki koostöös tehtud lugu Artur Alliksaare tekstile.
See antud lingil avanev on tehtud ca 1985 ja seda live esitust polnud isegi mina varem kuulnud.
Täitsa hea lugu! Mulle meeldiv siiamaani...

V. L.
Postitatud 2010-11-22 13:23:00. Tsiteeri

Esimene neist on Margus Kappeli lugu Urmas Alenderi tekstile ...

Jah, nii see muidugi on, kuid siin foorumis propageeritakse seni veel teistsugust arvamust (vt. http://ruja.ee/#!/Laul/85/).

... seda live esitust polnud isegi mina varem kuulnud.

On see vähemalt niipalju tuttav, et oma esituseks pidada?
Kuskil ja kunagi ikka mängiti seda lugu niimoodi?

J.N. to V.L.
Postitatud 2010-11-23 09:58:23. Tsiteeri

Ahtumise live- versioon erineb stuudioversioonist ainult selle poolest, et S.P. Gulliver mängib seal vahepeal bassisoolo. Lives varieerus soolode pikkus vastavalt olukorrale ja tujule.
Ma ei saa Teie viimasest küsimusest aru...

V. L.
Postitatud 2010-11-24 12:45:00. Tsiteeri

Ma ei saa Teie viimasest küsimusest aru...

Eks ma püüdsin oma esimest küsimust küsida natuke teise nurga alt, sest vastuses oli minu jaoks uus ainult "seda live esitust polnud isegi mina varem kuulnud".

Asi selles, et ise ei ole sattunud mitte ühelegi hilise perioodi Ruja konserdile ja mulle teadaolevaist kolmest "Ahtumise" salvestusest erineb see niivõrd, et tekkis juba igasuguseid kahtlusi.
See venitatud bassisoolo sarnaneb siiski vinüülil avaldatule, aga täiesti erinev on ju ligi minuti jagu vokaalset sissejuhatust.

Huvitav siiski, kus, millal ja kelle poolt on see salvestatud?

Kui see ei ole päris "piraat", siis võiks ta ju Ruja arhiivis olemas olla ja infogi juures.

Kui aga on, siis seda huvitavam.

J.N.
Postitatud 2010-11-24 16:30:13. Tsiteeri

....see Ahtumine on "päris" piraat. Hurraaaaaaaaaaa!

ago
Postitatud 2011-05-30 23:05:58. Tsiteeri

Nii Ruja foorumi, kui LedR kodulehelt on ootamatult kadunud informatsioon meeli erutanud teatest, et LedR alustas veebruari alguses Ruja lugude mängimiseks proovidega. Kas see alustatud protsess on mingil põhjusel seiskunud või siiski jätkub ja saame kuulda Ruja lugusid LedR esituses ?

J.N. to ago
Postitatud 2011-06-04 21:55:26. Tsiteeri

Minu kamraadidel on ilmselt nii palju muud tegemist, et huvi proovide tegemise kohta paistab kadunud olevat. Millest on muidugi kuradima kahju. Praegu paistab küll, et ei tule siit midagi.

R. Liiva
Postitatud 2011-06-05 17:43:37. Tsiteeri

Ilma suurema tseremooniata tulistaks mõned mõtisklused/pärimised. Puntkid võivad olla kaootilised ning järjestus ei mängi mingit rolli. Nii mõnedki küsimused on puht hüpoteetilised.
1)Milline oli Ruja sisemine hingeelu algusaastatel, kui ka edaspidi? Kui kellelgi oli tõsine probeelm südamel, mindi lähima bändikaaslase juurde puistama või valiti aega ja kohta ning kellega seda muret jagati?
2) Kas Rujal oli peale n-ö eestluse rõhutamise ka suuremad plaanid küpsemas siseringis, näiteks taasiseisvumine? Või miilitsate ja muu kangete türapurikate rõhumine oli niivõrd kange, et polnud mõttedki nii kaugel viidud?
3) Kellega sina hingeliselt kõige paremini läbi said, vabalt suhelda võisid, mõtteid vahetada?
4) Mis rolli mängis Jüri Lina Ruja kujunemises või kas üldse mängis? Lina puistas keelatut kirjandust laiali, kas see kirjandus mõjutas Ruja valitud poosi/lüürikat?
5) Millised muusikud valiks sina aastast '75 sümboolsesse koosseisu (kes siis subjektiivselt tundusid kõige rohkem "vormis" olevat) iga 5 aasta tagant kuni, ütleme, aasta 1995 välja?
6) Kas Ruja andis ka helikassetil mingisuguseid üllitisi välja? Ei leia eriti inffi selle kohta.
7) Keda omal ajal oli/oleks olnud välja vahetada kõige raskem? Puudus, mis oleks Ruja igasuguse sünergia viinud rivist välja rängasti.
8) Kas liikus muusikute seas ka muid aineid peale alkoholi? Nimesid või bände ei pea nimetama.
9) Alendri biograafias on rohkem kui ühel korral tehtud juttu tema plaadikogust, mis tuuri pandi. Suur see oli ja millest see suuremal osal koosnes?
10) Kui palju lasi Ruja oma loomingut mõjutada väliinfost? Kas võeti kuulda kriitikute, sõprade või muidu asjapulkade suunamisi või aeti ikka oma rida?

alar sudak
Postitatud 2011-06-05 22:59:40. Tsiteeri

Vaatasin ETV2-st filmi "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust" ja märkasin, et mängisid filmis Kingissepa fänni. Mismoodi see juhtus, et pärast seda, kui nõukogude võim oli Ruja esinemisi keelanud, Sind ja teisi liikmeid KGBs väntsutanud, otsustasid mängida propagandafilmis?

Vasta & Uus teema