Hüppa sisu juurde

Alo Mattiisen

Autor Sisu
laurila
Postitatud 2006-04-28 22:00:52. Tsiteeri

Elulugu
Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.

Õpingud
Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele.

Peale I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võib-olla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema, küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele. Alo suhtus soojalt oma klassijuhatajasse Eino Veskisesse ja ka spordikooli treener Mati Lall oli suureks autoriteediks.

Alo oli 8-aastane, kui sündis õde Adele. Ta hoidis oma väikest õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13-14-aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel.

Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Konservatooriumis tabas teda kerge hämming: nii palju ambitsioonidega kõiketeadjaid muusikuid! Kaks aastat harjus Alo uue ümbrusega, ei kirjutanud ridagi. Pikkamisi mõistis ta, et pole millegi poolest teistest halvem.

Loomeperiood
Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust. Alo jõudis sõita nii Tallinna ja Jõgeva kui ka muude Eesti kohtade vahel. Tema esinemise ampluaa oli lai.

1983. aasta kevadel küsis talt Erkki-Sven Tüür, kas ta ei tahaks end "In Spega" siduda - tema läheb ansamblist ära ja otsib asemikku. Alo oli nõus. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris.

1984. aasta oli Alole edukas, sest ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad-kuulajad jäid rahule. Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal.

Isiklik elu
Alo ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp. (Hiljem elas ta küll koos Katre Varbolaga, kuid ametlikult registreeritud nad ei olnud.) Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Rita asus õppima lavakunsti. Nad elasid koos 6 aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis 9 aastat. Neil on tütar Anna-Mariita.

Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas.

Looming
Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat.

Laulud
Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale"

"Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988 ja CD-plaadil "Lähedased laulud". 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia.
Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu:
"Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment)
"Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo)
"Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment)
"Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen)
"Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment)
Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud.
[redigeeri]
Filmimuusika
Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika:

Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba"
Film "Semm"
Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm
Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum"
[redigeeri]
Teatrimuusika
Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutnud:

"Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik, dirigent Andres Ammas.
risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot.
ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.–27. novembril 1995. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble.
"Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja.

Instrumentaalteosed ja suurvormid
Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987 III programmis, stereoraadios. "Ajaga silmitsi" osad:

Argipäev
Psühhokraatia Attaca
Võib olla
Ette kantud Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal, kus tunnistati parimaks muusikateoseks. Muusikud: Alo Mattiisen - klahvpillid, Riho Sibul - kitarr, Peeter Määrits - heli

Telefilmide ja telelavastuste muusika
Kaks teost, millele ta on kirjutanud muusika oma loomingu hilisajal, on dokumentaalfilm "Supper-COMADOS" 1991. a. ja teleteater "Kallid külalised" 1992. a.

Tunnustused
1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-alane aastapreemia
1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia

Allikas kust jutt pärineb http://et.wikipedia.org/wiki/Alo_Mattiisen

ago
Postitatud 2006-04-29 07:04:36. Tsiteeri

Alo Mattiisen´i looming estmusicus:

http://www.estmusic.ee/index.php?0113372123291

http://www.estmusic.ee/index.php?0113372123292

http://www.estmusic.ee/index.php?0113372123293

http://www.estmusic.ee/index.php?013103394

ago
Postitatud 2006-04-29 07:13:31. Tsiteeri

Lühibiograafia Eesti Muusika Infokeskuse kodulehelt :

Alo Mattiisen

http://www.emic.kul.ee/emik/Heliloojad/alo_mattiisen.htm

laurila
Postitatud 2006-07-19 23:53:25. Tsiteeri

Alo Mattiisen sündis 22. aprillil 1961. aasta päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul Jõgeval kolmveerand üheksa. Ta oli blondipäine, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud väga seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias. Kooli tahtis Alo väga minna ja koolis tundis ennast suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem tuli Jüri Leesment. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele.

Peale I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid O. Luts ja A. H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võib-olla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli matemaatikas, aga üheks nõrgemaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema, küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele. Soojalt suhtus oma klassijuhatajasse Eino Veskisesse ja ka spordikooli treener Mati Lall oli suureks autoriteediks. Alo oli 8-aastane, kui sündis õde Adele. Ta hoidis oma väikest õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13-14-aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon et, seda last õpetaks veel ja veel.

Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli tõesti väga suur. Eriti meeldisid talle "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolipäevil Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi. muusikapedagoogika erialale. Konservatooriumis tabas teda kerge hämming - nii palju ambitsioonidega kõiketeadjaid muusikuid! Kaks aastat harjus Alo uue ümbrusega, ei kirjutanud ridagi. Pikkamisi mõistis ta, et pole millegi poolest teistest halvem.

Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust. Alo jõudis sõita nii Tallinna ja Jõgeva, kui ka muude Eesti kohtade vahel. Tema esinemise ampluaa oli tõesti väga lai.

1983. aasta kevadel küsis talt Erkki-Sven Tüür, kas ta ei tahaks end "In Spega" siduda - tema läheb ansamblist ära ja otsib asemikku. Alo oli nõus. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris.

1984. aasta oli Alole vägagi edukas, sest mitmedki ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad-kuulajad jäid enam kui rahule. Samuti lõpetas ta samal aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal. 1988. ja 1989. aastatel sai Alo Eesti NSV muusika-alase aastapreemia ning 1996. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia.

Alo esimene ja ka ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp. (Hiljem elas küll koos Katre Varbolaga, kuid ametlikult registreeritud nad ei olnud.) Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Rita asus õppima lavakunsti eriala. Nad elasid koos kuus aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis üheksa aastat. Neil on üheksa-aastane tütar Anna-Mariita.

Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas.

Karel
Postitatud 2006-11-07 15:30:55. Tsiteeri

Selline küsimus, et kas kellelgi on, või teab kust saada Alo Mattiiseni poolt kirjutatud muusikali Väike merineitsi muusika noote. Oleks hädasti vaja leida just neid noote, aga tõesti ei oska kuhugi pöörduda, oskab keegi aidata?

Nipi
Postitatud 2009-07-21 09:51:50. Tsiteeri

Alo Mattiisen (& Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna) - Ei ole üksi ükski maa

Jääb ikka nii, et Saaremaa
näeb õhtupäikse õitsemist.
Ta kõrval tunneb Hiiumaa
üht õiget sugu õitsilist.

Veel linnupesi Läänemaal
võib leida rannaroost,
veel aru annab Harjumaa
me rahva sünniloost.

Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa!

Refr:
Teab loodus vaid,
teab isamaa,
meil tuleb üksteist aidata.
Ei ole üksi ükski maa
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!

Ei ole jännis Järvamaa
kui seemne ootel põld on must.
Ei peleta meid Pärnumaa
jutt põlislaande eksinust.

Ehk tarkust toitev Tartumaa
teab, mis on mehemeel?
Kui kaua suudab Võrumaa
end hoida õigel teel?

Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa!

Refr.

Kas jääb ka nii, et Mulgimaa
jääl pidada ei lase end?
Kas vaikust valvav Valgamaa
on hüüdjatega ühinend?

Kui puhtaks jäävad Virumaal
kõik selge veega allikad,
siis alles julgen ütelda,
et elan omal maal
(et elan omal maal)

Refr.

Ei ole üksi ükski maa...

Refr.

Ei ole üksi ükski maa... (3x)

Nipi
Postitatud 2009-12-24 00:34:29. Tsiteeri

Õhtul pimedal ja nõnda valgel. Alo Mattiiseni jõululaulud (ETV 1991)
ETV2 25.12.2009 kell 10:10
--------------------------------------------------------------------------------
Alo Mattiiseni jõululaule esitavad Ivo Linna, Kadi-Signe Selde, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg, Villu Tamme, Hardi Volmer, Riho Sibul ja Henry Laks. Režissöör Jüri Pihel, kunstnik Tiina Alver, toimetaja Reet Oja.

Nipi
Postitatud 2010-02-23 20:40:33. Tsiteeri

Tartu levimuusikapäevad: Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu (ETV 1988)
ETV2 24.02.2010 kell 00:30
--------------------------------------------------------------------------------
14. mail 1988. aastal kuulis Tartu muusikapäevade publik esimest korda Alo Mattiiseni viit isamaalist laulu. Laval olid Ivo Linna, Alo Mattiisen, Kadi-Signe Selde, "Kiigelaulukuuik", Tarmo Pihlap, "In Spe" jpt. Režissöör Peeter Brambat, toimetaja Reet Linna.

Nipi
Postitatud 2010-06-07 22:47:40. Tsiteeri

Alo Mattiisen 1982 Jõgeva/ Tallinn

Koosseis
Alo Mattiisen - klahvpillid

Helikandjatele salvestatud looming

lood kogumikel
'Igavikumeel' kogumikul 'Ajaga silmitsi '(A.Mattiiseni fond, 1997, CD )
'Eestlane olen ja eestlaseks jään ' kogumikul 'Eesti Kullafond '(Ivo Linna & In Spe, Hitivabrik, 2004, 2CD )
'Sind surmani ' kogumikul 'Eesti Kullafond '(Ivo Linna & In Spe, Hitivabrik, 2004, 2CD )
'Isamaa ilu hoieldes ' kogumikul 'Eesti Kullafond '(Ivo Linna & In Spe, Hitivabrik, 2004, 2CD )
'Mingem üles mägedele ' kogumikul 'Eesti Kullafond '(Ivo Linna & In Spe, Hitivabrik, 2004, 2CD )
'Kaunimad laulud ' kogumikul 'Eesti Kullafond '(Ivo Linna & In Spe, Hitivabrik, 2004, 2CD )
'Ei ole üksi ükski maa ' kogumikul 'Eesti Kullafond '(Hitivabrik, 2004, 2CD )
'Mingem üles mägedele ' kogumikul 'Laulupidude aarded'(Forte, 2005, CD )
'Kaunimad laulud ' kogumikul 'Laulupidude aarded'(Forte, 2005, CD )

tooted
Kontsert Kirjutusmasinale ja Orkestrile (Eesti Raadio, 1983, CD )
Roheline muna (risostoorium, (tekst Peeter Volkonski), Eesti Raad, 1985, CD )
Read (MAAT Records, 1995, CD )
Ajaga silmitsi (ERCD014 A.Mattiiseni fond, 1997, CD )
Roheline muna, Näärmed (Eesti Raadio, 2000, CD )
Alo Mattiisen: Eesti Kullafond (Hitivabrik, 2004, 2CD )

http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=4136

Nipi
Postitatud 2010-06-08 00:18:00. Tsiteeri

Jõgeva Gümnaasium mäletab Alo Mattiisenit alati, 13.01.1997 EPL, http://www.epl.ee/artikkel/14666
Show must go on, 24.04.1997 EPL, http://www.epl.ee/artikkel/18331
Alo Mattiisen seisab plaadil ajaga silmitsi, 31.05.1997 Postimees, http://www.postimees.ee/htbin/1art
Alo Mattiiseni ajaga silmitsi, 02.06.1997 EPL, http://www.epl.ee/artikkel/20009
Alo Mattiisen kuulub mulle, 30.08.1997 Õhtuleht, http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=8377
Alo Mattiiseni nimi toob eesti muusikud esinema, 02.09.1997 Postimees, http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/09/02/tallinn.htm#kolmas
Looja naeratuse saatel, 03.09.1997 EPL, http://www.epl.ee/artikkel/23237
Muusikud esinevad täna Alo Mattiiseni auks, 04.09.1997 EPL, http://www.epl.ee/artikkel/23287
Alo Mattiiseni auks, 06.09.1997 EPL, http://www.epl.ee/artikkel/23396
Kiriraamat igavikku, 23.03.2001 EPL, http://www.epl.ee/artikkel/80525
Alo Mattiiseni mälestuskontsert tähistab mitut juubelit, 18.04.2001 EPL, http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=105266
Vanemuises lauldi Alo Mattiiseni mälestuseks, 23. aprill 2001 EPL, http://unejutt.epl.ee/artikkel/157357
Meenutades Alo Mattiisenit, 17.04.2006 EPL, http://www.epl.ee/artikkel/318148
Alo Mattiisen saanuks täna 45-aastaseks, 22.04.2006 Jõgeva Linna Leht, http://www.jogevalv.ee/files/menu/Linnaleht/2006042504052727200603.pdf
30. mail möödub 10 aastat Alo Mattiiseni surmast, 29. mai 2006 EPL, http://www.epl.ee/artikkel/322015
Eestlane olen ja eestlaseks jään!, 24.11.2006 Linnaleht, http://www.linnaleht.ee/frontpage/trt/2006-11-24-b.pdf

Nipi
Postitatud 2010-06-08 00:26:47. Tsiteeri

Alo Mattiisen

Roheline muna

KLEP

Sellistel puhkudel tuleb olla tähelepanelik. Tegemist on lahkunud helilooja kahe rockioopusega ja teiseks ei tohi unustada nalja, sest Mattiiseni 80ndate risotooriumid ju selle varda ümber pöörlevadki. Tuntuim neist ehk «Roheline muna» on värske salvestus. Ehkki algsete lauljatega (Peeter Volkonski, Silvi Vrait, Hardi Volmer), ei kipu see küündima kunagiste lavaesitusteni. Seda just naljatlemise kirglikkuse mõttes. Vraidi metsik ja seksuaalne karje «ei taa-a-a-ha!» ei pääse piisavalt esile ning politseiorkestri bigbändi jazzilik seade tundub algul veidi võõras. Kuid muusikaline lugu ise on õige ning tungivalt soovitatav kuulata kõigile, kelle arvates ei pea muusika olema surmavalt tõsine hoop vastu kõrvu. Mattiiseni hea meloodiataju on siin hoomatavalt kuulda, nii nagu ka tema loomulik võime luua orgaaniliselt seotud muusikat. 1987. aastal salvestatud «Näärmed», kus autor ka ise kaasa mängib, on päris kirglik nali - nagu hea anekdoot, mida võib ka kümnendat korda kuulata. (IM)

http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/03/25e/plaat.htm

Nipi
Postitatud 2010-06-09 00:18:07. Tsiteeri

Ei ole üksi ükski maa http://www.youtube.com/watch?v=r75WMX1WFgk
Eestlane olen ja eestlaseks jään http://www.youtube.com/watch?v=qcOoePr1zw4

Nipi
Postitatud 2010-11-21 21:25:09. Tsiteeri

Alo Mattiisen & Henry Laks (Kooperatiiv "Kuldnokk", 1990, MC )

A.
1. Korraga (Mattiisen / Laks)
2. Lugulaul (Laks / Laks)
3. Sisemuse säilitaja (Mattiisen / Laks)
4. Mede laul (Mattiisen / V.Kangur)
5. Nekruti värbamine (folkloor)
6. Kuula, kivid kõnelevad (Mattiisen / J.Leesment)

B.
1. Sokk on kena (Mattiisen / Laks)
2. Sabaga mees (Laks / Laks)
3. Hakake mehed minema (Mattiisen / V.Kangur)
4. Lahkumine (Mattiisen)

Sellel kassetil on läbilõige otsingust folkloori ja rocki ühendamisel 3 a. jooksul, lood pole kronoloogilises järjekorras, muusika areng ja suund ajas on aga tajutavad.

Nipi
Postitatud 2010-11-21 22:40:55. Tsiteeri

Õhtul pimedal ja nõnda valgel (Alo Mattiiseni jõululaulud) (Auvi, 1991, MC )

A pool
1. Õhtul pimedal ja nõnda valgel (tekst Ott Arder) - Ivo Linna ja Anna-Marite Mattiisen
2. Kuusk (Ott Arder) - Kadi Selde
3. Pastoraal (Arno Vihalemm) - Erkki-Sven Tüür
4. Sinus endas talv (Jüri Leesment) - Riho Sibul
5. Pühendatud sulle (Henry Laks) - Henry Laks
6. Elu areneb (Arno Vihalemm) - Villu Tamme

B pool
1. Koraal (Joel Sang) - Sven Grünberg
2. Jõululaul (Joel Sang) - Hardi Volmer
3. Teeb hingele rõõmu (Henry Laks) - Liane Parik
4. Hää on (Hando Runnel) - Riho Sibul
5. Lepitus

Muusika: Alo Mattiisen
Sisse mänginud: Alo Mattiisen, Antti Kammiste ja Riho Sibul
Backround: "Kiigelaulukuuik"
Helirežissöör: Maido Maadik

Nipi
Postitatud 2010-11-21 23:10:13. Tsiteeri

Ajaga silmitsi (A.Mattiiseni fond, 1997, CD )

1. Dramaatiline avamäng / Dramatic Overture (1986)
2. Sonaat tšellole ja klaverile / Sonata for Cello and Piano (1985)
3. Sümfoonia / Symphony (1988)
4. Erret
5. Ajaga silmitsi / Facing The Time: Argipäev / Everyday - Psühhokraatia / Psychocracy - Võib olla / May Be
6. Igavikumeel / Sense of Eternity (1985)

Esitavad: Egmont Välja, tšello (2), Piia Rannaveer, klaver (2), Alo Mattiisen, süntesaatorid (4-5), Endel Jõgi, kitarr (5), Rein Joasoo, löökpillid (5), Ansambel In Spe (6), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigendid Peeter Lilje (1), Arvo Volmer (3)

Salvestatud 1985, 1986, 1988, 1991 Estonia Kontserdisaalis, Eesti Raadio stuudios ja Tallinna Linnahallis.

Bukletis (16 lk) heliloojast ja tema loomingust eesti ja inglise keeles.

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=4327

Nipi
Postitatud 2010-11-21 23:56:30. Tsiteeri

Lähedased laulud (AM, 1993, CD )

1. Ei ole üksi ükski maa (J. Leesment) - ans. "In Spe" jpt.
2. Korraga (H. Laks) - H. Laks
3. Jaagu laul (K. J. Peterson) - H. Laks
4. Aria lamentosa di milionario: katkend risotooriumist "Roheline muna" (P. Volkonski) - S. Vrait, P. Volkonski, segakoor "Noorus" ja ans. "In Spe"
5. Aria misteriosa di Giardiniere: katkend risotooriumist "Roheline muna" - H. Volmer, segak. "Noorus" ja ans. "In Spe"
6. Das Wandern / F. Schubert (A. Mattiisen) - P. Volkonski ja ans. "E=mc2"
7. Unelaul (J. Leesment) - I. Linna
8. Läbi öö (A. Vihalemm) - H. Laks
9. Koraal (J. Sang) - S. Grünberg ja ans. "Kiigelaulukuuik"
10. Õhtul pimedal ja nõnda valgel (O. Arder) - I. Linna, Anna-Mariita ja ans. "Kiigelaulukuuik"
11. Pastoraal (A. Vihalemm) - E.-S. Tüür ja ans. "Kiigelaulukuuik"
12. Sinus endas talv (J. Leesment) - R. Sibul
13. Sind surmani (L. Koidula, J. Leesment) - I. Linna, ans. "Kiigelaulukuuik" ja "In Spe"
14. Isamaa ilu hoieldes (J. Leesment) - I. Linna, ans. "Kiigelaulukuuik" ja "In Spe"
15. Eestlane olen ja eestlaseks jään (J. Leesment) - I. Linna, ans. "Kiigelaulukuuik" ja "In Spe"
16. Tuul eukalüptuse puus (A. Alliksaar) - R. Sibul, ans. "Jää-äär"
17. Emale (J. Kross) - A. Kammiste, ans. "Jää-äär".

In Spe (E=mc2): Peeter Brambat, flööt; Jaanus Nõgisto, kitarr; Ain Varts, kitarr; Margus Minn, bass; Priit Kuulberg, bass; Ivo Varts, löökriistad; Rein Joasoo, löökriistad; Terje Terasmaa, löökriistad; Andrus Vaht, löökriistad; Alo Mattiisen, klahvpillid; Antti Kammiste, klahvpillid. Kiigelaulukuuik: Kadi-Signe Selde, Riina Roose, Elo Toodo, Olavi Kõrre, Toomas Rull. Jää-äär: Tõnu Timm, Jaan Sööt, Riho Sibul, kitarrid; Toivo Jaaksoo, bass.

Plaadi kujundaja Silver Vahtre, foto: Tiit Vernik.

Voldik 4 lk.

Nipi
Postitatud 2010-11-22 00:48:18. Tsiteeri

Roheline muna; Näärmed (Klesment Audio Productions, 2000, CD )

Libreto: Peeter Volkonski
esitajad: Silvi Vrait, Peeter Volkonski, Hardi Volmer, Segakoor Noorus (1, 2), dirigent Raul Talmar (1), dirigent Ene Üleoja (2), Politseiorkestri Big Band (1), In Spe (2)

In Spe: Alo Mattiisen, klahvpillid; Are Jaama, kitarr; Margus Minn, bass; Terje Terasmaa, vibrafon; Andrus Vaht, löökpillid; Peeter Brambat, flööt

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=207

Nipi
Postitatud 2010-11-22 02:25:07. Tsiteeri

Alo Mattiisen: 50 parimat laulu. Eesti Kullafond (Hitivabrik, 2004, 3CD )

CD 1:
1. Ei ole üksi ükski maa (J. Leesment) - I. Linna, R. Linna, H. Laks, S. Vrait, K. Madis, K. Kauks, R. Sibul, G. Graps, H. Volmer, T. Mägi, P. Pihlap, T. Lunge, J. Elgula, In Spe
2. Kaunimad laulud / Fr. Saebelmanni j. (J. Leesment) - I. Linna, Kiigelaulukuuik, In Spe
3. Mingem üles mägedele (H. Käo) - I. Linna, Kiigelaulukuuik, In Spe
4. Sind surmani / A. Kunileid' j. (L. Koidula, J. Leesment) - I. Linna, In Spe
5. Isamaa ilu hoieldes / K. A. Hermann'i j. (J. Leesment) - I. Linna, segak. Noorus, In Spe
6. Eestlane olen ja eestlaseks jään (J. Leesment) - I. Linna, Kiigelaulukuuik, In Spe
7. Lootuses (J. Leesment) - I. Linna, Kiigelaulukuuik, In Spe
8. Vaid ühte hoides (J. Leesment) - segak. Noorus, In Spe
9. Hakake, mehed, minema! (V. Kangur) - H. Laks, Kiigelaulukuuik, In Spe
10. Kuula, kivid kõnelevad (J. Leesment) - H. Laks, Kiigelaulukuuik, In Spe
11. Mede laul (V. Kangur) - H. Laks, Kiigelaulukuuik, In Spe
12. Korraga! (H. Laks) - H. Laks, A. Mattiisen, klahvpillid
13. Mu suul ei ole sulgejat (J. Leesment) - H. Laks, A. Mattiisen, klahvpillid, Tallinna Muusikakeskkooli kammerk.
14. Minu isa maal (V. Kangur) - I. Linna, A. Mattiisen, A. Kammiste, T. Vanem, R. Tafenau
15. Ise otsustame (J. Leesment) - I. Linna, A. Mattiisen, klahvpillid
16. Ei ole ime ükski ime (V. Kersna) - V. Kersna, E. Eesmaa, H. Šein, R. Oja, M. Talvik, R. Linna, U. Ott, A. Mattiisen, klahvpillid
17. Eestile on kombeks - L. Meri, Ü. Nugis, M. Laar, P. Olesk, P. Lorents, K.-S. Selde, R. Kromel, A. Mattiisen, klahvpillid
18. Lootus loob (J. Leesment) - I. Linna, A. Mattiisen, A. Kammiste, T. Vanem.

CD 2:
1. Looja naeratuse saatel (J. Leesment) - S. Vrait, I. Linna, J. Joala, M. Raud, T. Izotova, J. Sillamaa, A. Kammiste, A. Mattiisen, T. Vanem
2. Üksik puu (H. Laks) - I. Linna, A. Mattiisen, klahvpillid, R. Sibul, kitarr
3. Aeg on laul (J. Leesment) - J. Sillamaa, A. Mattiisen, kõik pillid
4. Kui tuulehoog sahistab roos (O. Arder) - I. Linna, instrumentaalans., juh. A. Kammiste
5. Koraal (J. Sang) - S. Grünberg, laul, Kiigelaulukuuik, A. Kammiste, klahvpillid, A. Mattiisen, klahvpillid
6. Ema õpetus (F. G. Aurelius) - E.-S. Tüür, Jäääär, A. Mattiisen, klahvpillid
7. Tuul eukalüptuse puus (A. Alliksaar) - R. Sibul, Jäääär, A. Mattiisen, klahvpillid
8. Kiitus (S. J. Tamm) - J. Sillamaa, Jäääär, A. Mattiisen, klahvpillid
9. Emale (J. Kross) - A. Kammiste, Jäääär, A. Mattiisen, klahvpillid
10. Üks öö (H. Volmer) - T. Paluoja, J. Nõgisto, kitarr, P. Brambat, flööt, A. Mattiisen, klahvpillid, R. Joasoo, trummid
11. Hää on (H. Runnel) - R. Sibul, laul, A. Mattiisen, klahvpillid
12. Jaagu laul (K.-J. Peterson) - H. Laks, A. Mattiisen, klahvpillid
13. Sokk on kena (H. Laks) - H. Laks, Kiigelaulukuuik, A. Mattiisen, klahvillid
14. Sisemuse säilitaja (H. Laks) - H. Laks, Kiigelaulukuuik, A. Mattiisen, klahvpillid
15. Eestimaa euromehe laul (A. Mattiisen) - T. Mägi, A. Mattiisen, klahvpillid
16. Vikerkaar (J. Leesment) - J. Sillamaa, A. Mattiisen, klahvpillid, R. Tafenau, saksofon, A. Varts, kitarr, T. Mägi, taustvokaal, J. Joala, taustvokaal
17. Unelaul (J. Leesment) - I. Linna, A. Mattiisen, klahvpillid
18. Sinus endas talv (J. Leesment) - R. Sibul, laul, A. Kammiste, klahvpillid, A. Mattiisen, klahvpillid
19. Jõuluvana (H. Laks) - H. Laks, Kiigelaulukuuik, A. Mattiisen, klahvpillid, A. Kammiste, klahvpillid
20. Õhtul pimedal ja nõnda valgel (O. Arder) - esit. I. Linna, A.-M. Mattiisen, luuletus, A. Kammiste, klahvpillid, A. Mattiisen, klahvpillid.

CD 3:
1. Harjutusi arvutile: Teekond - A. Mattiisen, arvuti, süntesaatorid
2. Maarjaorg - In Spe
3. Lepitus - A. Mattiisen, süntesaatorid
4. Murtud käe rondo - In Spe
5. Arrit - A. Mattiisen, süntesaator
6. Igavikumeel - In Spe
7. Kirjutusmasina kontsert in D - In Spe
8. Allegro vivace e marcato - In Spe
9. Lento molto tranquillo - In Spe
10. Allegro agitato - In Spe
11. Finale - In Spe
12. Lahkumine - A. Mattiisen, süntesaator
13. Sonaat tšellole ja klaverile - E. Välja, tšello, P. Rannaveer, klaver

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=8516

Nipi
Postitatud 2010-11-22 02:50:23. Tsiteeri

Isamaa ilu hoieldes (Eesti Kaitseväe Segakoor, 2008, CD )

1.-5. Viis ärkamisaegset laulu (J. Leesment)
Kaunimad laulud
Mingem üles mägedele
Sind surmani
Isamaa ilu hoieldes
Eestlane olen ja eestlaseks jään
6. Üks öö (H. Volmer)
7. Emale (J. Kross)
8. Ei ole üksi ükski maa (J. Leesment)

solistid Mikk Dede (4, 8), Mirjam Dede (4, 8), Kristjan Kasearu (4), Merit Lust (4), ansambel Alo EXP Group, Eesti Kaitseväe Segakoor, dirigent Veronika Portsmuth

Alo EXP Group: Kristjan Kaasik, kitarr; Siim Usin, basskitarr; Roland Tiiroja, löökpillid; Rene Puura, klahvpillid

Bukletis (12 lk) laulude sõnad inglise keeles.
Kujundaja Teele Puusepp

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=24011

V. L.
Postitatud 2010-11-22 20:43:27. Tsiteeri

Fragment raamatust "Polkast rokini 2", lk. 50:

[font=times]"Ansambli "In Spe" näol on heliloojal mõistev loomingupartner, kes aitab ideid teostada. 1983. aastal valmis tal ansamblile süidilik kompositsioon "Pöördtüübid", mille viis osa – viis karakterit – järgnevad üksteisele atacca."[/font]

Millisel kandjal on see süit avaldatud?

Nipi
Postitatud 2010-12-20 22:38:19. Tsiteeri

Ajaga silmitsi. Meenutusi Alo Mattiisenist (A-Disain 2010)
Toomas Muru

Järgmisel aastal oleks 50-seks saanud helilooja Alo Mattiisen (1961-96). Alo Mattiisen oli mees, kes muutis oma isamaaliste lauludega Eestimaa ja Nõukogude Liidu saatust, kellest on saanud laulva revolutsiooni sümbol. Läbi pereringi ja sõprade meenutuste saame heita intiimse pilgu ühe vägagi vastuolulisele ja tundliku inimese hingemaastikule. Kõik pole nii lihtne nagu esmapilgul tundub.

Raamatust leiab Ivo Linna, Mart Laari, Jaak Ojakääru, Erkki-Sven Tüüri, Jüri Piheli, Raul Vaigla ja paljude teiste Alot lähemalt tundnud inimeste meenutusi.

http://www.apollo.ee/product.php/0625497

Nipi
Postitatud 2010-12-25 22:27:42. Tsiteeri

Õhtul pimedal ja nõnda valgel (ETV 1991)
ETV 25.12.2010 kell 00:10
--------------------------------------------------------------------------------
Alo Mattiiseni jõululaule esitavad Ivo Linna, Kadi-Signe Selde, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg, Villu Tamme, Hardi Volmer, Riho Sibul ja Henry Laks. Režissöör Jüri Pihel, kunstnik Tiina Alver, toimetaja Reet Oja.

Nipi
Postitatud 2010-12-25 22:28:15. Tsiteeri

Õhtul pimedal ja nõnda valgel (ETV 1991)
ETV 25.12.2010 kell 00:10
--------------------------------------------------------------------------------
Alo Mattiiseni jõululaule esitavad Ivo Linna, Kadi-Signe Selde, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg, Villu Tamme, Hardi Volmer, Riho Sibul ja Henry Laks. Režissöör Jüri Pihel, kunstnik Tiina Alver, toimetaja Reet Oja.

Nipi
Postitatud 2010-12-31 03:57:34. Tsiteeri

Õhtul pimedal ja nõnda valgel (ETV 1991)
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=112948

ETV 55: Alo laulud (20.08.2010 17:30)

Alo Mattiiseni isamaalised laulud liitsid 1988. aastal Eestimaal paljusid. Tema toonane uus laul lootusest kinnitas meie usku, et need lood ja see sõnum ei kao, vaid kestab edasi ka aastate pärast. Esitavad Ivo Linna, Kiigelaulukuuik ja In Spe. Režissöör Jüri Tallinn.

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=108752

Nipi
Postitatud 2011-01-20 18:07:33. Tsiteeri

Alo Mattiisen. Tšellosonaat (ETV 1988)
ETV 21.01.2011 kell 13:10
--------------------------------------------------------------------------------
Egmont Välja ja Piia Paemurru esitavad Alo Mattiiseni Tšellosonaadi. Režissöör Peeter Brambat.

Nipi
Postitatud 2011-04-22 00:11:43. Tsiteeri

Volikiri Alo Mattiisenile (Eesti Telefilm 1988)
ETV 22.04.2011 kell 18:45
--------------------------------------------------------------------------------
Eestimaa kevad-suvi 1988 oli kordumatu kõigile ja igaühele eraldi. Alo Mattiisenile tõi laulva revolutsiooni aeg tuhandete poolehoiu. Filmis kõlavad katkendid süidist "Ajaga silmitsi", Esimesest sümfooniast ja isamaalistest lauludest. Režissöör Irene Lään, toimetaja Heidi Pruuli.

T!
Postitatud 2011-05-25 11:50:23. Tsiteeri

Omaaegse ÖöTV tunnuslaul peaks ka vist Alo looming olema?

Nipi
Postitatud 2011-10-14 23:07:57. Tsiteeri

Tartu levimuusikapäevad: Alo Mattiisen ning duo Peeter Štšerbakov ja Peeter Malkov (ETV 1987)
ETV2 15.10.2011 kell 23:55
--------------------------------------------------------------------------------
Tartu IX muusikapäevade kammerlikuma osa täitsid instrumentalistid Alo Mattiisen ning duo Peeter Štšerbakov ja Peeter Malkov. Kompositsioon "Ajaga silmitsi" pälvis žürii poolt parima teose preemia. Režissöör Peeter Brambat.

Vasta & Uus teema