Metallist oli huvitav ansambel, mille ajalugu võib laias laastus jagada kahte ossa. Esimene osa, mil lauljana osales Tajo Kadajas ja teine osa, mil lauljana astus üles Urmas Podnek. Suurt kõlapinda pälvis tolle aja kohta grandioosne kontsert Linnahallis. Varsti pärast seda siirdus ansambel Ameerikasse.

Märkimisväärne on veel see fakt, et Metallisti tegemistes osales ka tuntud Mihkel Raud.

Muusikanäiteid saab kuulata: http://www.estmusic.ee/index.php?01321041076

Mõned fotod Metallisti kontserditest, kui lauljana tegutses Tajo Kadajas: http://www.zzz.ee/edition49/composers/t_kadajas/photo.html

Minu sõber näiteks räägib mulle Metallisti ajajärgust kui laulis Urmas Podnek ja kitarri mängis ka Mihkel Raud. See oli temateada aastatel 84-85. Tollest ajast peaks olemas olema ka mingisugused keldri ja kontsertlindistused, kus oli mitu väga head lugu, mida hiljem pole lindistatud. Kas keegi veel mäletab seda aega... äkki kellelgi on isegi neid lindistusi alles?
Pööraselt kahju kui need lood läheksid igaviku unustusse.

Kaupol on õigus. Metallist tegutses loomulikult juba enne minu kaasamist. Mina sain kõik varasemad Metallisti lood Mart Harjakult kassetil ja õppisin sealt pealt ära. Mart mind sinna Metallisti Podniekit asendama kutsus. Ja eks tegevuse käigus sai uusi laule juurde tehtud. Arvan ka ise, et see oli väga hea bänd.

Metallist - "Metallistomaania" 1985
1. Metallistomaania
2. Lapsemeelseks
3. Nõid
4. Eldorado
5. Viikingid
6. P.K.N.P.K
7. Teel vastu Päikesele

Metallist - "Frankenstein" 1985
1. Arrow And The Song
2. Kahehäälsus
3. Frankenstein
4. Kõiksuse Harmoonia
5. Põlev mees
6. Eagle
7. Aeg
8. Püüd
9. Hope land

Mul on olemas mõlemad albumid mp3-dena.

METALLIST alustas 1984. aastal tagasihoidlikult. Tegemist Tallinna bändiga. 1989.a üritab taaselustades teha seda veidi ameerikalikult. See tähendab suurelt ja rokibisnisi reeglite järgi võttes korralikult. Enne väga (isegi väga-väga) suurejooneliseks planeeritud comeback-kontserti valmistati ”nänn”: särgid-märgid-värgid-plakatid ja muu ansambli sümboolikaga kraam. Et publikul oleks, mida koos muusikaga osta. Linnahalli stuudios tehti valmis kassetitäis uusi lugusid ning needki loodetakse koos paisuva reklaamikampaaniaga muuta kaubaks. Nii nagu on kaubaks muudetud peale muusika ka bändi imid¸ ja kõik, mida selle abil müüa saab. Seda võiks nimetada kompleksseks turustamiseks, mis mujal maailmas on seoses rokkmuusikaga lausa normiks saanud. Niisiis, esimene Lääne malli järgi üritaja meiegi ebaläänelikus (roki-)majandussüsteemis.

Laulja Podnek: ”Pole olemas sellist asja, nagu eesti hevi. Püüame murda arvamust, et Eesti publikule ”Bon Jovi” sarnane muusika ei meeldi.”

Mida teab aga Eesti kuulaja ameerikalikust rokkmuusikast? Keegi pole täpselt uurinud, kuid arvata võib, et üksnes kaootilisi nimesid ja katkendeid. Pealegi ei ole sellises internatsionaalses nähtuses nagu rokkmuusika sugugi nii lihtne konkreetse piiri tõmbamine Ameerika ja muu maailma vahele. Uus ”Metallist” on muusikas malli võtnud ookeani tagant. Nad väidavad sealjuures, et on esimesed omalaadsed Eestis. Mõnes mõttes on neil selleks ka alust. ”Bon Jovi”, ”Guns n Roses”, ”Foreigner” ja veel mõned eeskujudeks toodud nimed – suure Ameerika miljonisoosikutest megapopi esindajad, keda ei söandata jätta seostamata hevimuusikaga. Ometi pole nad hevikad, või on seda üksnes tinglikult. See on pigem hevist roki suunas ja mõnedel juhtumitel sealt edasi isegi popi poole kallutatud muusika. Vaadates selliste gruppide menukust ja kommertsedu võib näha traditsionaalse detsibellidega toetatud heviks nimetatava närvipiitsa üha selgemini ilmnevat allajäämist vaid osaliselt hevi firmamärgi all tegutsevale soft heavyle, pop rockile ja lihtsalt energilisele rokkmuusikale.

”Metallist” ongi oma kaardi asetanud sellele suunale. ”Bon Jovi”, ”Guns n Roses”, ”Def Leppard” …. ”Metallist” (?). Ei ole midagi uut siin päikese all ja jalgratas on ka juba leiutatud. Suurtest eeskujudest on palju üle võtta (pehmema varjundiga väljend näppamiseks nimetatavale laenamisele), seda eriti veel kõige laiematele massidele mõeldud rokkmuusikas.

Basskitarrist Marc Junior: ”Kui lool pole meloodiat ja harmooniat, siis pole see mingi lugu. Kui hakata raamatut kirjutama nii, et lihtsalt sõnad ritta panna, siis ei tule sellest midagi head. Asjal peab olema mingi sisu ja korrastatus.”

Podnek: ”Sellise stiili puhul pole muusikat mõtet väga keeruliseks ajada. Mida lihtsam ja meloodilisem see on, seda paremini publik seda vastu võtta suudab.”

Roki klassikas on küll ja küll lugusid, mis kolme duuri peale üles ehitatud, kuid mis löövad siiamaani hinge kinni ja võtavad silma märjaks. Siin aga trashivennad kihutavad õudse kiirusega ja ühes loos on sada erinevat rütmi. Samas tunduvad kõik lood aga ühesugustena. Sa lihtsalt ei jõua sellist asja kuulata.”

Kitarrist Barriemore: ”Kõik, mis jääb väljapoole muusikat, ¨õu ja muu kraam, on maitseaine meie muusika juurde.”

Mäned¸er Simson: ”Meie stiil on selline, et ansambel lihtsalt ei saa esineda vähese valgusega ja väikese võimendusega. Me lihtsalt peame asja suurelt ette võtma, sest selline pophevi pole publikule muidu huvitav.”

Trummar A. A. Kiil: ”Teistsuguse muusikaga poleks meil arvatavasti publikut.”

I. M. : ”Ehk Venemaal oleks?”

Podnek: ”Noh, sellisel juhul võiksime orienteeruda ainult Venemaa peale. Siin on vastus ka küsimusele, miks teeme ingliskeelseid laule. Kas või juba sellepärast, et meist saaksid aru kõik: venelased, eestlased, soomlased, sakslased, inglased. Kui inimene ainult tahab vaeva näha, siis saab ta ka aru. Kui laulaksime eesti keeles, siis teised meist enam aru ei saaks.”

I. M. : ”Ohhoo, millest nad aru peaksid saama?”

Podnek: ”Mida taotleme oma muusikaga või õigemini, millest me tahame rahvast aru saavat? Et inimesed ei kiristaks üksteise peale hambaid, tunneksid ennast vabalt ja naerataksid rohkem. Propageerime ellusuhtumist, mille kohaselt elu on elamiseks ainult üks kord ja see tuleb elada täie eest. Me pole ei sotsiaalsed ega ka poliitilised. See, mida lauludes toonitada tahame, on armastus. Praktiliselt kõik lood on armastusest. Inimesed – armastage üksteist! Keep smiling & have fun!”

Kõneohtrate metallistide jutust ning veel ilmumata kasseti muusikast võib üsna hõlpsalt jõuda lihtsale järeldusele, et nad püüavad mängida murelike aegade muretut muusikat ja olla pigem lustakad meelelahutajad kui tõsised rokkarid.

Tähelepanelik muusikahuviline võib siit leida ka algeid Eesti rokkmuusika ühele uuele võimalikule suunale. Kogu eelnev jutt võikski haakuda pigem selle uue suundumusega kui ”Metallistiga”, kelle tuleproov publiku ees on veel läbimata.

Noor koopiarokk võtab endale uuemaid eeskujusid, pöörab rohkem tähelepanu imid¸ile. Imid¸ on lahutamatu kalkulatsioonidest ja kommertsmehhanismist. Viimane omakorda lahutamatu publikust. Poliitikast küllastunud kuulajatele püütakse pakkuda mitte lisamõtlemisainet, vaid pretensioonitut meelelahutust. Rahakoti juures ring sulgub ning jääb ennast lõputult kordama, kuni ammendub.

Nii et kui kuulaja tahab ennast suure massi sees hästi ja lahedalt tunda, siis võib ta (ei tea, millal ja kus) toimuvale ”Metallisti” kontserdile minna küll. Natuke silmale, natuke kõrvale, natuke glam ja veidike camp, natuke heavy ja natuke soft, natuke ameerikalik ja natuke kodukootult siitmaine. Ühesõnaga kohalik alumiinium.

Immo Mihkelsoni artikkel ”Alumiiniumisulatajad” pisut lühendatult mingist 26.11.1989 ajalehest.

Kasseti ”Back Page News” (1989 ROCCO Music) lood

A
Set Fire On Me
Temptation
Love Wanted
Dont You Realize
Metallistomania

B
Back Page News
Dont Play With Breaking Hearts
Hard Lover
Bitches Lips
The Tale Of A Bear And A Rabbit
Pleasure Victim

Koosseis

Podnek – vokaal
Barrymore – kitarr, akustiline kitarr
Helios – kitarr
Marc Junior – basskitarr
A. A. Kiil – trummid
Eke Woody – klahvpillid

Metallist Linnahallis 1990, https://www.etvpluss.ee/saated.aspx?id=22#

Kasseti ”Back Page News” on välja andnud kooperatiiv "Kuldnokk"

Metallist on üks minu kindlaid lemmikuid. Minu arvates oli tegemist muusikutega, kes oma tegevusse väga tõsiselt suhtusid.
Tänud kõigile, kes siin teavet on jaganud. Metallist alustas tegevust u 1983 aastal Tallinnas Mustamäel praeguses Tallinna Arte Gümnaasiumis (tol ajal Tallinna 49. Keskkool). Selle maja saalis anti ka algusaegadel (84-85) vähemalt paar kontserti, mis on väga võimsalt meeles. Lisaks väga tugevale muusikale meenub näiteks pilt Mihkel Rauast, kel oli seljas põlvedeni talupojasärk ning kaelas hiiglasuur õigeusu-stiilis rist.
85-l aastal tuli Podneki asemel lauljaks Tajo Kadajas. Mäletan sellest ajast kontserti Nõmme Kultuurimajas ning hilisemat (86 või 87) kurikuulsat Pirita Jõekääru esinemist koos Rujaga. Selleks hetkeks oli Heavy Metal Eestis väga populaarseks saanud ning kuigi Metallisti võis pigem Proge-Metaliks nimetada, oli varem kitsas ringkonnas tuntud bänd selleks ajaks väga tuntuks saanud.
Ent on ka üks segane mälestus sellest, nagu oleks Metallist mingi aeg kasutanud hoopis nime "3-vaade". See oli vist u sel ajal, kui Tajo bändis laulma hakkas? Kas keegi oskab ehk öelda, kas 3-vaade oli sama, mis Metallist ja kui, siis miks vahepeal seda nime kasutati?

See nimi oli tõesti mingi aeg pisut kasutusel. Mulle jäi see asi muidugi selgusetuks. Tundub, et see oli kuidagi seoses Mihkli mängimisega või mittemängimisega bändis. Kui mina Metallisti läksin, siis Mihklit seal vist kohe ei olnud. Kui Mihkel tuli, sai vist nimeks jälle Metallist. Midagi sellist meenub mulle seoses selle 3vaatega.

Tervitus kõigile
ja tänud mäletamise eest.

Erilised tervitused Tajole!
PS.Selgituseks 3Vaate teemal
Pärast Podneki sõjavökke saatmise showd Arte gümnaasiumis 30.9.85 (tegelikult see show oli vägisi lõpetatud miilitsaorganite poolt, kes lülitasid voolu välja, trügisid lavale ja üritasid konfiskeerida kassat. Väljas toimunu oli väljunud kontrolli alt - lõhutud mendi auto, sajad noored õlledega jne..) kutsuti kõik asjaosalised vestlusele ja 86ti nimi Metallist. Me ei saanud ennast enam kuskil bookida st. mängida.
Nõmme kultuurimaja, tolleaegsed Mustamäe koolid- meie leivanumber...Mängude maja-kõik ütlesid gigid üles. Niisiis, tuli DBA nime vahetada ja oodata, kuni kired vaibuvad.
Selline põhjus oli.

Paneme mõned vanemad trackid üles lähitulevikus, sealjuures ka mõned NY klubides lindistatud trackid`90ndast.
Later,
Mart

http://www.youtube.com/watch?v=8zReSuq_w2U

Kraamisin kodus pildialbumeid ja panin üles veidi ansambli Metallist pilte

http://nagi.ee/photos/Tajo/sets/130803/

Muud infot aastatest 1985-1986 võib ka siit lugeda

http://et.wikipedia.org/wiki/Metallist

Head vaatamist - kuulamist!

Kas keegi teab kuidas saada Metallisti mp.3 muusikat?

Minul on olemas ainult need, mis siin kuulatavad on ja mis minu lauldud.

http://www.estmusic.com/index.php?01321041076
T.

METALLIST alustas 1984. aastal tagasihoidlikult. Tegemist Tallinna bändiga. 1989.a üritab taaselustades teha seda veidi ameerikalikult. See tähendab suurelt ja rokibisnisi reeglite järgi võttes korralikult. Enne väga (isegi väga-väga) suurejooneliseks planeeritud comeback-kontserti valmistati ”nänn”: särgid-märgid-värgid-plakatid ja muu ansambli sümboolikaga kraam. Et publikul oleks, mida koos muusikaga osta. Linnahalli stuudios tehti valmis kassetitäis uusi lugusid ning needki loodetakse koos paisuva reklaamikampaaniaga muuta kaubaks. Nii nagu on kaubaks muudetud peale muusika ka bändi imid¸ ja kõik, mida selle abil müüa saab. Seda võiks nimetada kompleksseks turustamiseks, mis mujal maailmas on seoses rokkmuusikaga lausa normiks saanud. Niisiis, esimene Lääne malli järgi üritaja meiegi ebaläänelikus (roki-)majandussüsteemis.

Laulja Podnek: ”Pole olemas sellist asja, nagu eesti hevi. Püüame murda arvamust, et Eesti publikule ”Bon Jovi” sarnane muusika ei meeldi.”

Mida teab aga Eesti kuulaja ameerikalikust rokkmuusikast? Keegi pole täpselt uurinud, kuid arvata võib, et üksnes kaootilisi nimesid ja katkendeid. Pealegi ei ole sellises internatsionaalses nähtuses nagu rokkmuusika sugugi nii lihtne konkreetse piiri tõmbamine Ameerika ja muu maailma vahele. Uus ”Metallist” on muusikas malli võtnud ookeani tagant. Nad väidavad sealjuures, et on esimesed omalaadsed Eestis. Mõnes mõttes on neil selleks ka alust. ”Bon Jovi”, ”Guns n Roses”, ”Foreigner” ja veel mõned eeskujudeks toodud nimed – suure Ameerika miljonisoosikutest megapopi esindajad, keda ei söandata jätta seostamata hevimuusikaga. Ometi pole nad hevikad, või on seda üksnes tinglikult. See on pigem hevist roki suunas ja mõnedel juhtumitel sealt edasi isegi popi poole kallutatud muusika. Vaadates selliste gruppide menukust ja kommertsedu võib näha traditsionaalse detsibellidega toetatud heviks nimetatava närvipiitsa üha selgemini ilmnevat allajäämist vaid osaliselt hevi firmamärgi all tegutsevale soft heavyle, pop rockile ja lihtsalt energilisele rokkmuusikale.

”Metallist” ongi oma kaardi asetanud sellele suunale. ”Bon Jovi”, ”Guns n Roses”, ”Def Leppard” …. ”Metallist” (?). Ei ole midagi uut siin päikese all ja jalgratas on ka juba leiutatud. Suurtest eeskujudest on palju üle võtta (pehmema varjundiga väljend näppamiseks nimetatavale laenamisele), seda eriti veel kõige laiematele massidele mõeldud rokkmuusikas.

Basskitarrist Marc Junior: ”Kui lool pole meloodiat ja harmooniat, siis pole see mingi lugu. Kui hakata raamatut kirjutama nii, et lihtsalt sõnad ritta panna, siis ei tule sellest midagi head. Asjal peab olema mingi sisu ja korrastatus.”

Podnek: ”Sellise stiili puhul pole muusikat mõtet väga keeruliseks ajada. Mida lihtsam ja meloodilisem see on, seda paremini publik seda vastu võtta suudab.”

Roki klassikas on küll ja küll lugusid, mis kolme duuri peale üles ehitatud, kuid mis löövad siiamaani hinge kinni ja võtavad silma märjaks. Siin aga trashivennad kihutavad õudse kiirusega ja ühes loos on sada erinevat rütmi. Samas tunduvad kõik lood aga ühesugustena. Sa lihtsalt ei jõua sellist asja kuulata.”

Kitarrist Barriemore: ”Kõik, mis jääb väljapoole muusikat, ¨õu ja muu kraam, on maitseaine meie muusika juurde.”

Mäned¸er Simson: ”Meie stiil on selline, et ansambel lihtsalt ei saa esineda vähese valgusega ja väikese võimendusega. Me lihtsalt peame asja suurelt ette võtma, sest selline pophevi pole publikule muidu huvitav.”

Trummar A. A. Kiil: ”Teistsuguse muusikaga poleks meil arvatavasti publikut.”

I. M. : ”Ehk Venemaal oleks?”

Podnek: ”Noh, sellisel juhul võiksime orienteeruda ainult Venemaa peale. Siin on vastus ka küsimusele, miks teeme ingliskeelseid laule. Kas või juba sellepärast, et meist saaksid aru kõik: venelased, eestlased, soomlased, sakslased, inglased. Kui inimene ainult tahab vaeva näha, siis saab ta ka aru. Kui laulaksime eesti keeles, siis teised meist enam aru ei saaks.”

I. M. : ”Ohhoo, millest nad aru peaksid saama?”

Podnek: ”Mida taotleme oma muusikaga või õigemini, millest me tahame rahvast aru saavat? Et inimesed ei kiristaks üksteise peale hambaid, tunneksid ennast vabalt ja naerataksid rohkem. Propageerime ellusuhtumist, mille kohaselt elu on elamiseks ainult üks kord ja see tuleb elada täie eest. Me pole ei sotsiaalsed ega ka poliitilised. See, mida lauludes toonitada tahame, on armastus. Praktiliselt kõik lood on armastusest. Inimesed – armastage üksteist! Keep smiling & have fun!”

Kõneohtrate metallistide jutust ning veel ilmumata kasseti muusikast võib üsna hõlpsalt jõuda lihtsale järeldusele, et nad püüavad mängida murelike aegade muretut muusikat ja olla pigem lustakad meelelahutajad kui tõsised rokkarid.

Tähelepanelik muusikahuviline võib siit leida ka algeid Eesti rokkmuusika ühele uuele võimalikule suunale. Kogu eelnev jutt võikski haakuda pigem selle uue suundumusega kui ”Metallistiga”, kelle tuleproov publiku ees on veel läbimata.

Noor koopiarokk võtab endale uuemaid eeskujusid, pöörab rohkem tähelepanu imid¸ile. Imid¸ on lahutamatu kalkulatsioonidest ja kommertsmehhanismist. Viimane omakorda lahutamatu publikust. Poliitikast küllastunud kuulajatele püütakse pakkuda mitte lisamõtlemisainet, vaid pretensioonitut meelelahutust. Rahakoti juures ring sulgub ning jääb ennast lõputult kordama, kuni ammendub.

Nii et kui kuulaja tahab ennast suure massi sees hästi ja lahedalt tunda, siis võib ta (ei tea, millal ja kus) toimuvale ”Metallisti” kontserdile minna küll. Natuke silmale, natuke kõrvale, natuke glam ja veidike camp, natuke heavy ja natuke soft, natuke ameerikalik ja natuke kodukootult siitmaine. Ühesõnaga kohalik alumiinium.

Immo Mihkelsoni artikkel ”Alumiiniumisulatajad” pisut lühendatult mingist 26.11.1989 ajalehest.

Kasseti ”Back Page News” (1989 ROCCO Music) lood

A
Set Fire On Me
Temptation
Love Wanted
Dont You Realize
Metallistomania

B
Back Page News
Dont Play With Breaking Hearts
Hard Lover
Bitches Lips
The Tale Of A Bear And A Rabbit
Pleasure Victim

Koosseis

Podnek – vokaal
Barrymore – kitarr, akustiline kitarr
Helios – kitarr
Marc Junior – basskitarr
A. A. Kiil – trummid
Eke Woody – klahvpillid

Metallist Linnahallis 1990, https://www.etvpluss.ee/saated.aspx?id=22#

Kolm Vaade pandi siis kui Tajo tuli,kuid publik ei võtnud seda omaks,võimatu oli live orgunnida ,uurisin asja ja sain teada,et Metallisti nimi ei ole keelatud ning peale paari livet soovitasin bändil vana nime tagasi panna,nii mäletan mina vähemalt seda aega.siis oli veel,et kui Urmas sõjast tuli läksid teised sõtta ning vahepeal bänd ei tegutsenud,siis sai Urmast Vanemõdes kasutada aga süda oli tal ikka Metallisti juures ning kui poisid tagasi tulid oli ta läinud.

Tajo Kadajas & Metallist

1. Algus 3:41
Metallist

2. Äikesehingus 3:55
Tajo Kadajas & Metallist

3. Unenägu 4:50

4. Puust tüdruk 4:30

5. Tuum 5:46

6. Jääminek 3:17

7. Ave Ceasar 8:14

http://muusika24.ee/Eesti/item/24149

Tajo Kadajas & Metallist - Äikesehingus http://www.youtube.com/watch?v=9iZ23q9s1Lw&feature=related
Tajo Kadajas & Metallist - Unenägu http://www.youtube.com/watch?v=NGFgTCIeWYU&feature=related

Puust Tüdruk,mida tegi juba ansambel Meie aga mulle tundub,et Metallistiga variant on parem http://www.youtube.com/user/Tarbatu55#p/a/u/1/x7tYizkk1EI

Olen Sinuga nõus. Metallisti variant on hoogsam ja parem. Pisut logiseb küll keskmise aeglase osa rütm ja üleminek.

Panin veel Metallisti vanu laule üles
Tuum http://www.youtube.com/watch?v=6Cz8ATKIO6Y
Jääminek http://www.youtube.com/watch?v=M-k-1TFaHEg
Algus (instrum) http://www.youtube.com/watch?v=EbFrz14weXA

Mis logiseb?inimesed mängivad ju, mitte masinad,kõik läääne bändid logisevad, kui on otse mängitud,mitte mingi metronoomi järgi,minu meelest peabki logisema,mulle pandi ka mingi asi körva tiksuma lintamise ajal,camoon!see on ju elav muusika,kuulan oma lugusid ka üle ja kus sai ilma metronomita teha ja kõik koos linti mängida, on feeling ja kõlab paremini.Tajo sa oled parim,Ivan soovitab sind kogu aeg,ehk teemegi äkki tulevikus midagi.Edu!

Tervitused NYC'st

Seoses Metallisti laialimineku 20nda aastapaeva saabumisega panime ules uue klipi. Check it out:
http://www.youtube.com/watch?v=E1OtJOPYxt4
Audio track on lindistatud CBGB show'l juunis 1990. Pildid videos on parit samast perioodist.
Enjoy!

M

Metallist MySpace'is:

http://www.myspace.com/metallistomania

Ta"itsa a"ra unustanud selle loo.

21.septembril 2012 on kavas Metallisti comeback klubis Rockstar, Tatari 6, Tallinnas. Tähelepanelik lugeja saab oma kalendris selle päeva ära märkida.

Millises koosseisus kokku tullakse?

Eks tasub septembris Rockstarsi kodulehele kiigata.

Esinemise aeg lükkub ilmselt nädala võrra edasi. Jälgige Rockstarsi kodulehte.

Aeg ja koht on paigas
https://www.facebook.com/tajo.kadajas#!/events/417957168251434/

http://www.rockstars.ee/?s=rockstars