70-ndatel ja 80-ndate alguses loodi rockmuusikas keerukamaid vorme. Led Zeppelini Stairway to Heaven, Pink Floydi Shine On You Crazy Diamond, Queeni Bohemy Rhapsody, jt. lääne kuulsad rockilood. Eestis Sven Grünberg, Rujal Mis saab sellest loomusevalust, Ahtumine, Rein Rannapi, Alo Matiiseni ja Igor Gar¨neki rockkantaadid ja -oratooriumid.
Samal ajal olid ka rockitekstid tunduvalt sügavamad ja vaimsemad kui praegu. Praeguseks on tekkinud terve plejaad laultekstide autoreid ja luuleklasikat enam valdavalt ei kasutata.
80ndatel hakkasid rockisaurused tegema kommertsi, mis eemaldus muusika keerukamatest vormidest ja sügavamatest tekstidest, samas kui süvamuusikal on kuulajaid küll.
Ei saa ka öelda, et põhjuseks oleks publikumenu või selle puudumine. 70ndatel sündinud sauruste praeguseni kestev pulikumenu on näidanud, et nende maailmamenu on siiani jäänud, samas kui hilisematel rockitähtedel kipub kuulsus võrreldes nendega tuhmimaks jääma.
Mis juhtus Sinu meelest rockimaailmaga? Rockiloojate ja rockikuulajaskonnaga, võrreldes süvamuusika loojate ja publikuga?

No kui teha muusikat,mis on lihtsam ja läheb VEEL LAIEMALE ringkonnale peale,tuleb ju pappi ka rohkem sisse.
Sellist haritumat muusikakõrva on inimeste seas vähem ju.
80ndatel läksid paljud head pundid kommertsi küüsi,raha maik suus.
Yes,Genesis jne
Rujagi tegi mingit pop värki,mida vanamemmed,issid,emmed ja arenevate sootunnustega piigad käisid kuulamas.Genesise trummar ütles intervjuuski,et tegelikult oleks tasuvam teha lihtsaid lugusid ja mängida suurtele rahvahulkadele.Arvesta sellega,et kui Genesis oli veel suht noor bänd alles mängisid nad väikestes kontsertsaalides mingitele kolledzi õpilastele.Mingi suvaline maakolka John ei saanud ju nende muusikale pihta.Kaua ikka viitsid ?? Las maakolka John tuleb ja kuulab ka.Saabki kuulsamaks ja rikkamaks.

See probleem on laiem ja ei puuduta vaid rockimaailma. Kogu meelelahutus on läinud järjest pealiskaudsemaks. Tundub, et süsteem on väga lihtne: meedia abil kasvatatakse idioote, et siis neile igasugune pask maha müüa. Igal pool püütakse maitsetuste abil järjest rohkem raha teha. Näiteks pannakse koorid poplaulukesi laulma, Pavarotti koos popartistidega esinema jne. jne.

Kas tasub siis teha kunsti kunsti pärast ja et sind alles 50 aastat pärast surma tunnistama hakatakse,köik see nn proge rock on ju olemas siia maani aga keda see huvitab,raamatutega on ju sama lugu,kirjutad roppusi täis raamatu ja seda loevad presidendist kooli lasteni aga mingit tõelist raamatut ei võta keegi trükkida isegi mitte,nii on see olnud ja nii see jääb,kui ikka kõht tühi on siis tuleb teha seda,mille eest raha makstakse ja kohe.Tundub, et punk bändid ongi vist ainult jäänud,kellele jääb ainult esinemise rõõm ja pudel õlut peale kontserti.