|
Ans Kulo on kollektiiv, mille tegevuse algusaastad on jäänud nõukogude aja kaheksakümnendate teise poolde. Esimeste proovidega alustati 1984ndal aastal ja oma esimese kontserdi andis ta 1985ndal aastal Koerus. Seda kontserdi andmist peab Kulo sünnihetkeks.
Esimesel tegutsemisaastal võeti sihiks olla Eestis teatraal-rocki esindavas rollis ja seda liini on ans ka hoidnud oma kõige aktiivsema tegutsemiseaja lõpuni aasta 1991. Tegevuse lõppemise peamiseks põhjuseks oli muusikaline olukord Eestis, kus tärkava kapitalismiga muutus inimeste eelistus rocki pooldavatest tantsumuusika austajateks. See periood on enamus Eesti rocki viljelevate ansamblite hääbumisajaks.
Oma tegutsemisajal oli ans Kulo aktiivne kontsertide andja juba oma aktiivse eluaja esimestest aastatest saati. 1985-l aastal osaleti Riho Baumanni korraldatud Rütmiralli turneel üle Eesti koos selliste punkhiiglastega kui Vennaskond ja Velikije Luki. Kuid oma tõelisteks läbilöögiaastateks võib ans pidada vahemikku 1988 – 1991, mil ei möödunud ühtegi suuremat rahvakogunemist / festivali ilma Kulota. Selle kohta annab tunnistust ans Kulo debüütalbumi “Dysenteria” (1989, diraa¸iga 5000 tk, v.a Kuldnokk) ülikiire läbimüük – kolme päeva jooksul ei jäetud poelettidele mitte ühtegi Kulo albumit. Samuti oldi ülisagedased “külalised” raadiohittsaate “Soovid, soovid, soovid…” muusika-edetabelites, saavutades mõned korrad ka kuu parima Eesti ansambli tiitli.
Albumiga “Dysenteria” ei päädinud ans Kulo lindistustegevus. Kohe pärast “Dysenteriat” lasti poelettidele singelalbum “Under the Kazatchok Star” (1990, tiraa¸ 3000, v.a Kuldnokk) ja täispikk album “Onarhia” (1990, tiraa¸ 4000, v.a Kuldnokk). Ka neid albumeid tabas “Dysenteria” saatus – kõik tiraa¸id müüdi loetud päevade jooksul.
Juba mainitud põhjusel lõpetas ans Kulo oma aktiivse tegevuse 1991-l aastal peaaegu kohe pärast viimase albumi “Onarhia” ilmumist. Vahepealsetel aastatel (1991 - 2005) on kõik ans Kulo liikmed tegelenud oma isikliku elu ja karjääridega muusikavälistel aladel. Kuid siiski anti välja 1992-l aastal singelalbum “Lapsehoidja” Soome Vabariigis ning koguneti korraks aastal 1994, et lindistada kolm lugu väljaantava kogumikalbumi “Suur pettus” tarbeks, kus olid lisaks veel mainitud kolmele uuele loole ka esindatud ans Kulo parimiklood. Käimasoleva diskobuumi taustal oli selle albumi tegemine hulljulge samm, kuid siiski õnnestus kogu tiraa¸ (500 tk, v.a ans Kulo bassimees Abskin) realiseerida. Tiraa¸inumber näitab ka käesoleva aja ansamblite albumite tiraa¸ide suurusi hetke Eestis, mis näitab tugevat konkurentsitihedust nii eesti oma ansamblite, kui ka eesti ansamblite konkurentsi välismaa-artistide vahel.
Aastal 2005 otsustas ans Kulo taas kokku tulla oma algkoosseisus: Kojamees – vokaal; Abskin – basskitarr; Don Maccaroni – kitarr; Dante Priit - trummid. Samuti otsustati kaasata ka nn abijõude: Alon Rass– kitarr, Jaak Vasar – trompet jne.
Kes on meie kuulajad/vaatajad? Eks need, kelle nooruse kuumad aastad jäid Laulva Revolutsiooni aegadesse ja loomulikult nende lapsed, kellest on nüüdseks ajaks sirgunud täiesti uus, iseseisva Eesti põlvkond, kellel pole vähimatki ettekujutust nende vanemate läbielatust, kuid kes on me albumitelt leidnud just neile arusaadava mõtte. Rõõm on olnud tõdeda Kulo aegumatust.
Miks just nüüd? Aga sellepärast, et on möödunud 20 aastat ansambli tekkest ja peamine: rockipisik nõudis enese väljalaskmist. Kuna kõigil ans Kulo liikmetel on olemas ka lapsed, siis nende kasvatamisest saadud kogemus lubab ka tänapäeva noorusele öelda: on olemas ka iseseisva mõtlemise kunst ning suurkontsernide poolt pakutav globaalne massikultuur on tegelikult Suur Pettus
jutt pärineb "Kulo" kodulehelt
|
![[:smile:]](https://static.ruja.ee/smilies/smile.png)