Sain jõulukingiks Tõnis Kahu koostatud eesti muusika edetabeliraamatu ja olen seda nüüd jupp aega lugenud-kuulanud. Loomulikult on edatabelid väga subjektiivsed ja seda ka T.K. kinnitab, et tegemist isikliku lähenemisega. Kuidas see väljaanne on "massidesse" jõudnud, kas seda ostetakse, loetakse, kuulatakse. Igal juhul tekitab mitmeid mõtteid ja arvamisi. Kas siin foorumis on koht selle üle mõttevahetamiseks?

Klassikaline Tõnis Kahu, oma kindla stiili ja kergelt freudistliku filosoofiaga. Üpris tuttav ja isegi etteaimatav. Kahjuks pole see raamat nii informatiivne, kui lootsin. Mitmes kohas vaidleksin vastu. Väga hea asi on see plaat seal kaasas.

Selle raamatu kaudu saab T.K. ise tuttavamaks, selgub tema enda muusikaline "maitse". Lugedes tema arvustusi ajalehtedes mingi plaadi, kontserdi vms kohta, jääb tihtipeale selgusetuks, kas talle endale ikka meeldis või mitte. Ise käisin Tõnisega koos lasteaias (kunagi 1967...1968), sellest ajast muidugi ei meenu vestlusi muusikast.

Edetabeli-raamatus on pisut ebaloogilised Vanilla Ninja ja Rondellus, pole ju tegemist eesti lugudega? Hea on see, et esmapilgul ei meenugi keegi väga oluline tegija, kes oleks sealt nimekirjast välja jäänud (Tõnis Mägi ehk?).

Ei tea, kas T.K. ise ka neid ridu loeb?