Kas keegi paneks siis üles Alo laulu "Emale" sõnad

Alo Mattiisen - Emale

Igaüks, kes mulle õrnust pihtis
õrnus mult kuulis, kuumas sallis
ehk neid pihtijaid küll arm sai tihti
enne otsa, kui mu sall sai valmis
kuid just sulle pean ma häbenema
ühtki reakest ma ei riimind seni.
Kuid just sina armastad mind ema
oma viimse hingetõmbuseni

Ema ikka, et mu kohal kumaks
sinu pilk, mis teab mu vead ja headki
kuid me armastusest sõnatumaks
jäävad nii me suud kui minu readki.

Sina halliks jäid, kui minu rada
raskeks läks ja konaruti kulges
nüüd sa enam kaasa rõõmustada
minu rõõme päriselt ei julge
kui ma tulen sinu ümbert võttes
õlm täis märtsipäeva tuulist värskust
kuulad mind kuid heidad mulle mõttes
Jälle ette tormakust ja järskust

Ema ikka, et mu kohal kumaks
sinu pilk, mis teab mu vead ja headki
kuid me armastusest sõnatumaks
jäävad nii me suud kui minu readki.

Siis ma lähen - seisad keset tuba
kaisutus - nii lühike on seegi
sest sääl väljas mind ootab juba
tähtis töö või veelgi tähtsam keegi
keegi, kelle sõnad, sarm ja sära
hõõguvad mul kümmnest teoksil salmis
ning kes põlgab mu võibolla ära
ennegi kui neist pooledki on valmis

Ema ikka, et mu kohal kumaks
sinu pilk, mis teab mu vead ja headki
kuid me armastusest sõnatumaks
jäävad nii me suud kui minu readki.

Ema ikka, et mu kohal kumaks
sinu pilk, mis teab mu vead ja headki
kuid me armastusest sõnatumaks
jäävad nii me suud kui minu readki.