Postita :: Ruja.ee

Vasta

Sinu nimi:
Sinu e-posti aadress:
Parool:	(vajalik vaid reserveeritud nime(de)ga postitamiseks)
BB kood:
Sisu:	[quote]Ernst Enno tekstile tegi Rannap paar lugu - "Nii vaikseks kõik on jäänud" ja "Need ei vaata tagasi"olid hüvastijätuks kuldsete 60ndatega. Ka [URL=https://annaabi.ee/ruja-o.html]Ruja[/URL] ei vaadanud enam tagasi. Hard rock tuli läbi nende Eestimaale. 1971. aastal ilmus Jüri Üdi luulekogu "Detsember". Ilma selleta olnuks eestikeelset hard rocki väga raske teha. Sealt saadigi pealkirjata tekst, mis võeti linti järgmisena ning millele pani Rannap austusest Led Zeppelini vastu pealkirjaks "Zeppelini triumf". Ses loos oli midagi erakordset - raadiotöötajaid ehmatasid pikad müralõigud, tempovahetused ja muu ning eetris see lugu ei kõlanudki - Eesti muusikasse toodi julgust, vabadust ja improvisatsioone. Ruja koosseis oli üsna muutlik neil päevil ning nii tuligi 1972. a Rujasse Väike Jaanus - Jaanus Nõgisto. Ta ei osanud nooti ning alguses oli tal seetõttu Rannapiga konflikte, kuid kuna Ruja oli Nõgistole peaaegu midagi unistuslikku, tegeles ta probleemiga intensiivselt ning arendas välja täiesti tähelepanuväärse mehaanilise ja kuulmisel põhineva mälu, mis võimaldas kiiresti meelde jätta ka keerukaid lugusid mida õige varsti tuli Rujas mängima hakata. 1974. a. 21. aprillil toimus "Estonias" ülivõimas Ruja kontsert - mitte kunagi enne ega ka pärast seda pole Ruja vaimne side kuulajaga realiseerunud nii vahetult. Esineti koos Kaljuste kammerkooriga (kandis siis veel nime Ruja-koor). Kui Ruja oleks sama kava kuskil kõrvalises, klubilisemas keskkonnas esitanud, poleks ilmselt nii hiiglaslikku skandaali puhkenud. Rannap pani kavalehte üsna teravaid teksti-katkeid (ärapanemise hasart oli ka), ajas asju pool-pühapäevadel, kui õigeid ülemusi polnud kohal ja püüdis kavalehe teksti osa hoida nii, et keegi seda õieti lugeda ei saaks, vähemalt luulekatkeid mitte. Kavaleht põhjustas ametnike hüsteeria. Kava esilehel olid kirjas ka lisaks Ruja lauludele eel-, vahe- ja järelmängud (muusikas levinud terminitega siis vastavalt "preludium, interludium ja postludium". Täiesti juhuslikult või mitte kasutas trükkal erinevat srifti nimetatud sõnade esitähtedeks. Kuna esimeses osas oli üks, teises aga kaks interluudiumit, tuli lõpptulemuseks neid esitähti ülalt alla lugedes välja "pip-piip". Ruja süüdistati riigi õõnestamises (mida nad muidugi kõigest hingest püüdsidki, ainult ei osanud loota, et see nii lihtsalt õnnestub!), selline kutsung pidavat olema raadiojaamal Ameerika Hääl. Trükikoja töötaja ja kontserdi korraldaja vallandati selle eest. Muidu heideti kontserdile veel ette, et publik olla jätnud saali maha paar tühja veinipudelit - see oli miskipärast tragöödia. Ansamblil oli laval ka viinapudel - klaveril - millest joodi. See oli loomulikult vesi, laulja kurgule. Sellest kontserdist tekkinud suhtumine andist tunda oma 10 aastat nii Rannapile kui ka Kaljuste koorile. Veel olla nad mõnitanud midagi pühalikku sellega, et koori meeslauljatel olid seljas frakid, ansamblil aga hilbud.. Ruja sai "igavese" esinemiskeelu. Ruja oli muutnud osaks mitte ainult eesti rockmuusikast, vaid ta seondus mitmel moel kogu noore eesti kultuuriga. Üks teatrimässajajatest, lavastaja Kalju Komissarov rehabiliteeris neid poolteist aastat hiljem, seoses ideoloogiliselt "õige" rockooperiga "Protsess. Komissarov rääkis, et isegi siis, selle positiivse lavatükiga seoses, oli tal raske saada luba ansambli nime kirjutamiseks afisile. Rannap võttis enda asemele noore Margus Kappeli, kuna tal endal oli kiire ja tegemist pianistina, niiet ta ei jõudnud mängida u. 100s "Protsessi" etendumiskorras. Trummide kohalt käib läbi ka Gunnar Graps. Allikas: [URL]https://annaabi.ee/ansambel-ruja-m23601.html[/URL][/quote]
Valikud:	- Jälgi teemat (uute postituste kohta saadetakse e-kiri) - Peida e-posti aadress