Postita :: Ruja.ee

Vasta

Sinu nimi:
Sinu e-posti aadress:
Parool:	(vajalik vaid reserveeritud nime(de)ga postitamiseks)
BB kood:
Sisu:	[quote]Ewert käis külas 22.06.2013 EPL LP, Mart Niineste Enne suve Euroopas ja sügist Ameerikas käis Ewert & The Two Dragons meie massiivses ühendtoimetuses, kuhu mahuvad LP ja Eesti Päevaleht, Delfi, Eesti Ekspress ja Maaleht. „Meil on täna Eesti kõige popim bänd külas! Nad annavad homme Pärnus suve ainsa Eesti kontserdi!” teatab peatoimetaja Urmo Soonvald hommikusel koosolekul. Tõsi, puhkenurka seatakse juba üles kõlareid ja helipulti, veetakse juhtmeid. „See on neil suve esimene kontsert,” teatab kolleeg Merje Merdik Delfi Publikust ja kirjutab otseblogisse: „Poisid on kohal!” Kahtlaselt paljudel on toimetuse köögi- ja puhkenurka asja. „Kes hommikuti külas käib, see asjata ei longi, paramparamparamparaa, just selleks hommik ongi,” ümiseb karupoeg Puhh kuskil ajukäärude vahel. Ewerti ja tema kolme semu ehk kahe lendsiu mänedžer Toomas Olljum viib mind olukorraga kurssi: „Septembrist ootab neid Ameerikas ees kakskümmend kaheksa kontserti. Juulis tuuritavad nad Euroopas.” Peale selle on Ameerikas nüüdseks päevavalgust näinud ka „Good Man Down”. Läbimurdealbum, mille kohta poisid ise ütlevad, et ega seda keegi neilt vist eriti oodanud ning ega nemad isegi. Kolmandat albumit asub bänd salvestama teist põlve produtsent Ryan Hadlockiga, kelle värskeim töövõit on tänavu parima uue bändi ja americana albumi Grammyle nomineeritud Denveri folkrokk ansambli The Lumineersi omanimeline esikkauamängiv. Ootamatud kontserdid Sealt nad tulevadki, kitarrid näpus. „Kas iga loo vahel räägime?” täpsustab Erkki Toomasega. „Jah,” annab mänedžer täpse vastuse. „Ameerikas ootab meid ees iga päev kontsert, akustiline sessioon ja kuni kolm intervjuud,” ringutab trummar Kristjan Kallas. „Siin on mõnus ja kodune seda teha, võtad kitarri näppu ja tuled,” vaatab Erkki rahulolevalt ringi. Tihti kiputakse paarilooliste väikekontsertide salvestamiseks valima kohti, mis on küll kenad, kuid kuhu kohale ronimiseks tuleb keskmisest rohkem vaeva näha. „Võtan oma trummi selga…” alustab Kallas ja Erkki jätkab: „Üles võttepaika saab muidugi ainult tuletõrjeredelist.” LP toimetaja Heidit Kaio küsib: „Sa teed siis reportaaži lehte, jah?” Selgitan, et kavatsen bändi ka intervjueerida ning arvan, et loo juures võiks olla ikka mitu pilti (mitte nagu praegu). Ansambel alustab heliproovi, mürtsub trumm ja helisevad kitarrid. Ewert meelitab süntesaatorist välja kosmosehääli. Veidralt paljudel kolleegidel on kohviisu korraga peale tulnud – masinad undavad, et musta nestet nõrutada. „Speechless!” lauldakse mitmehäälselt mikrofonidesse. See uus lugu on juba vana. Ewert ja Erkki selgitavad, et neil on plaadijagu materjali olemas, kuid otsad on lahti. Eks ikka selleks, et need salvestamise ajal kokku sõlmida. „Ryan võiks olla nagu viies liige,” unistab Ewert. Erkki selgitab, et pidev muusika keskel viibimine on tema uute ideede filtri väga tihedaks teinud, vaja on kõrvalpilku. Korraga ilmub sagivasse kööki tühja kohvitassiga Andrus Kivirähk ning paneb kohvimasina ühe nupulevajutusega pahisema ja lurisema. „Kui lihtne on kontserti rikkuda,” lausub ta heliproovile pilku heites filosoofi rahuga ning teeb ettepaneku: „Järgmiseks palun Winny Puhhi. Nad võiksid ventilatsiooniavadest alla tulla ja vanu ajalehti rebida.” Muheleme. Kell lööb üksteist ja ülekanne algab. Tosin minutit hiljem postitab Merje Merdik otse-blogisse: „Kas teile meeldib see sama palju kui meile siin?” Tõsisemad huvilised saavad kontserti internetist järelvaadata. Kui fännid on ka oma pildid kätte saanud, läheme bändiga juttu rääkima. Võtavad vabalt Bänd, millele tihti kinnist loomu ette heidetakse, võtab vabalt. „Aga osa lugusid vajab rohkem efekte,” räägib Erkki uuest materjalist. „Zoom 505,” pillun vahele legendaarse kitarri multiefektiploki nime. „Jah, mul oli see, olin üle Pärnumaa kitarrist,” naerab Erkki ja näitab, kuidas ta sealt Jimi Hendrixi wah-efekti imitatsiooni välja tallas. „Sindi Hendrix,” naerame koos trummar Kallasega. „Okei, räägime Ameerikast ka, teine turnee on tulemas,” teen ettepaneku. Ja bänd räägib, et Ameerikas on teinekord filmilik olla. „Madisoni maakonna sillad,” meenutab Erkki ühte äratundmishetke. Korra nähti ka, kuidas kuum õhk lõi maanteega paralleelselt sõitnud rongi silme ees virvendama. „Nagu mingi surmarong,” võdistatakse naljaga pooleks õlgu. Lisaks on Ameerikas võrreldes Euroopa ketitanklatega isikupärased bensiinijaamad ja sohvrisööklad. „Kui ikka redneck sulle Subways võileiba teeb,” grimassitab Kallas. Aga „Texas Chainsaw Massacre’i” stiilis seiklustesse nad sattunud pole. „Pigem on nad seal toredad,” ütleb Ewert ja Erkki ütleb kõrvalt piilupart Donaldi hääle ja Texase aktsendiga paar näitelauset. „Mõnikord kõrvallauast küsitakse, et mis keelt me räägime,” täpsustab ta juurde. Ja siis tehakse koos pilti. Nii igaks juhuks vist. Bänd nendib, et kui nad on kuskil esimest korda, tuleb kindlasti suhelda väliseestlastega, kes võtavad oma kohalikke sõpru kontserdile kaasa. Viimati oldi idarannikul tänu väliseestlastele kaasesinejast menukamadki. Läänerannikul vastupidi. Poisid kinnitavad, et Ameerika ongi nii suur ja mitmetahuline, et bändi tuntus võib piirkonniti väga erinev olla. Mõnda kohta lähevad nad juba teist korda. „Näiteks kui mängime Hollandis, siis on saal rahvast täis,” kinnitab Kallas järjekindluse kasutegurit. Kuid enne seda kõike ootavad ees tänaõhtune Pärnu ning esinemine koos Prata Vetra ehk Brainstormiga. http://www.epl.ee/news/lp/ewert-kais-kulas.d?id=66330540[/quote]
Valikud:	- Jälgi teemat (uute postituste kohta saadetakse e-kiri) - Peida e-posti aadress