Postita :: Ruja.ee

Vasta

Sinu nimi:
Sinu e-posti aadress:
Parool:	(vajalik vaid reserveeritud nime(de)ga postitamiseks)
BB kood:
Sisu:	[quote]Raamatus “Ruja: must ronk või valge vares” tõdeb Igor Garšnek ühes mõtteavalduses muu hulgas, et "teadaolevalt pole läbi viidud ühtegi statistilist uuringut või üldrahvalikku küsitlust teemal "Milliseid Ruja lugusid mäletad Sina?"" . Aga miks ei võiks hoopis koguda mälestusi teemal "Milline oli Sinu rujaleidmine?" ehk millised on meie endi mälestused seoses selle rokilegendiga? Kuidas nad ise ja nende muusika meie teadvustesse jõudis? Mina otsustasin igal juhul ennetada sellekohast ametlikku üleskutset ning teha ise algust. Puhtalt mälu järgi, tarku allikaid vaatamata. Kui tuletan meelde iseenda rujaleidmise etappe (ja mitte ainult neid, olgem ausad), siis meenutan endale eelkõige laiska konna, kes lösutab kusagil kivil, endal apaatne pilk kuhugi olematusse suunatud, ent püüab oma kleepskeelega agaralt kinni iga juhuslikult käepäraselt kauguselt mööda tuhiseva kärbse. Küllap saab lugeja isegi aru, miks ma nii arvan. 1970-ndate esimene pool: Vikerraadio, “Need ei vaata tagasi” ja “Auruvedur” “Need ei vaata tagasi” oli esimene Ruja lugu, mida üldse mäletan. Olin siis vaid mõni aasta vana, kui kuulsin raadiost seda igihaljaks osutunud laulu. Üsna tihti, muide. Väga lihtsa, meeldejääva viisiga. “Ojakene, kes sul ütles: ära vaata tagasi. Need ei vaata tagasi,” kulus mulle kohe pähe, rohkem küll mitte. Või ma siis teadsin, et see on Ruja ja häält teeb Raul Sepper. Hiljem sain aru, et sellest loost oli lausa kaks versiooni (lühike ja pikk, nii 7-minutine). Kuulsin ka “Auruvedurit”. Mulle tegi õudselt nalja see “äu-äu-äu-äu-äu-äu-ää, nii ta sõidab, aina sõidab”. Aga edasi? Loe siit: [url=http://jaanus.nurmoja.net.ee/?p=329]PEEGELDAJA: Minu rujaleidmine - kildudest kokku[/url][/quote]
Valikud:	- Jälgi teemat (uute postituste kohta saadetakse e-kiri) - Peida e-posti aadress