Postita :: Ruja.ee

Vasta

Sinu nimi:
Sinu e-posti aadress:
Parool:	(vajalik vaid reserveeritud nime(de)ga postitamiseks)
BB kood:
Sisu:	[quote]1977 loodi punk-bänd Pelikan (Tallinn) Henry Laks – laul Arvo Lall – kitarr Elmo Nüganen – basskitarr Indrek Saul – trummid Henry Laks: Alustasime aastal 1977, olin kuusteist siis. Bändi nimi oli Pelikan, Tallinna 37. keskkooli ansambel. Ega ei tulegi ette rohkem teisi pungibände peale meie sel ajal. Võib-olla kuskil mingis koolis oli veel midagi, aga… jah, olime üks esimesi. Meil oli sihukene hüüe: „Mädaa!!!” Punk on nagu ju „mäda” inglise keeles, eks ole. Selles bändis mängis Elmo Nüganen bassi, ja päris hästi. Indrek Saul, Heli Läätse ja Peeter Sauli poeg, mängis trumme. Arvo Lall mängis kitarri. Omavahel olime väga head sõbrad, ma ei mäleta ühtegi konflikti. Bändis olime kõik võrdsed, liidrit meil ei olnud. Üritasime riietuses mingit oma stiili luua. Siis käis meil asja juurde kitsas lips ja traksid. Aga muidugi mingit pungisoengut koolis ei võinud olla. See oli täiesti tabu. Siis oli ikka sügav stagna-aeg, Brežnev oli võimul. Hea, et me üldse koolipidudel mängida saime. Esinesime ainult oma koolis ja päris palju oli neid pidusid. Eks rahvast käis mujalt ka, aga päris pätte sisse ei lastud. Mis oli väga vahva: muusikaõpetaja Arvo Saar – Laulusokuks hüüdsime teda, tal oli väike habe, – tema andis meile ju lausa oma prooviruumi, meil olid oma võtmed ka. See oli väga vinge! Saime päris ilusti kõlama selle asja, saime proovi teha. Mehed mängisid pilli, mis jube! Üks pidu oli nii, et Nüganenil oli tüdrukute schleif peas ja Indrek Saul oli seelikus. Ja Lallil olid ka mingid haaknõelad ja asjad… aga eks see oli alguse asi, kogu see butafooria oli veel välja kujunemata. Eks see punkideoloogia kusagilt läbi kumas, aga ega me seda sõna „punk” nii väga ei kasutanud. Hea, kui Pistolsi plaati kuskilt kuulsid, kellelgi ei olnud ju. Ega seda originaalplaati siis ju kätte ei saanud. Kui sul ABBA plaat oli, siis olid juba kõva poiss. Ma ei kujuta ette, kas tollist üldse see Pistolsi plaat läbi oleks tulnud, see oli sihuke aeg. Ja eks me mängisime muud ka, ega me ainult punki ei mänginud. Hurriganes oli ka üks sihuke bänd, mille lugusid me tegime. Ja siis oli juba paar oma lugu ka. Üks meie lugu parodeeris Voldemar Kuslapit. Siis ta laulis seda „Millest loidab igavene tuli”. Muidugi ma pean Kuslapist väga lugu, ta on väga hea laulja ja mul ei ole ta vastu midagi, aga lihtsalt tegime sellest paroodia. Ma ei tea, kas seda raamatusse sobib panna, aga lugu lõppes sõnadega „Vol-de-mar Kuse-lapp!” Nüganen vist mõtles selle välja. Igasugust sikku sai tehtud… Aga kõige toredam oli see, et õpetajad 37. koolis olid enamasti mõistlikud. Et meile ei hakatud käkki keerama. Saime enam-vähem teha, mis tahtsime. Sel ajal oli see omaette väärtus, kui sa said teha, mis tahtsid. Ega me päris üle piiri ka ei läinud. Tegelikult kõik olid ju päris head õpilased ka. Meid huvitas see muusikaline pool just rohkem. Salvestusi küll sellest ajast kahjuks ei ole, eks me mingi vene maki peale vist midagi tegime, aga neid linte alles pole. (Intervjueerinud Lauri Leis, veebruar 2008.) Henry Laks: "Pelikan oli puhtalt koolibänd ja kui kunstiinstituuti läksin, lõppes asi ära. Siis oli aasta 1979. Sel ajal hakkas mind hipiideoloogia huvitama. Mul oli underground-bänd nimega Reval. http://www.varrak.ee/files/2/6034[/quote]
Valikud:	- Jälgi teemat (uute postituste kohta saadetakse e-kiri) - Peida e-posti aadress