Postita :: Ruja.ee

Vasta

Sinu nimi:
Sinu e-posti aadress:
Parool:	(vajalik vaid reserveeritud nime(de)ga postitamiseks)
BB kood:
Sisu:	[quote]Tõestisündinud lugu ühest tütaralapsest kloaagist, kellega kohtusin. Tema hüüdnimi oli Erika, tema tegeliku nime kliendid ei teadnud ja siinkohal ütlema ei hakka. Kohtusin temaga aastal 2000 ja ta rääkis mulle oma loo. 10 aastat tagasi oli Erika kevadel armunud õnnelikult noormehesse. Nad abiellusid suvel. Sügisel tuli politsei noormehele kohtusse järgi. Selgus, et noormees oli kuritegeliku jõugu liige, kuid jätnud armastades ja abielludes oma senise tee. Kui sõbrad kinni püüti, siis andsid nad ka tema üles. Kohus määras noormehele 10 aastat. 10 aastat oli naine oma mehele truu, leppides harvade kordadega vanglaseinte vahel kohtumiste aegadel. Kui lähenes mehe vabanemise aeg, oli Erika töötu. Erika teadis, et kui peres raha ei ole, siis mees võib minna tegema raha sel viisil, nagu ta seda seni oli teinud ja uuesti kinni minna. Selleks, et seda ära hoida, läks naine tegema raha ja kiiresti. Kiireim tee oli bordell. Ta töötas bordellis paar kuud, teenides kokku ca 20 000. Ma kohtusin Erikaga, kui mehe vabanemiseni oli jäänud mõni nädal. Pärast esimest kliendi ja prostituudi kohtumist kohtusime hiljem nagu kaks inimest. Ma ei saanud Erikale läheneda nagu klient, olin talle lihtsalt sõbraks ja toeks. Jalutasime linnas, vestlesime kohvikutes ja kuulasin ta unistusi ajast, mil ta elab oma mehega õnnelikult koos. Kui mees vanglast vabanes, tuli ta välja narkomaanina. Naise raha kulus kiiresti, sest pettununa lootuste purunemises sai ka temast narkomaan. Pool aastat hiljem lõpetas Erika elu enesetapuga. Pühendasin Erikale poeemi Linnumaja.[/quote]
Valikud:	- Jälgi teemat (uute postituste kohta saadetakse e-kiri) - Peida e-posti aadress