Sõnad

On jaanuar ja alanud
on järjekordne aasta.
Ma pole õnne valanud,
oh ei.

Kui kiljub kell,
jään seisma, nina vastu ruutu.
Mu hing on hell,
ma pole kohaneda suutnud.

Näe, kahe näoga Janus,
kahte kanti korraga.
Ja mul segi lõpp ja algus,
Läti Norraga.

Ta vaatab uutmoodi,
ta mõtleb uutmoodi,
ta räägib uutmoodi,
ta elab uutmoodi.

Ei kuule suust mul sõnagi,
jutt kadunud on keelest.
Küll mõtlen muust kui kunagi,
oh aeg!

Kui kiljub kell,
jään seisma, nina vastu ruutu.
Mu hing on hell,
ma pole kohaneda suutnud.

Näe, kahe näoga Janus,
kahte kanti korraga.
Ja mul segi lõpp ja algus,
Läti Norraga.

On tuul küll uus, kuid puhuja
on endistviisi vana.
Ei küsi keegi, kuhu Sa...
Oh ei!

Kui kiljub kell,
jään seisma, nina vastu ruutu.
Mu hing on hell,
ma pole kohaneda suutnud.

Ta vaatab uutmoodi,
ta mõtleb uutmoodi,
ta räägib uutmoodi,
ta elab uutmoodi.