Kommentaarid

Kersti:

Imeilus laul tõepoolest!

Arno Suislep:

Ja Kersti tõesti siin ei eksi.Nõka /Kappeli perioodi üks paremaid lugusi.

marelle:

ma pole seda laulu kulnud

palun aidake:

Keegi võiks selle luuletuse mõtte lahti seletada.

eelmisele:

selle luuletuse mõtte täielikuks adumiseks on vaja omada sünniaastat ca 1975 või varasem. Jutt on kinnisest maailmast milles me neil aastatel elasime.

eelmisele:

sobib ka ideaalselt tänasesse päeva

osaw:

Mitte sündinuna 1975 või varem (viidates varasemasele kommentaarile) ei tõlgenda ma seda nii otseselt metafoorsele (kui ka otsesele) müürile, mis jooksis lääne ja sotsialismi kultuurimaailmade vahelt, vaid näen Viidingu sõnu ajatumana isiku emotsionaalsest avatusest:

Esimene salm räägib sellest kuidas elu käigus inimesed vaikselt sulgevad end. Kas saavad korduvalt haiget, või keskkond kus kasvavad, ei võimalda omandada erinevaid oskusi enda väljendamiseks ("teeme, teeme" ehk see toimub pikema aja peale, vaikselt). Nii, negatiivsete kogemuste tõttu kardetakse olla teistele avatud, ei lasta teisi enam endale, ega tunnetele/muredele ligi- tehakse enda ja veendumuste ümber müür. Ning siis ka need, kes enim head soovivad, mõned siiramad ("pikemad") inimesed, ei pääse enam sinna müüri taha, ehk ei julgeta neid ligi lasta, avada end uutele kogemustele/arvamustele.

Teine salm räägib sellest, et kuidas selline emotsionaalne jäikus ei ole lõputu tupik, vaid võib muutuda. Kas ümbritseva keskkonna muutumine või näiteks negatiivse mõjuga inimese lahkumisest tulenevalt selline jäik valvsus oma tunnete ees nõrgeneb ning avanebki "pilu". Kui inimene juhtub sellist momenti märkama, näeb seeläbi kuidas senisest kasvatusest ja negatiivsest kogemusest hoolimata, on nii palju tundeid ja tahke seni peidetud küünilisuse alla. Ta annab võimalusele uuele seisukohale: veel olles oma vanas mõttemaailmas, hindab seda, mis tema müüride taga on - ilusamaks.

Kolmas salm räägib sellest, milline isiklik kasv selline teadvustuse moment on. Kui ebameeldiva välise ärritaja eest saab endasse sulguda, siis nüüd, tegeledes isikliku käitumismustri teadvustamisega, ei saa enam kuhugi põgeneda ja peab selle tundega rinda pistma. [Ühtlasi võib mõista viimase salmi algust ka kui: murdnuna ebatervislikku käitumismustrit, ei tekita varasemad olukorrad enam ebamugavust, vahet pole kus need juhtuks - ehk ei tunneks mitte kusagil häbi.] Kogu see sisemine võitlus ja võit enda üle ei ole võõrale silmale näha. See toimus tema sees, on isiklik, ning iseenda seatud "müüridest" tuleb loo tegelane läbi püstipäi, auga, häbenemata seda kus ta varem oli.

Ma ei ütle et poliitiline tõlgendus ei ole tõene, vaid seda, et headel sõnadel on võime tähendada erinevate kuulajate jaoks erinevaid asju. 02.01.2026

Lisa kommentaar