Tüdruk oskas juba hästi olla vait,
oma soovidest ja öisest joogijanust.
"Kõik on korras" ütles tihti isa raudnael.
Enam tädi talt ei küsi tütre vanust,
tütre vanust, vanust, tütre vanust, vanust.
Vastu aknaklaasi tüdruk pani nina,
muudkui mõtles kauneist kunstidest ja muust,
kuni nägi mööda maanteed tuled Sina,
Sulle ukse avas, mis küll oli puust,
oli puust, oli puust.
Ma kella löön ja elupõlist kaja,
te alles viimsel löögil tajute.
Kui vere kell on ära joonud aja,
te läbi valge ukse vajute.
Jäite magama koos üles tehtud sängis,
teile meeldis teineteisele.
Aga hääl, mis kostis kohutavalt kaugelt,
kostis teie seest, ta kandus kaugele,
kandus kaugele, kandus kaugele.
Sa kella lööd ja elupõlist kaja,
me alles viimsel löögil tajume.
Kui vere kell on ära joonud aja,
me läbi valge ukse vajume.
Üldinfo | |
---|---|
Esitaja: | RUJA |
Pealkiri: | Elupõline kaja |
Valmimise aasta: | 1978 |
Autor(id): | Jaanus Nõgisto |
Sõnade autor(id): | J. Viiding |
Album: Need ei vaata tagasi, Üle müüri | |
Väjalaskeaasta: | 1999 |
Loo nr: | 10 |
Loo pikkus: | 2:32 |
Kommentaarid
Lisa kommentaar