Sõnad

Mu isamaa on minu arm,
kel südant andnud ma.
Sul laulan ma, mu ülem õnn,
mu õitsev Eestimaa.

Su valu südames mul keeb,
Su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
mu isamaa, mu isamaa.

Mu isamaa on minu arm,
ei teda jäta ma
ja peaksin sada surmama,
seepärast surema.

Kas laimab võõra kadedus?
Sa siiski elad südames,
mu isamaa, mu isamaa.

Mu isamaa on minu arm
ja tahan puhata.
Su rüppe heidan unele,
mu püha Eestimaa.

Su linnud und mul laulavad,
mu põrmust lilled õitsetad,
mu isamaa, mu isamaa.

Mu isamaa, mu isamaa. (2x)