Hüppa sisu juurde

Urmas Alender - Sa ütlesid: näkku ei lööda

Sõnad

Sa ütlesid: "Näkku ei lööda"
ja südamesse mind lõid.
Ära vaata mu silmadest mööda,
argust taluda mina ei või.

On otsitud saari ja mandreid,
mina otsisin inimest.
Kinni tuisanud tunnete hanges,
olin hulkuja hiline.

Taoti kunagi atradeks mõõgad,
uued rajati linnad ja jõed.
mina usu ja siiruse jõuga
sinu valed kõik tagusin tõeks

Möödakäijate irvitus jalus,
üha vähem kammitses mind
Ainult siis oli pööraselt valus,
kui kuulsin, et naerdi sind.

Minu nime ja julguse najal,
sinust jalgadel seisja sai.
lõpuks mõistsin, sul pole mind vaja,
olin sinule toetuspunkt vaid.

Ära vaata mu silmadest mööda,
nagunii olen mõistnud nüüd kõik.
Sina näkku ei hakanud lööma,
hoopis südamesse mind lõid.

Üldinfo  
Esitaja: Urmas Alender
Pealkiri: Sa ütlesid: näkku ei lööda
Album: Kogutud teosed 1981-1993, 2
Väjalaskeaasta: 2000
Loo nr: 19
Album: Armastuse ämblik
Väjalaskeaasta: 2003
Loo nr: 8
Album: Kohtumine Albertiga
Väjalaskeaasta: 2003
Loo nr: 8
Album: Hingelind
Väjalaskeaasta: 1995
Loo nr: 2

Kommentaarid

ruubi:

absoluutne lemmik

Rock:

Sõnad on väga valusad, liiagi valusad. Märgi nad jätavad hinge, mina olengi see hulkuja hiline :(

silk05:

mis võiks ilusam olla kui elu,mis võiks olla valusam kui legendi surm:(

Karel:

Luuletuse autoriks on Virve Osila, heli on ilmselt Urmaselt endalt.
Virve Osila "Mälestuste tuul" - enamus kogumikust "Hingelind" on Virve Osila sõnadele.

tann:

tõsine ja lemmik :|

Amanda:

Kui see reedetu tunne sind ükskord kui välk tabab -siis ongi nii pööraselt valus -aga jah laul ise on nii õige ja ilus ja trööstiv.

mina:

mina jäin selleks hulkujaks kunagi ja hulgun siia maani selle laulu saatel seni kui ma elan

Originaal on pool tooni madala:

Sa ütlesid: "Näkku ei lööda"Em C
ja südamesse mind lõid.D Em
Ära vaata mu silmadest mööda,Em C
argust taluda mina ei või.A B

On otsitud saari ja mandreid,C D
mina otsisin inimest.C B
Kinni tuisanud tunnete hanges,Em Dm
olin hulkuja hiline.Am B

Taoti kunagi atradeks mõõgad, D C
uued rajati linnad ja jõed. D G
mina usu ja siiruse jõuga C B
sinu valed kõik tagusin tõeks C D Em

Möödakäijate irvitus jalus,
üha vähem kammitses mind
Ainult siis oli pööraselt valus,
kui kuulsin, et naerdi sind.

Minu nime ja julguse najal,
sinust jalgadel seisja sai.
lõpuks mõistsin, sul pole mind vaja,
olin sinule toetuspunkt vaid.

Ära vaata mu silmadest mööda,
nagunii olen mõistnud nüüd kõik.
Sina näkku ei hakanud lööma,
hoopis südamesse mind lõid.

Lisa kommentaar