Sõnad

Sõnad Su suust, kaunid, kui pärlid,
kingiks ma võtan ja uskuma jään.
Üksinda olles, neid sõnu nii kalleid,
meenutan vargsi ja Sindki neis näen.
Peab olema kõigil ju üks ideaal,
et elus meil oleks mil toetuda saaks. (2x)

Ja kui Sa kord tunned, et minema pean,
jäävad mulle need sõnad, sõnad Su suust.
Üksinda olles, neid sõnu nii kalleid,
meenutan vargsi ja Sindki neis näen
ja uskuma jään, Sind ma uskuma jään.