Sõnad

See elatanud ilus naine,
mu käte peale kallas vett,
siis murdis saia, lõikas leiba
ning andis kärjetäie mett.
Ma sõin ja jõin, siis maha heitsin,
et puhata üks õnnis aeg,
kui ärkasin eest puhtalt leidsin kõik oma mustad särgi kraed.

Need päevi näinud narmais nartsud,
triikraua soojust alles täis,
mu kohvri põhja ladus naine,
ja nõelagagi üle käis.
Kui lõpetas, mu voodi äärde kus magasin ta tuli seal,
ja tundsin süüd, et nii salamahti nii olin teda vaadand pealt.

See elatanud ilus naine,
nüüd vaatas mind, ent mõelda tast,
ei osanud kas nägi mind ta, nii nagu meest või nagu last,
see elatanud ilus naine, elatanud naine.
See elatanud ilus naine, igavene naine,
elatanud naine, ilus naine.