|
Summer läbi, vihma sajab
Neli päeva väldanud “Rock Summer`94” Tallinna lauluväljakul jõudis pühapäeva õhtul
lõpule: ”David Palmer Orchestra” ja Steve Hackett tõid taltsutamatult möllanud rockipubliku maa peale tagasi. Lõpp oli nagu ikka “midagi erilist ja ülevat, ebarokilikku”.
Neljal päeval esinesid bändid ja solistid kolmel summerilaval. Esinejad tulid Inglismaalt, Ameerikast, aga ka Soomest, Rootsist, Venemaalt, Leedust, Lätist ja Austriast, rääkimata Eesti ansamblitest.
Neljapäevaõhtune tippesineja Alla Pugatšova ei suutnud kuigi palju publikut koguda, ehkki kuulajaskond võttis ta heasoovlikult vastu. Teine vene artist Filipp Kirkororov summeril ei esinenud, ehkki oli kavas. Kuuldavasti oli tema loobumise põhjus Pugatšova vähene edu.
Reedene kontsert tõmbas ehk ennekõike keskealist publikut, sest nostalgiat äratas ”Sweet” (Inglismaa), aga ka ”Marillioni” kunagine vokalist Fish ja ”Iggi Pop” (USA).
Reedene päev mahutas ka kakluse kahe surmapõlgava nimega bändi - vene ”Korrozia Metalla” ja inglise ”Napalm Deathi” -liikmete vahel. Kuuldavasti pidasid inglased kõigist vene metallimeeste intensiivselt harrastatud pahedest, pornograafia, seks, narkootikumid, alkohol, satanism ja fašism - vastuvõetamatuks just viimast. Intsident lõppes metallimeeste platsilt eemaldamisega.
Laupäeval oli kava naelaks kahtlemata ”Status Quo” - 27 aastat tegutsenud inglise rockansambel, mille paljude tunnustuste hulka kuulub ka au mängida esimese rockansamblina Inglise kuningliku perekonna ees (1982).
Eesti publik tervitas kõige soojemalt 80-ndate keskpaiga hitti “In the Army Now”. Solisti ja kitarristi Francis Rossi sõnul on tegemist lihtsalt ilusa lauluga. Ent Baltimaades oli see omal ajal peaaegu kõigi sõjaväkke minevate poiste lemmiklugu. Igatahes summerdajatel olid isegi sõnad peas ja seda laulu lauldi koos. Laupäeval oli festivalil 17620 külalist.
Turvaline ja kuum.
”Rock Summeri`94” fiiling oli kuum, veidi tolmune ja longdringine, ent üldjoontes turvaline. Sõnumi kirjutamise ajaks ei ole veel selgunud lõplik festivalikülastajate hulk. Peakorraldaja Jüri Makarovi arvates oli tänavu rohkem ühe- ja kahepäevapileti ostjaid. Ent ka paadunud summerdajatest, kes juba varakult pileti muretsesid, polnud puudust. Neile jagati tasuta puuvilesid. Heatahtlik publik küll kedagi välja ei vilistanud.
Summeril esinejate nimekiri oli nagu ikka pandud kokku kuldsel põhimõttel ”igaühele midagi”, seetõttu said oma fiilingu kätte kõik rockisõbrad. Nii mõnigi avaldas aga arvamust, et ”Big Country” (1988. aasta summeril), ”Jethro Tulli” (1991. aasta summeril) või ”Marillioni” (1992. aasta summeril) sarnast tõmbenumbrit Makarovil seekord festivalile saada ei õnnestunud.
Küll võib aga öelda, et pikaajaline kogemus oli ”Rock Summeri” korraldajatel aidanud luua küllalt nauditava ja turvalisena mõjuva festivali. Punastes särkides security ei ole enam nii pealetükkiv kui eelmisel aastal ja ka ”jäneseid” püüdev koerakari ei haugu enam nii kõvasti.
Tänavuse summeri pressikeskus ja informatsiooni jagamine ajakirjanikele polnud küll enam sellisel tasemel, nagu oli olnud varem. Pressikeskuseks valitud ruum laululava all oli halva akustikaga ning seetõttu läks palju kaduma.
Ilm aga soosis summerdajaid. Jüri Makarov oli varasemates intervjuudes mõista andnud, et ta olla ”ülevalpool maksnud”. Nii mõnigi arvas kindlasti, et ta on veidi üle maksnud. Kuni pühapäevani. Summer läbi, vihma sajab.
Annika Koppel 18.07.1994 Postimees
|