Sõnad

Kivi hakkab veerema ja veereb allamäge,
veereb, kuni temas veel on veeremise väge,
veereb, kuni lõhki läeb või kuni vajub sohu.
Mürin vaibub, tolmupilvgi leiab oma lohu.

Veere veere, raske kivi, veere hästi kaua.
Veere kivi, veere veere, veere seni, veereda kui jõuad.
Veere kivi, kivi veereb, mina istun maha kivi pääle,
mõtteis oma kiviga teen kaasa tema keerde,
mõtteis oma kiviga teen kaasa tema keerde.

Okas hakkab torkima ja torgib otse rindu,
torgib, kuni temas veel on torkimise indu,
torgib, kuni nüristub või kuni murdub pooleks.
Saabub rahu, hing ja vaim on iseenda hooleks.

Torgi torgi, terav okas, torgi hästi kaua.
Terav okas, torgi torgi, torgi seni, torkida kui jõuad.
Terav okas, okas torgib, aina torgib, küllap pole elus,
elavatel enam-vähem alati on valus,
elavatel enam-vähem alati on valus.

Tuli süttib põlema ja põletab kõik maha,
põleb, kuni paljas tuhk jääb põlemise taha,
põleb, kuni ükskord algab paduvihm ja rahe.
Tuli kustub, jälle häda - korraga on jahe.

Põle põle, hele tuli, põle hästi kaua.
Hele tuli, põle põle, põle seni, põleda kui jõuad.
Hele tuli, põle põle, hele tuli, põle hästi kaua.
Põle seni, kuni Sinust laulu laulan.

Tuli põleb, soojendab me külmetanud käsi,
kivi veereb, okas torgib, tuli kütab süsi.
Tuli põleb, soojendab me külmetanud käsi,
kivi veereb, okas torgib, tuli kütab süsi.