Sõnad

Lumehärmas puud, kui valged imed,
seisavad ja sisendavad rahu.
Meenuvad sel hetkel armsad nimed,
teisi Sinu kõrvale ei mahu.

Sillad Sinu juurde nüüd mus valla,
luigekeeled helisevad sees,
kuigi ühtki rada jalg ei talla,
olen ootel kohtumise ees.

Ma näen Sind taas, jään alatiseks siia,
ma näen Sind taas, mu helge koiduiil.
Ma näen Sind taas ja me ei lahku enam iial,
ma näen Sind taas, mu kauge silmapiir.

Laulan Sulle täna seda viisi,
mida suvel järvekaldalgi
ja ma tunnen vaikselt endamisi,
ma ei ole ära olnudki.

Ma näen Sind taas, jään alatiseks siia,
ma näen Sind taas, mu helge koiduiil.
Ma näen Sind taas ja me ei lahku enam iial,
ma näen Sind taas, mu kauge silmapiir.

Ma näen Sind taas, ma näen Sind taas, mu kauge silmapiir.